2-19-14894/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14894

Tsiviilasi

X.J (pankrotis, isikukood XXX, elukoht xxx) kohustustest

vabastamise menetlus

Ärakuulamise aeg

21. oktoober 2025.a

Ärakuulamisel osalenud isikud

X.J

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X.J-i kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada teade X.J-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud X.J-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 30.10.2019 määrusega kuulutati välja X.J-i pankrot. Pankrotihalduriks määrati

Kristo Teder. Jaotusettepanek on kinnitatud 16.03.2020 määrusega.

Pankrotihaldur esitas 14.04.2020 kohtule aruande, milles palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

06.05.2020 määrusega määras kohus lõpetada võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jättes

usaldusisiku määramata ja kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse

tegemise hetkel oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt:

Jrk nr

Nimi

Tunnustatud nõue

Jaotis

1 (5)

(eurodes)

(%)

1. O OÜ (kehtiva nimega C.A.R)

3195,77

97,01

2. Tallinna P.P.Q

98,4

2,99

Kohustustest vabastamise perioodi jooksul esitas võlgnik ühe aruande 21.09.2025 ja

kontoväljavõtted 23.10.2025.

Võlgniku 21.09.2025 aruandest nähtuvalt töötab võlgnik AS-is V S administraatorina juba 10

aastat. Võlgnik saab töötasu brutosummas 960 eurot kuus. Lisaks makstakse võlgnikule

töövõimetuspensioni summas 320 – 370 eurot kuus. Aruande kohaselt muud sissetulekud võlgnikul

puuduvad. Kinnisvara võlgnikule ei kuulu. Võlgnik on sõiduauto Ford C-Max vastutav kasutaja.

Sõiduk kuulub laenuandjale. Võlgniku igakuised püsikulud on ca 1100 eurot, so elukohakulu 300

eurot kuus, toidukulu 400 eurot kuus, transpordikulu 200 eurot kuus ning auto laenumakse 200

eurot kuus. Võlgnik ei ole aruandes toonud välja, kas püsikulud kannab võlgnik või mõni muu isik.

Aruande kohaselt ei ole võlausaldajatele väljamakseid teostatud.

Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise kohta.

Võlausaldaja C.A.R, kelle nõue oli summas 3195,77 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole terve

kohustustest vabastamise menetluse vältel teostanud võlausaldajale mitte ühtegi tagasimakset.

Võlausaldaja palub jätta kohtul võlgnik kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja P.P.Q, kelle nõue oli summas 98,40 eurot, teavitas kohut, et võlgnik ei ole

võlgnevuse katteks teostanud mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest

vabastamise kohtu otsustada.

21.10.2025 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.

Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta ei esitanud kohtule konto väljavõtteid, kuivõrd ta ei teadnud,

et palga kokkuvõttest ei piisa. Võlgnik lisas, et ta ei ole võlausaldajatele väljamakseid teostanud,

kuivõrd tal ei jää vaba raha üle. Võlgnik elab koos 85 aastase isaga ning võlgnikul on lisaks osaline

töövõimetus. Kohus määras võlgnikule tähtaja konto väljavõtte ja töövõimetust tõendava

dokumendi esitamiseks hiljemalt 03.11.2025.

Võlgnik esitas kohtule pangakonto väljavõtted 23.10.2025.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise

menetlus on algatatud 06.05.2020, so rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2 (5)

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab võlgnik viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse mõte seisneb selles, et võlgnik tegeleb

mõistlikult tulutoova tegevusega ning püüab võimalikult suures ulatuses võlgnevusi tasuda. Samuti

peab võlgnik olema kohtule kättesaadav, esitama iga-aastaseid aruandeid ning andma infot enda

varalise seisu kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb

kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10).

Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib

võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult

vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi süüliselt rikkunud ning kahjustanud sellega

teadlikult ja tahtlikult võlausaldajate huve. Nimelt, võlgnik on edastanud 23.10.2025 kohtule

pangakonto väljavõtte perioodi 22.10.2024 – 22.10.2025 kohta. Võlgniku pangakonto väljavõttelt

nähtub, et võlgnik on teinud terve perioodi, mille kohta on pangakonto väljavõte esitatud, vältel

suures mahus makseid P AS-le. Kohus toob näitena võlgniku pangakonto väljavõtte 2025. aasta

septembrikuu perioodi, millelt nähtub, et võlgnik on teostanud ülekanded P AS-le järgmiselt:

05.09.2025 summas 465 eurot 9 erineva ülekandega, 09.09.2025 summas 80 eurot 1 ülekandega,

10.09.2025 summas 490 eurot 5 erineva ülekandega, 11.09.2025 summas 475 eurot 3 erineva

ülekandega, 19.09.2025 summas 400 eurot 2 erineva ülekandega, 20.09.2025 summas 1000 eurot 5

erineva ülekandega, 21.09.2025 summas 950 eurot 5 erineva ülekandega, 22.09.2025 summas 2280

eurot 13 erineva ülekandega, 23.09.2025 summas 2050 eurot 5 erineva ülekandega ja 24.09.2025

summas 70 eurot 2 erineva ülekandega. Seega, 2025. aasta septembrikuus on võlgnik teostanud P

AS-le ülekandeid kogusummas 8260 eurot. Kohus täpsustab, et võlgniku ülekanded P AS-le

hõlmavad tervet konto väljavõtte perioodi, millest kohus kajastas eelnevalt üksnes 2025. aasta

septembrikuud. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et P AS-i tegevusalaks on hasartmängude ja

kihlvedude korraldamine. Kohus järeldab eelviidatust, et võlgnik on tegelenud suures mahus

hasartmängude ja/või kihlvedudega. Eelnevat ei saa kuidagimoodi pidada võlausaldajate huve

teenivaks. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et võlgnikul oli kaks võlausaldajat, kelle ees

oli võlgniku võlgnevus kokku summas 3294,17 eurot. Võlgnik on üksnes käesoleva aasta

septembrikuu vältel tasunud P AS-ile 8260 eurot, millest oleks saanud mitmekordselt rahuldada

võlausaldajate nõuded käesolevas menetluses, mis olid kokku summas 3294,17 eurot. Võlgnik aga

ei teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset.

Lisaks nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttelt erinevates summades laekumised T G AB-lt

selgitusega paf. Kohtu hinnangul võivad eelnevad laekumised võlgnikule olla seotud võlgniku

ülekannetega P AS-ile ehk siis hasartmärgude ja kihlvedudega. Näiteks, 2025. aasta septembrikuu

jooksul kanti võlgnikule T G AB vahendusel selgitusega paf 7100 eurot. Nimetatud summast oleks

võlgnik saanud likvideerida võlausaldajate nõuded täise ulatuses. Võlgnik aga seda ei teinud vaid

teostas nimetatud summast väljamaksed P AS-ile hasartmängude ja/või kihlvedude tarbeks.

3 (5)

Võlgniku aruandes võlgnik nimetatud laekumisi välja toonud ei ole, st aruandes on võlgnik

märkinud sissetulekuteks üksnes töötasu ja töövõimetuspensioni. Eelnevast nähtub, et võlgnik on

oma sissetulekuid ja väljaminekuid kohtu eest varjanud ning ei ole edastanud täielikku ja tõest

informatsiooni oma sissetulekute ja väljaminekute kohta.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks, et

rikkumine oleks süüline. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus

(VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus

(õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel).

Kohus leiab, et rikkumine on süüline.

Võlgnik pidi olema teadlik, et vara varjata ei tohi ning võlausaldajate nõudeid tuleb püüda

rahuldada. Võlgnik seda tahtlikult ei teinud. Seetõttu on rikkumine süüline. Samuti on võlgnik

tegelenud hasartmängudega, millega on võlgnik süüliselt rikkunud võlausaldajate huve, sest

võlgnik pidanuks teadma, et hasartmäng ei ole abinõu rahaliste probleemide lahendamiseks. Kohtu

hinnangul puuduvad põhjendused, miks võlgnik ei ole saanud 5 aasta vältel tasunud

võlausaldajatele mitte ühtegi eurot, kuid üksnes käesoleva aasta septembrikuu jooksul on maksnud

P AS-ile üle 8000 euro. Võlgnikul oli võimalus rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded täies

ulatuses, kuid võlgnik pidas kohtu hinnangul prioriteetseks suunata oma rahalised vahendid

hasartmängude ja/või kihlvedude tarbeks.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlausaldajad ei ole saanud oma raha tagasi.

Seega on võlgnik oma kohustusi rikkunud sellega, et ta on oma sissetulekuid varjanud, ei ole

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja puudub põhjendus, miks võlgnik üldse midagi tagasi

maksnud ei ole. Lisaks on võlgnik tegelenud hasartmängudega, mis on vastutustundetu tegevus.

Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et tal on osaline töövõimetus. Kohus kohustas võlgnikku esitama

töövõimetust kinnitava tõendi hiljemalt 03.11.2025. Võlgnik kohtunõuet kuni käesolevani täitnud

ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui

seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik

4 (5)

5 (5)