4-12-96/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 31. jaanuar 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 96 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi J.V süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.V, isikukood XXX; EV kodanik; elukoht: XXX maakond; töökoht: OÜ TG Asja läbivaatamise kuupäev 31. jaanuar 2012.a. Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse, esindaja vanemkonstaabel HANNES KÜÜNARPUU

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.V LS § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 7 /seitse/

päeva.

Kohustada J.V asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2012.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Viljandi arestikamber, aadressil Pargi 1, Viljandi.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

J.V poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada J.V suhtes sundtoomist arestimajja.

KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta J.V-lt lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 /kaheksaks/ kuuks.

LS § 127 alusel on J.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 96

2

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Marilin Vaariku (Vaarik) poolt on 18.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1231865 selle kohta, et

J.V juhtis 18.12.2011.a. kella 09:20 ajal Harju maakonnas, Keila vallas, Tallinn –

Paldiski maantee 25. kilomeetril liikudes Keila suunas, mootorsõidukit Citroën Berlingo, registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.V LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

J.V kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati

allkirja vastu 13.01.2012.a. menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik J.V kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et J.V

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates

väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul

menetlusalune isik J.V eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada J.V väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumise eest arestiga 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti palus kohtuvälise menetleja esindaja kohaldada KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 8 kuuks, kuna ka varem on juba isikut samalaadse teo eest karistatud.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et J.V süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 18.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , millest nähtuvalt on J.V Menetlusaluse isiku poolt 18.12.2011.a antud ütlustega tunnistanud rikkumise toimepanemist ning seletas, et oli eelmisel õhtul joonud 5 õlut.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Marilin Vaarik otsustas

18.12.2011.a. kõrvaldada J.V mootorsõiduki Citroën Berlingo, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. J.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- koos testi väljavõttega millest nähtuvalt Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ,

mõõdeti 18.12.2011.a. kell 09:24 – 09:27 J.V väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Lion Intoxilyzer 8000, seerianumber 80-005387, taatlustunnistuse number TTRC-11/00082, mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus

3

+/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l. J.V nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga.

- , millisest nähtub, et Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga

menetlusalust isikut on varem 17 korral (s.h. 14 korral liiklusalaste väärtegude eest) väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega.

Kohtu seisukoht:

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – J.V-le inkrimineeritud väärtegu LS

§ 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.12.2011.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik pidi peale alkoholi tarvitamist teadma, et tal võivad jätkuvalt esineda alkoholi tarvitamise tunnused, kuna alkoholi tarvitas ta õhtul ja sõidukit asusta juhtima juba hommikul, kuid vaatamata sellele asus J.V mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.V käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et J.V ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude

toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on korduvalt karistatud rahatrahvidega, siis ei pea

kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.V

karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest 14 korral. Menetlusalune isik on rahatrahvid tasunud osaliselt, kuid samas jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Seega ei ole

J.V hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 7 päeva.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtu hinnangul on J.V näol tegemist ohtliku liiklejaga, kes paneb pidevalt toime liiklusalaseid väärtegusid. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis

seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.V ka 29.12.2009.a ja 25.01.2010.a karistatud LS § 74 19 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja seda isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

4

0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi eest.

Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna

ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine

liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 8 kuuks, kuna eelnevalt on menetlusalust isikut juba karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a.

Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik