2-25-16155/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Siiri Malmberg

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-16155

Tsiviilasi

T. K. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja T. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja O. V.-K.

Kostja A. S. (isikukood XXX)

14.10.2025 ja 12.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. K. hagi A. S. vastu abielu

lahutamise nõudes.

2. Lahutada T. K. (isikukood XXX) ja A. S.

(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti 01.06.2023

Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta

koostati samal päeval abieluakt nr 49-32-2023/797.

3. Menetluskulud seoses abielu lahutamise hagiga

jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada

pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale

asutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse.

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 28.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks.

Poolte abielu on sõlmitud 01.06.2023 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja hinnangul

on abielusuhted lõppenud. Abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu alates juunist

2024 ja hageja soovib abielu lahutada. Abikaasad elavad küll samal aadressil kuid

erinevates tubades ja neil puudub ühine majapidamine. Kooselu taastamine kostjaga ei

ole võimalik, sest abikaasade vahel esineb iga päev konfliktne. Konfliktide põhjuseks

on mh see, et kostja ei ole töötanud juba kaks aastat ega plaanigi tööle asuda. Kostja

korraldab pidevalt skandaale hageja laste juuresolekul. Sekkunud on ka politsei. Hageja

pakkus kostjale abielu lahutamist juba 2024. aasta juunis, kuid kostja lubas, et leiab töö

ja hakkab pere majanduslikult toetama. Midagi ei muutunud – kostja jätkas kodus

olemist ega otsinud võimalust pere ülalpidamiseks. 2025. aasta mais pakkus hageja

kostjale teist korda abielu lahutamist, kuid olukord ei muutunud.

2. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 29.09.2025.

3. Esimene kohtuistung toimus 14.10.2025. Istungile ilmus hageja. Hageja kinnitas, et ta

soovib abielu lahutada. Kostja ei ole olnud nõus abielu lahutamisega.

4. Kostja vastas hagile 28.10.2025. Kostja ei nõustunud lahutusega, sest pooled ootavad

last. Kostja soovib, et laps kasvab peres, kus on ema ja isa. Kostja otsib aktiivselt tööd

ja lubas oma käitumist parandada. Kostja soovis leppimisaega.

5. Hageja jäi oma 02.11.2025 menetlusdokumendis hagi juurde ja soovis hagi lahutamist.

Pooled ei ela enam koos, kostja on kolinud poolte ühisest elukohast välja 21.10.2025.

Hageja ei oota enam last.

6. Kohus määras kostja ärakuulamiseks istungi 12.11.2025, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus

luges kostjale kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 04.11.2025.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS §

67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi, kuid see ei tähenda, et abielu lahutamine ei oleks võimalik ka varem

PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolul.

8. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kuulanud ära hageja 14.10.2025

toimunud kohtuistungil, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooltel

ei ole enam abielulist kooselu. Kohtule esitatud tõenditest (poolte e-kirjavahetus)

järeldub, et pooled ei ela enam koos. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast. Hageja on

kohtumenetluses järjepidevalt avaldanud soovi abielu ja seda ka pärast kostja vastusega

tutvumist. Kohus ei pea mõistlikuks menetlust peatada ega pooltele leppimiseks tähtaja

määramist, kuivõrd hageja on avaldanud kindlat tahet abielu lahutada. Kohus on

seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused on

täidetud. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi.

2 (3)

Kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata, siis ei saa jõuda järeldusele, et abieluline

kooselu võiks taastuda ja puudub alus abielu lahutamata jätmiseks. Hagejal oli võimalik

oma tahet abielu lahutamise osas muuta, kuid hageja jäi hagi juurde. Kohus on

seisukohal, et ilmselt ei ole ka kostjal huvi siiski abielu jätkata, kuna kostja ei ilmunud

12.11.2025 kohtuistungile ega teavitanud kohut ilmuma jätmise põhjustest, mis kohtu

hinnangul viitab ükskõiksusele hagi lahenduse osas. Asjaolu, et kostja kirjalikus

vastuses lahutust ei soovi, ei välista abielu lahutamist ega anna alust järeldada, et

abielusuhete taastamine võiks olla võimalik.

9. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

3 (3)