1-25-4896/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedTunnistada Andres Linnas süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõista KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-25-4896/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Tunnistada Andres Linnas süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõista KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2025, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-4896
Kohtunik
Anu Vilt
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Kriminaalasi
Andres Linnas süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231
järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Süüdistatav
Andres Linnas
isikukood: 36102196514; elukoht: XXX ; haridus: XXX;
töökoht: XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik;
kriminaalkorras karistatud, viimati 01.02.2022. a Tartu
Maakohtu poolt KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi
vangistus 1 aasta 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel lõplik
liitkaristus 2 aastat 5 kuud 4 päeva; kahtlustatavana kinni
peetud 20.06.2025–21.06.2025; tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
1. Tunnistada Andres Linnas süüdi KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning juhindudes KarS
§ 63 lg-st 1, mõista KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg
20.06.2025–21.06.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2
aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
3. KarS § 424 lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et Andres Linnasel tuleb kohe ära kanda 3
kuud 28 päeva vangistust.
4. Kohustada Andres Linnast ilmuma kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks Tartu
Vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada kohe
kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust Andres Linnase ilmumisest vanglasse
karistust kandma.
5. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele
pööramata, kui Andres Linnas ei pane 2 aasta ja 10 kuulise katseaja jooksul toime uut
kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Andres Linnas peab:
5.1.
elama aadressil XXX ;
5.2.
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
5.3.
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5.4.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi
piires kauemaks kui 15 päevaks;
5.5.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
5.6.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Andres Linnasel käitumiskontrolli ajal alkoholi
tarvitamine.
7. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Andres Linnast pöörduma katseajal, pärast osalise
vangistuse ärakandmist, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule
alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja
läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse
ilmnemisel tuleb Andres Linnasel läbida ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel
ravi) läbimise kohta esitab Andres Linnas kriminaalhooldajale.
Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav
järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA
Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik.
8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.
novembrist 2025, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille
kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
9. KarS § 75 lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine koheselt kandmisele kuuluva
vangistuse kandmise ajaks ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Andres
Linnas vabaneb karistuse kandmiselt.
10. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andres Linnaselt
Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses
257,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1586,92 eurot.
11. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andres Linnasel tasuda menetluskulud kokku
1586,92 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004
SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank
või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
99925700032545.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt
võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu
ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
Andres Linnast süüdistatakse KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate
kuritegude toimepanemises.
KarS § 424 lg 2 järgi süüdistatakse Andreas Linnast selles, et tema isikuna, keda eelnevalt on
Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444 kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki
korduva juhtimise eest alkoholijoobes KarS § 424 lg 2 järgi, karistus kustumata, 20. juunil
2025. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Käätso-Rõuge-
Luutsniku tee 7.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX
XXX , olles ise joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus isikul ühes liitris väljahingatavas õhus oli
1,11 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,01 mg/l.
Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0034.
Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui
tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas
õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Andres
Linnas Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla
alkoholijoobes.
Seega pani Andres Linnas toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo -
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.
KarS § 4231 järgi süüdistatakse Andres Linnast selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub
juhtimisõigus ja keda on varasemalt Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444
karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest KarS § 4231 järgi,
karistus pole kustunud, 20. juunil 2025. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas
Rõuge alevikus Käätso-Rõuge-Luutsniku tee 7. kilomeetril taas juhtis süstemaatiliselt
mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andres Linnas omamata üldse juhtimisõigust,
järjekindlalt rikub liiklusseadust - süstemaatiliselt juhtides mootorsõidukit juhtimisõiguseta.
Andres Linnas rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit
juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
Seega pani Andres Linnas toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki
süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Andres Linnas
ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
A. Linnas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1
alusel tuleb teda karistada 2 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata
eelvangistus 20.06.2025-21.06.2025, s.o kokku 2 päeva A. Linnasel kantud karistusaja hulka.
KarS § 424 lg 4 p 1 ja KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et A. Linnasele mõistetavast 2 aasta 5
kuu 28 päeva pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt
ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust ja karistuseosa 2 aastat 2 kuud vangistust jätta
tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui A. Linnas ei pane 2 aasta 10 kuu pikkusel katseajal
toime uut kuritegu ja täidab talle pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna
A. Linnasele kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel
võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud
ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames
(varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse
raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb isikul läbida vajalik ravi täies
mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab A. Linnas
kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames
on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti
Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik.
Väljamõistmisele kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme
kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4
alusel määratud kaitsjale Marina Valgele riigi õigusabi osutamise eest tasu 257.92 eurot,
kokku menetluskulud 1586,92 eurot. Võimaldada A. Linnasel tasuda menetluskulud summas
1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav
väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil
kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.
jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
A. Linnas tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi ning teda tuleb karistada
sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja
karistuse eesmärkidele.
Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 257,92
eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1586,92 eurot. Tulenevalt
kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Linnasel tasuda
menetluskulud kogusummas 1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik Anu Vilt