4-25-1077/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2025.a Tallinn,

Väärteoasja nr

4-25-1077 (940024000327)

Kohtunik

Piret Liivo

Väärteoasi

Aktsiaselts X väärteoasi Veeseaduse § 257 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

AS X (registrikood: XXX); juhatuse liige Y, ik: XXX, e-post:

XXX

Kaebuse esitaja esindaja

vandeadvokaat Alar Urm Advokaadibüroo BLESSNER Toom-

Kuninga 15-18, Tallinn; e-post: XXX, tel: XXX

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet Roheline 64, Pärnu 80010 e-post: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

C e-post: XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 5, § 107 lg 2, § 132 p 3 ja KarS § 81 lg 3 kohus määras:

1. Tühistada Keskkonnaameti 05.03.2025. a otsus AS X karistamises Veeseaduse § 257 lg 2

järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja

möödumise tõttu.

2. Tagastada väärteoasja originaalmaterjalid Keskkonnaametile.

3. Rahuldada menetlusaluse isiku valitud esindaja taotlus osaliselt ning hüvitada riigieelarve

vahenditest kulud summas 3627 eurot AS X kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtule saabus 19.03.2025. a AS X kaebus Keskkonnaameti uurija C 05.03.2025 otsusele

väärteoasjas nr 940024000327.

Väärteoetteheite kohaselt ajavahemikul aprill 2023 kuni november 2023 AS X, väikesadamate

kapten/direktor B kaudu, ei ole täitnud keskkonnaloaga nr XXX (loa kehtivus 19.04.2022–

19.04.2027) sätestatud kohustust, et Naissaare sadamas regulaarsete hooldussüvendustööde käigus

võib süvendustöid teostada ainult keskkonnaloas nr XXX sätestatud ja lubatud alal.

M OÜ (XXX) poolt teostati Naissaare sadamas hüdrogeograafilisi mõõdistustöid 22.12.2022

(süvendustööde eelne), 24.04.2023 (süvendustööde järgne), 23.08.2023 (süvendustööde eelne),

09.10.2023 (vahemõõdistus) ja 07.11.2023 (süvendustööde järgne), mille tulemusena selgus, et AS

X poolt teostatud 2 süvendustööde maht 2023 kevadel (märts-aprill) oli 2617,90 m³ ja sügisel

(september-november) oli 4892,3 m³, kokku 7510,2 m³, millest 467 m³ on süvendatud väljaspool

loas lubatud ala piire.

Eeltooduga rikkus AS X, veeseaduse § 193 lg 1 p 12, milleks on mere süvendamise ja tahkete

ainete merre uputamise või kaadamise nõudeid ning pani toime veeseaduse § 257 lg 2

kvalifitseeritud rikkumise.

Samuti heidetakse AS Xele ette, et ajavahemikul märts 2023 kuni aprill 2023 AS X, sadama

direktor A kaudu, ei ole täitnud keskkonnaloa nr XXX (loa kehtivus 31.03.2022 – 31.03.2027)

sätestatud nõudeid, kus Ringsu sadama hooldussüvendustöid tehakse vastavalt vajadusele, 0-1500

m³/aastas, viie aasta jooksul kokku ca 7500 m³. AS X esitasid keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS sadama direktor A poolt koostatud veekasutuse aastaaruande 2022 kohta, kus on

deklareeritud süvendusmahuks 3100 m³ ja 2023. a kohta esitatud veekasutuse aastaaruande, kus on

deklareeritud süvendusmahuks 3500 m³. OÜ M (XXX) poolt teostati Ringsu (Ruhnu) sadamas

hüdrograafilised mõõdistused enne süvendustööde algust 16.03.2023 ja pärast süvendustööde lõppu

15.04.2023 Mõõdistustööde tulemusel selgus, et ainuüksi 2023 teostati süvendustöid Ringsu

sadamas mahus 6300 m³. Seega teostati 2022 ja 2023 kokku süvendustöid kogumahus vähemalt

3100+6300=9400 m³.

Eeltooduga rikkus AS X, sadama direktor A kaudu, veeseaduse § 193 lg 1 p 12, milleks on mere

süvendamise ja tahkete ainete merre uputamise või kaadamise nõudeid.

Kohus määras 21.04.2025 arutada kaebus suulises menetluses avalikul kohtuistungitel. Istungid

toimusid 11.09.2025 ja 16.10.2025.

11.09.2025 kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et ajaperioodil märts 2023 kuni aprill 2023

Ringsu (Ruhnu) sadamas toimunud väärtegu on aegnud ning selles osas tuleb menetlus lõpetada

aegumise tõttu. Ülejäänud osas jäi kohtuväline menetleja seisukohale, et karistus on põhjendatud

ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

AS X esindaja taotles Keskkonnaameti 05.03.2025 otsuse tühistamist tervikuna, lõpetada

väärteomenetlus ning mõista Keskkonnaametilt välja AS X menetluskulud.

KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast

aegumistähtaega. KarS § 81 lg 7 kohaselt väärteo aegumine peatub ajaks, mil väärteo toimepannud

isik hoiab kõrvale kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema

ilmumiseni menetleja juurde, samuti sama teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni

kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

Kaebuse esitajale heidetakse ette väärteo toimepanemist ajaperioodil aprill 2023 kuni november

2023. On tuvastatu, et süvendustööde järgne mõõdistamine toimus 07.11.2023, mille alusel

rikkumist ette heidetakse, seega saab sedastada, et rikkumine toimus mitte hiljem kui 07.11.2023.

Kohtuväline menetleja tegi otsuse 05.03.2025, kaebus kohtusse esitati tähtaegselt ning

kohtumenetluse sisuline arutelu oli planeeritud septembri algusesse 2025. Kohus kuulas üle mitu

tunnistajat ning kohtulikud vaidlused toimusid 16.10.2025. Sellel kuupäeval lõppes küll

kohtumenetluse sisuline arutelu kuid sellises ajaraamis (enne 07.11.2015) ei olekski olnud võimalik

jõuda jõustunud kohtulahendini. Kohus ei ole tuvastatud KarS § 81 lg-s 7 sätestatud väärteo

aegumist peatavaid asjaolusid. Kuivõrd seadusandja ei ole taolise teo eest ette näinud pikemat

aegumistähtaega, möödus väärteo aegumistähtaeg 07.11.2025.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS X suhtes alustatud väärteomenetlus veeseaduse § 257 lg 2

järgi väärteoasjas 940024000327 tuleb lõpetada aegumistähtaja (VTMS § 29 lg 1 p 5) möödumise

tõttu. AS X etteheidetavata rikkumise korral ei näe seadus ette kuni viieaastast aegumistähtaega.

Menetluskulud

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse lõpetamisel

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS §

38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse

sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on

menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks

kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47). AS X suhtes algatatud

väärteoasi lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, mistõttu tekkis menetlusalusel isikul VTMS § 23

sätestatud õigus taotleda tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist.

Kaitsja on esitanud taotluse mõista riigilt välja AS X kasuks menetlusega tekkinud kulud summas

9745.20 eurot (mis sisaldab käibemaksu). Esitatud taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt on

menetlusalusele isikule väärteomenetluses osutatud õigusabiteenust kokku 44 tundi. Nähtuvalt

taotlusest on kaitsjad osutanud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot/tund, millele lisandub käibemaks.

Kohtu hinnangul on nimetatud tunnihind mõistliku suurusega.

Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata nende põhjendatust. Nimelt sätestab VTMS § 23,

et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS §

38 lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2018. a otsus

asjas nr 4-16-9132, p 27). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab

kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja

mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2016. otsus asjas nr 3-1-1-

77-16, p 18.2 jj).

Kohus rahuldab taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Kohus ei nõustu kaitsja esitatud

töötundide arvestusega ning leiab, et õigusabile kulunud aeg on ebamõistlikult suur ja

ebaproportsionaalne käesoleva väärteoasja keerukust ja mahtu arvestades. Kohtu seisukoht on, et

hüvitatavaid õigusabikulusid tuleb vähendada.

Esmalt puudub kohtul arusaam vandeadvokaat Kärt Saare rollist käesolevas menetluses. Isik ei

osalenud kohtuistungil ning kuigi esitatud dokumentidest nähtuvalt on tuvastatav teatud toimingute

tegemine, jääb nende täpne maht ja sisuline vajadus arusaamatuks.

Kohtule esitatud töötundide koguarv kahe kaitsja tööpanuse kohta on ebamõistlikult suur. Kohus

selgitab, et antud väärteoasjas oleks olnud otstarbetu ning ebamõistlik kasutada mitme

vandeadvokaadi paralleelset tööpanust konsultatsioonide andmiseks, dokumentide analüüsiks ja

materjalide läbitöötamiseks. Kui advokaadibüroo kaasab kolleegi sisulisse arutellu või tegevusse,

on tegemist büroosisese töökorraldusega, mis ei õigusta sisuliselt topelt tasu nõude tekkimist kliendi

vastu.

Järgnevalt hindab kohus iga esitatud tööetapi mõistlikku ajakulu eraldi, seejuures arvestades

ennekõike väärteoasja materjale tervikuna, kaebuse sisu ning ka kohutumenetluses uuritut.

Kohtule esitatud vastulause sisu ja väärteoasja materjale tervikuna arvestades hindab kohus

vastulause koostamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks mitte rohkem kui 7 tundi. Kuna kohtule

esitatud kaebuses on esitatud suures osas samad argumendid ja seisukohad, mis vastulauses, hindab

kohus kaebuse koostamise mõistlikuks ajakuluks mitte rohkem kui 3 tundi. Augustis 2025 esitatud

taotlus on lühike (sisuline osa on alla 10 lause), osaliselt refereeriv ning ülejäänud osas formaalne.

Selle koostamiseks ei saa keskmisel mõistlikul juristil kuluda kauem kui 30 minutit. Samuti ei ole

proportsionaalne vandeadvokaadi mitmekordne ja pikaajaline kohtuistungi ettevalmistus. Kohtule

esitatud arvel kajastuv advokaadi 10-tunnine ettevalmistus kohtuistungiks on põhjendamatu,

kuivõrd kaebuse esitaja esitas kohtus ülevaate juba koostatud ja sisuliselt ettevalmistatud kaebusest.

Kohtuistungi protokollile ja helisalvestisele tuginedes kestis istung napilt üle tunni. Seega kohus

arvestab istungiga seotud mõistliku ajakuluna kohtuistungi ettevalmistamiseks kogu

kohtumenetluse ajal mitte rohkem kui 1 tund ja 30 minutit ning kohtuistungil osalemise ajana

septembris 1 tund ja 15 minutit ja oktoobris 3 tundi.

Septembris märgitud täiendav 4 tundi tunnistajate küsimuste ettevalmistamisele ja kohtuistungiks

valmistumisele on põhjendamatu ja juurde lisatud ajakulu, mis kohtu hüvitamisele ei kuulu.

Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, et kogu kaebemenetluseks kuluv mõistlik aeg keskmisel

mõistlikul juristil ei saa ületada 16 tundi ja 15 minutit (7 tundi vastulause, 3 tundi kaebuse, 30

minutit taotluse, 1 tund 30 minutit istungite ettevalmistuse ja kokku 4 tundi ja 15 minutit septembris

ja oktoobris toimunud istungitel osalemiseks). Seega kohus hüvitab õigusabikulusid arvestusega 16

tundi ja 15 minutit õigusabi osutamist, see teeb kokku 2925 eurot, millele lisandub käibemaks 24%,

seega kokku määrab kohus hüvitada riigieelarve vahenditest 3627 eurot AS X kasuks.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/