2-23-142898/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2025, Võrus

Tsiviilasja number

2-23-142898

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Q.O vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1395,12 eurot

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste

Kostja: Q.O (isikukood XXX; elukoht XXX, xxx)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses.

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

1 (4)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Q.O vastu. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 04.11.2016 Elisa liitumislepingu nr xxxxxx ja

osamaksetega vara müügilepingu nr xxxxxx lisa nr 5490107, mille alusel leppisid pooled

kokku ostetavas kaubas, s.o Apple iPhone 6S 16GB maksumusega 589 eurot. Kostja

kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 24,542 eurot kuus. Seadme

maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud

teenuste ja soetatud seadmete ostuhinna eest arveid, mille kostja oli kohustatud tasuma arvel

märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud arveid alates

01.01.2017 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa Eesti AS

ees summas 680,06 eurot. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis piiras Elisa

kostja teenused alates 15.03.2017 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa lepingu

ülesöelduks alates 31.03.2017. Elisa Eesti AS loovutas 13.04.2023 nõude kostja vastu koos

kõrvalnõuetega hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista Elisa Eesti AS ja Q.O vahel 04.11.2016 sõlmitud Elisa

liitumislepingust nr. xxxxxx ja 04.11.2016 sõlmitud Elisa Osamaksetega vara müügilepingust

Liitumislepingu nr xxxxxx lisast nr 5490107 tulenev võlgnevus 680,06 eurot, viivised 680,06

eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

2. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja avaldab, et tema ei ole lepinguid sõlminud ning on ka

asjakohase pöördumise 2017. aastal politseisse teinud.

3. Vastuseks kohtunõudele teatas Politsei – ja Piirivalveamet, et Lõuna prefektuuris oli

menetluses kriminaalasjas nr 17261000035, milles alustati menetlus 13.03.2017 KarS 213 lg

1 tunnustel selle kohta, et ajavahemikul 2016 oktoober kuni 2017 jaanuar on Põlva

maakonnas elava Q.O nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta ning kasutades tema

digitaalset isikutunnistust, taotletud laenu ning on ostetud järelmaksuga esemeid.

Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 09.11.2016 sõlmiti sidevahendi abil Q.O nimel

Elisa Eesti AS-iga liitumisleping nr xxxxxx ning osamaksetega vara müügileping nr

5490107, mille alusel Elisa Eesti AS väljastas kulleri vahendusel mobiiltelefoni Apple

iPhone 6S maksumusega 589 eurot. Q.O ei ole Elisa Eesti AS-ist väljastatud mobiiltelefoni

kätte saanud ega kasutanud. Kohtueelse menetlusega tuvastati, et Q.O nimel sõlmis lepinguid

ja omastas väljastatud laenu ja esemed M. P. . Tema teos ilmnesid KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteotunnused. Kuid kriminaalasja menetluse käigus selgus, et M. P.

(isikukood xxxxxxxxx) on xxxxxxxxxx. a surnud ning seetõttu lõpetati prokuratuuri loal

kriminaalmenetlus Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija poolt 31.07.2020 KrMS § 199 lg

1 p 4 ja 200 alusel.

4. Hageja seisukohta Politsei – ja Piirivalveameti teatisele ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

2 (4)

6. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, mistõttu ei kohaldu

sellele lepingule tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma seadme

maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud.

7. Praegusel juhul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kostja on esialgse

võlausaldajaga lepingud sõlminud.

Olukorras, kus isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb

eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud.

Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes

väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-

kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt Riigikohtu

16. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-124450, p 22; 12. juuni 2024 määrus tsiviilasjas

nr 2-23-11584, p 10).

Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja

kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.

See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik

tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist

olukorraga, kus isik oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et

nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide

edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt Riigikohtu 12. juuni 2024 määrus

tsiviilasjas nr 2-23-11584, p 10).

8. Vaidlust ei ole selles, et lepingud sõlmiti interneti keskkonnas. Praegusel juhul on lepingud

sõlmitud ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud

kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et ta ei ole lepinguid sõlminud (ei ole tahteavaldust

andnud), tuleb tal seda ka tõendada.

9. Kohus peab vajalikuks märkida, et praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga (TsMS

§ 405 lg 1). Sellise hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all

(TsMS § 405 lg 1 p 5). Samuti võib kohus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1

p 8).

Vastusena kohtunõudele on Politsei- ja Piirivalveamet 25.02.2025 teatanud, et

kriminaalmenetluses nr 17261000035 on tuvastatud, et kostja Q.O ei sõlminud Elisa Eesti

AS-iga liitumislepingut nr xxxxxx ega ka osamaksetega vara müügilepingut nr xxxxxx lisa nr

5490107. Q.O nimel sõlmis lepinguid ja omastas väljastatud laenu ja esemed M. P.

(isikukood xxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxx. M. P. teos ilmnesid KarS § 209 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteotunnused.

10. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktikat on kostja identiteeti kasutades tehtud

tehingud kohtu hinnangul TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised. Ei saa rääkida ka sellest, et kostjal

oleks olnud tahe ID-kaardi ja PIN-koodide andmisega anda tehingute tegemiseks volitus.

Seega ei saa hageja esitada kostja vastu lepingutest tulenevaid nõudeid.

3 (4)

11. Kohus jätab eelneva tõttu hagi rahuldamata.

Menetluskulud

12. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei

nähtu selliseid kostja kulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Eelneva tõttu määrab

kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

4 (4)