Legislator Case Law & Legislation
4-25-1191/18 AI generated

4-25-1191/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-25-1191/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a otsus muutmata ja Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

Legislator headnote

AI generated

Art. 34 lg-t, Art. 34 lg, Art. 34 lg-s; 4-25-1191/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a otsus muutmata ja Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

Keywords

AI generated
Art. 34 lg-t Art. 34 lg Art. 34 lg-s

Cited Legislation

AI generated

Art. 34 lg-t·Art. 34 lg·Art. 34 lg-s

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tartu

Väärteoasja number

4-25-1191

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Väärteoasi

Ervin Poljakovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a otsusele väärteoasjas

nr 2780,25,004016

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi juht

Taivo Rosi

Menetlusalune isik

Ervin Poljakov

isikukood: 36305032739; elukoht: XXXX töökoht:

XXX ; e-post: XXX ; telefon: XXX

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a otsus muutmata ja

Ervin Poljakovi kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on

kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus kassatsiooniõigusest loobuda.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja kaebuse sisu

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a kiirmenetluse otsusega karistati

Ervin Poljakovi LS § 217 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (s.o 360 eurot) selle eest, et

ta juhtis 14.03.2025 kell 17:12 Tartu maakonnas Hallhundi teel Ravila tn suunas liikudes

mootorsõidukit MAN TGX registreerimismärgiga XXX XXX , milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul, mis on näidatud lisalehel, ei kandnud E. Poljakov

juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisoleku aega

ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006. Oma

käitumisega rikkus E. Poljakov juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid, LS §

131 lg-t 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 (edaspidi määrus) art 34

lg-t 3. E. Poljakov pani toime LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lisalehe järgi

puudusid E. Poljakovi juhikaardilt andmed järgmiste ajavahemike kohta, mil kaart oli väljas:

1) 20.01.2025 kell 17:32 kuni 21.01.2025 kell 07:48;

2) 04.02.2025 kell 23:34 kuni 05.02.2025 kell 10:54;

3) 20.02.2025 kell 17:49 kuni 21.02.2025 kell 09:54;

4) 25.02.2025 kell 23:18 kuni 26.02.2025 kell 08:20.

2. E. Poljakov esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a otsuse peale

kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et

rikkumise põhjustas vigane juhikaart. E. Poljakov sisestab andmeid alati samamoodi ja mõnel

korral teatas digimeerik mingit viga, kuid E. Poljakov ei reageerinud sellele, sest tänapäeva

tehnika annab pidevalt asjatult valehäireid, E. Poljakovil polnud varasemat kogemust ja ta ei

osanud kahtlustada, et osa andmeid jäi digikaardile salvestamata. Pärast kiirmenetluses

ilmnenud probleemi vahetas E. Poljakov juhikaardi ära. Isegi juhul, kui rikkumist poleks

põhjustanud vigane juhikaart, on rikkumine seotud juhiandmete salvestamisega tööpäeva

alguses aja kohta, mil digikaart polnud lugejas. Seda sisestust saab teha tööpäeva alguses 1

minuti jooksul ning juhul, kui sisestus või salvestus ei õnnestu, pole võimalik sisestust tagant

järele teha või ilma spetsiaalse tarkvarata tuvastada. Vaadates teisi tööpäevasid, on selge, et

puudu on kodus oldud puhkeaeg ja algusriik Eesti. Tegemist on tehnilise rikumisega, mille

eest määrati liiga suur trahv.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil

3. Kohtuistungil jäi E. Poljakov kaebuse juurde, lisades, et tema juhikaardi kiip oli ära

kulunud ja pärast juhikaardi vahetamist pole rohkem vigu olnud.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta karistusotsuse muutmata ja E. Poljakovi kaebuse

rahuldamata. Kuna ülejäänud ajal töötas juhikaart veatult, pole tõenäoline, et praeguses asjas

kõne all oleval 4-l korral esinenud identsed puudused tingis juhikaardi kiibiviga. Samuti tuleb

juhil veateate põhjus selgeks teha ning olukorras, kus manuaalse sisestusseadmega ei õnnestu

andmeid sisestada ja ilmub veateade, peaks juhil tekkima kahtlus, et midagi on valesti. Juht

peaks tegema väljatrüki ja selle tagaküljel kirjeldama, mida ta vahepeal tegi. Eelnev on

oluline selleks, et järelevalve tegijal oleks võimalik kiiresti ja hõlpsalt andmeid kontrollida.

Kuigi E. Poljakov esitas kohtule tõendina väljavõtte FleetComplete rakendusest, mille

kohaselt ta ei eiranud töö- ja puhkeaja nõudeid, pole seda väljavõtet liiklusjärelevalve

teostajal, Tööinspektsioonil ega Transpordiametil ning pole aktsepteeritav, et tõe

väljaselgitamiseks tuleb korraldada kohtuistung. E. Poljakov pani rikkumise toime

ettevaatamatusest. Rahatrahv jääb alla LS § 217 lg 1 sanktsiooni keskmist määra ja kuna E.

Poljakov ei tunnista rikkumist ega ole oma eksimusest aru saanud, pole võimalik trahvi

vähendada.

Kohtu seisukoht

5. LS § 217 lg 1 näeb väärteona ette muu hulgas mootorsõidukile paigaldatud digitaalse

sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise. LS § 131 lg 3

sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed

salvestama määruse artiklite 32–37 kohaselt. Ning määruse art 34 lg 3 punkt b näeb ette, et

kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb

lg 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud (s.o muu töö, valmisoleku aeg ja

puhkeaeg) kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil, kui sõiduk on

varustatud digitaalse sõidumeerikuga. Iseenesest pole praeguses asjas vaidlust, et E. Poljakovi

juhikaardil polnud andmeid 4 ajavahemiku kohta, ning kohtu arvates on see asjaolu samuti

tõendatud. Nimelt selgub TachoScan väljavõttest ja E. Poljakovi nädalagraafikutest, et

juhikaardilt puudusid andmed järgmiste ajavahemike kohta: 1) 20.01.2025 kell 17:32 kuni

21.01.2025 kell 07:48; 2) 04.02.2025 kell 23:34 kuni 05.02.2025 kell 10:54; 3) 20.02.2025

kell 17:49 kuni 21.02.2025 kell 09:54; 4) 25.02.2025 kell 23:18 kuni 26.02.2025 kell 08:20.

Kuna E. Poljakovi juhikaardil polnud nimetatud ajavahemike kohta vajalikke andmeid,

polnud neid andmeid järelikult vastavalt määruse art 34 lg 3 punktile b juhikaardile kantud.

Eelnevast tulenevalt rikkus E. Poljakov LS § 131 lg-t 3, sest ta ei salvestanud sõidu- ja

puhkeaja andmeid vastavalt määrusele. Pidades silmas ülal toodut, vastab E. Poljakovi tegu

LS § 217 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

6. Kohtu meelest on täidetud ka LS § 217 lg 1 subjektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt

on väärteona on karisitatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. E. Poljakovi kohtuvälises

menetluses antud ütlustest nähtub, et ta on teinud kogu aeg ühtemoodi ja arvab, et see on

aparaadi viga, et käsitsikanne pole fikseeritud. Täiendavalt märkis E. Poljakov kaebuses, et

digimeerik teatas mõnel korral mingit viga, kuid ta ei reageerinud sellele, sest tänapäeva

tehnika annab pidevalt asjatult valehäireid, E. Poljakovil polnud varasemat kogemust ja ta ei

osanud kahtlustada, et osa andmeid jäi digikaardile salvestamata. Pärast karistusotsust vahetas

E. Poljakov juhikaardi ära. Istungil lisas E. Poljakov, et pärast juhikaardi vahetamist pole

rohkem vigu olnud. Kohtu hinnangul pole esiteks juhikaardi rike tõendatud. Kuigi E.

Poljakovi juhikaardi koopia järgi väljastati E. Poljakovile uus juhikaart 20.03.2025 (s.o 1

nädal pärast 14.03.2025. a kiirmenetluse otsust), pole kohtule esitatud tõendeid, et alates uue

juhikaardi väljastamisest pole uusi rikkumisi olnud, vaid TachoScan väljavõttest selgub

üksnes, et E. Poljakovil pole olnud rikkumisi ajavahemikul 20.07.-25.09.2025 (s.o 4 kuud

pärast uue juhikaardi väljastamist). Teiseks ilmneb E. Poljakovi nädalagraafikutest, et

praeguses asjas kõne all olevad rikkumised puudutasid 4 olukorda, mil juhikaardil polnud

andmeid eelmise kuupäeva lõpu ja järgmise kuupäeva alguse kohta, ning ülejäänud ajal

salvestusid andmed juhikaardile mistahes tõrgeteta. Asjaolu, et juhikaart toimis muul ajal ja

muudes olukordades laitmatult, lükkab täiendavalt ümber väite, et juhikaardi tehniline rike

avaldus üksnes 4-l korral samasuguste andmete puhul. Pidades silmas, et E. Poljakovi tahtluse

kohta pole tõendeid, leiab kohus, et E. Poljakov jättis vajalikud andmed juhikaardile

kandmata ettevaatamatusest.

7. Isegi juhul, kui juhikaardi tehniline rike oleks tõendatud, oleksid LS § 217 lg 1

subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et olukorras, kus

juht asub manuaalse sisestusseadme abil juhikaardile andmeid sisestama, kuid ilmub

veateade, peab juhil tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral tekkima kahtlus, et

midagi on valesti, ning ta peab LS § 131 lg-s 3 ja määruse art 34 lg-s 3 sätestatud kohustuse

täitmiseks astuma täiendavaid samme, et vajalikud andmed oleksid fikseeritud (nt kasvõi

tegema väljatrüki ja märkima vajalikud andmed sellele käsitsi). Kuna E. Poljakovi kaebuse

järgi ignoreeris ta väidetavaid veateateid, pani ta juhikaardi tehnilise rikke korral LS § 217 lg

1 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

8. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja

Piirivalveameti 14.03.2025. a otsusega E. Poljakov põhjendatult süüdi LS § 217 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning VTMS

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole.

9. Kohtu hinnangul on E. Poljakovile määratud karistus seaduslik. LS § 217 lg 1 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Analüüsides E. Poljakovi süü suurust,

märgib kohus, et E. Poljakov jättis ajavahemikul 20.01.-26.02.2025 (s.o ca 1 kuu jooksul)

hooletusest manuaalse sisestusseadme abil juhikaardile kandmata andmed muu töö,

valmisoleku aja ja puhkeaja kohta 4-l korral. Kuigi mootorsõiduki registreerimismärgiga

XXX XXX sõitude raportist selguvad juhikaardilt puudu olevad andmed, ei vähenda see E.

Poljakovi süü suurust, sest juhikaardile korrektselt andmete kandmise eesmärk on võimaldada

järelevalve teostajal saada kohapeal olukorrast raskusteta adekvaatne ülevaade.

Kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid ei täida tagant järele seda eesmärki. Eelnevast

tulenevalt jääb E. Poljakovi süü suurus keskmise määra lähedale. Arvestades, et E. Poljakov

jättis üsna lühikese aja (s.o ca 1 kuu) jooksul juhikaardile andmed sisestamata 4 korda, pole

võimalik väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seega määras kohtuväline

menetleja E. Poljakovile õigustatult karistuse.

10. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole ning eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus, et E. Poljakovil pole kehtivaid karistusi. Pidades silmas eelnevat kogumis,

karistas kohtuväline menetleja põhjendatult E. Poljakovi 45-trahviühikulise rahatrahviga (s.o

veidi alla LS § 217 lg 1 keskmist määra). Ülal toodud põhjustel jätab kohus VTMS § 132 p 1

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2025. a otsuse muutmata ning E.

Poljakovi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)