2-22-3144/125 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3144

Kohtuasi

D.L hagi P.X-i ja A.M-i vastu testamendi tühisuse

tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.M-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Oleg Matvejev

Kostja A.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter

Malve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus osas, millega maakohus jättis D.L

hagis A.M-i vastu menetluskulud A.M-i kanda ja määras kindlaks D.L-ile

hüvitatavate menetluskulude suuruse. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

D.L hagis A.M-i vastu menetluskulud poolte endi kanda. Muus vaidlustatud

osas (s.o osas, millega D.L hagi A.M-i vastu rahuldati) jääb Harju Maakohtu

12.02.2025 osaotsus muutmata.

2. Rahuldada A.M-i apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Teha osaotsus A.M-i vastu esitatud nõude osas.

4.2. Rahuldada D.L hagi A.M-i vastu.

4.3. Tuvastada W (isikukood XXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX) 05.09.2021

tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi tühisus.

4.4. Jätta jõusse Harju Maakohtu 03.03.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus määras peatada W (isikukood XXXXXXXXXX, surnud

2-22-3144

XX.XX.XXX) pärimismenetlus, sealhulgas keelata Tallinna notar Sirje

Ormanil W pärimismenetluses pärimistunnistuse tõestamine ja väljaandmine

kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4.5. Jätta D.L hagis A.M-i vastu maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.L (hageja) esitas 02.03.2022 Harju Maakohtule P.X-i (kostja I) vastu hagi, milles

palus tuvastada W 15.10.2021 ja 05.09.2021 koduse testamendi tühisus. Harju Maakohus

kaasas 31.05.2022 määrusega hageja 09.05.2022 taotlusel asja menetlusse A.M-i (kostja II).

Hagiavalduse kohaselt suri W (pärandaja) 25.11.2021. Hageja ja pärandaja on õed, neil on

ühine ema Q. Pärandaja tegi väidetavalt 15.10.2021 koduse testamendi, millega määras kogu

oma vara ainupärijaks kostja I. Kostjal I puuduvad pärandajaga otsejoones sugulussuhted.

Pärandaja tegi väidetavalt ka varem, 05.09.2021 koduse testamendi, millega määras kogu oma

vara ainupärijaks kostja II. Selle testamendi väidetava allkirjastamise väidetav tunnistaja on

kostja I. Kostjal II puuduvad samuti pärandajaga otsejoones sugulussuhted. Notar Sirje Orman

väljastas testamendid hagejale. Hagejale teadaolevalt oli pärandajal viimastel aastatel enne

surma diagnoositud Parkinsoni tõbi, mis on järjepidevalt süvenenud. Pärandaja ei olnud

mõlema koduse testamendi koostamise ajal otsustusvõimeline ega suutnud tõenäoliselt aru

saada oma tegudest ega tehingutest ning nende tagajärgedest. Seetõttu on testamendid tühised.

Alternatiivselt on kodused testamendid tühised vorminõuete järgimata jätmise tõttu. Kahe

koduse testamendi puhul on tegemist trükitud dokumentidega ning need ei ole suure

tõenäosusega allkirjastatud pärandaja poolt. Pärandaja ei ole märkinud omakäeliselt kodusele

testamendile kuud ja aastat. Pärandaja ei ole ka iseseisvalt teavitanud testamentide

tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde, et testament

sisaldab tema viimset tahet. Kuna pärandaja kodused testamendid on tühised, siis on hageja

õigustatud pärima pärandaja vara seaduse järgi.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja II vastuväited

2-22-3144

3. Kostja II vastuse kohaselt võttis kostja II omaks hageja väite, et tema kasuks tehtud

testament on tühine algusest peale. Kuna pärandaja on teinud hiljem veel ühe uue testamendi,

siis on sellega tühistatud kostja II kasuks tehtud testament ka siis, kui see oleks olnud

sõlmitud kehtivalt. Hagejal puudus igasugune vajadus hagi esitamiseks kostja II vastu. Hagi

esitamisega ei ole võimalik hageja õiguseid rohkem kaitsta, kui need juba niigi seadusega

kaitstud on. Kostja II palus tema osas menetluse osaotsusega lõpetada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12.02.2025 osaotsusega hagi kostja II vastu ja tuvastas pärandaja

05.09.2021 testamendi tühisuse. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 03.03.2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis kostja II vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud menetluskulud kostja II kanda ning määras hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 2139,50 eurot.

5. Maakohus lahendas hageja nõude kostja II vastu osaotsusega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel. Kostja II vastu esitatud nõude osas on vaidluse all

pärandaja väidetavalt 05.09.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi kehtivus.

Nimetatud testamendi järgi tegi pärandaja järgmised korraldused: „kogu oma vara, mis mulle

kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, pärijaks nimetan A.M-i

(isikukood XXX)“. Hageja leiab, et testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud

vorminõudeid, testamenti ei ole tõenäoliselt allkirjastanud testaator ning testaatoril puudus

testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks vajalik teo- ja otsustusvõime.

6. Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja lg 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega

pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale

isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teise

lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse

kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud

tahteavalduse pärandi kohta. PärS § 20 lg 3 ja § 23 lg-d 1–3 ning TsÜS § 78 lg 1 sätestavad

koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et pärandaja on testamendi

oma käega allkirjastanud, ning samuti nõude, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad

on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset

tahet. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla

tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla

kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 25 lg

2 järgi kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka

muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. TsÜS §

83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing

tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Samuti on seadusest

tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral

tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 87).

7. Kostja II ei vaidlustanud ja võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament

on tühine algusest peale, sest selle järgimisel ei järgitud PärS § 23 lg 1 vorminõudeid.

Kuivõrd kostja II võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament on selle

vorminõuete rikkumise tõttu tühine, siis kuulub hageja hagi kostja II vastu rahuldamisele.

8. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Maakohus ei

nõustunud kostja II seisukohaga, et ta ei ole oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust andnud

ning menetluskulud tuleks jaotada TsMS § 168 lg 6 järgi. Esiteks palus kohus kostjal II

2-22-3144

selgelt esile tuua, kas ta võtab hagi õigeks TsMS § 440 tähenduses või kostja II vastust tuleb

käsitleda faktilise asjaolu (et kostja II kasuks tehtud testament on tühine) omaksvõtuna TsMS

§ 231 lg 2 mõttes. Kohus selgitas täiendavalt, et hagi õigeksvõtu puhul rahuldab kohus hagi

kostja II vastu TsMS § 440 lg 1 alusel. Faktilise asjaolu omaksvõtu korral lahendab kohus

kostja II vastu esitatud hagi sisuliselt. Kostja II vastas kohtule, et ta ei vaidlusta hageja

esitatud väidet, mille kohaselt on tema kasuks 05.09.2021 tehtud testament tühine. Kostjat II

esindas menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu pidi talle arusaadav olema, et sõltuvalt asja

lahendamise viisist sõltub ka menetluskulude jaotus.

9. Maakohus ei nõustunud kostjaga II, et kostja II kasuks tehtud testamendi tühisuse

tuvastamiseks kohtu kaudu puudus igasugune vajadus. Hageja õiguslik huvi seisnes hagi

esitamisel selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist

ilma jäetud. Ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita toimuks testaatori

pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi.

Hagejal puuduks võimalus pärida testaatori pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt

kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Asjaolu, et pärandaja on väidetavalt teinud veel ühe

testamendi, ei olnud eelduslikult kostja II mõjusfääris. Seega jäi kostja II pärandist ilma mitte

seetõttu, et oleks pärandist hageja kasuks kehtivalt loobunud, vaid põhjusel, et pärandaja on

väidetavalt teinud testamendi kostja I kasuks. Hageja ei saanud loota, et vaidlustades üksnes

kostja I kasuks tehtud testamenti ning juhul, kui kohus tuvastab selle tühisuse, ei teki kostjal II

soovi pärida tema kasuks tehtud testamendi alusel. Kostja II oli tema kasuks tehtud

testamendist teadlik ning oli selle notarile ka esitanud. Sellest saab järeldada, et kostja II oli

huvitatud testamendijärgsest pärimisest. Seega oli kostja II vastu esitatud hagi vajalik ja

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025

osaotsus täielikult ja jätta hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata. Alternatiivselt palub

kostja II tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise osas. Kostja II palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

11. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õiguslik huvi hagi esitamiseks saab seisneda

selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist ilma

jäetud. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021

koduse testamendita toimuks testaatori pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II

kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Pooled ei vaielnud, et kostja II kasuks tehtud kodune

testament oli vormipuudustega. Seega ei saanud kohus osaotsuses leida, et kostja I kasuks

tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral toimuks pärimine kostja II kasuks tehtud

varasema testamendi alusel. Tühise testamendi alusel ei ole võimalik midagi pärida. Kuivõrd

kostja II kasuks tehtud testament on tühine algusest peale, siis sai maakohus leida vaid seda,

et kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral sai tulla kõne alla üksnes

pärimine seaduse järgi. Kostja II ei ole testamenti esitanud notarile pärandaja pärimisasjas

ning selle testamendi alusel pärimismenetlust ei ole alustatud. Asjaolust, et kostjale II sai

notariga põgusa vestluse käigus teatavaks, et tegemist ei ole kehtiva testamendiga ning kostjal

II pole mõtet mingit pärimisavaldust esitadagi, ei ole võimalik põhjendada hageja huvi esitada

kostja II vastu hagi.

12. Maakohus on kostjat II eksitanud, edastades apellandile 30.12.2024 kohtunõude, millele ei

olnud võimalik muud moodi vastata kui ainult viisil, mida saab käsitleda kogu hagi

õigeksvõtuna. Kostja II ei ole üheski kohtule esitatud seisukohas seadnud kahtluse alla tema

2-22-3144

kasuks tehtud testamendi tühisust. Maakohus oleks pidanud kaaluma kohe menetluse

lõpetamist, mitte hoidma kostjat II aastaid menetluses ja lõpuks mõistma välja veel

menetluskulud.

Vastustaja seisukoht

13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja II kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruse. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

15. Kostja II on vaidlustanud maakohtu osaotsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult,

millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

16. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu osaotsusega, välja arvatud osas,

milles maakohus jaotas menetluskulud, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis ei puuduta menetluskulusid, korrata.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid

uuesti.

17. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal puudus õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks

kostja II vastu, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki ja seetõttu

tuleks hageja hagi kostja II vastu jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).

18. Hageja esitas maakohtule kostja I vastu hagi, milles palus tuvastada pärandaja 15.10.2021

testamendi, millega pärandaja pärandas kogu oma vara kostjale I, tühisus, ja kostja II vastu

hagi, milles palus tuvastada pärandaja 05.09.2021 testamendi, millega pärandaja pärandas

oma vara kostjale II, tühisus. Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu vaidlustatud

osaotsusega rahuldamata, ja maakohtus jätkub menetlus kostja I vastu esitatud hagis.

19. Selleks, et hageja saaks hageda pärandaja 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamist,

peab tal olema tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 järgi. Hagi õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui

tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal tuvastushagi esitamisel peab olema mingi

eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja

tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutaks, oleks põhjendatud arvata, et tuvastushagi

esitamiseks on õiguslik huvi. Pooled ei vaielnud selle üle, et pärandaja suri 25.11.2021.

Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja on pärandaja seadusjärgseks pärijaks. Hagiavalduse

kohaselt on pärandaja teinud testamendid 15.10.2021 kostja I kasuks ja 05.09.2021 kostja II

2-22-3144

kasuks. Hagejal on pärandaja seadusjärgse pärijana õiguslik huvi esitada hagi isiku vastu, kes

võib pärida pärandaja vara tühise testamendi alusel.

20. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita,

mis on hageja väidetel tühine, toimuks pärandaja pärandvara pärimine varasema, 05.09.2021

kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Seega puuduks hagejal võimalus pärida

pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Kuivõrd

hagis esile toodud asjaoludel on hageja arvates kostja I kasuks tehtud testament tühine ja

seetõttu võib kostja II pärandaja vara pärida tema kasuks tehtud 05.09.2021 testamendi alusel,

mis on hageja arvates samuti tühine, siis ei ole võimalik järeldada, et hagejal poleks olnud

õiguslikku huvi esitada kostja II vastu hagi 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Hageja õigusliku huvi puudumist testamendi tühisuse tuvastamiseks ei välista kostja arvamus,

et tema kasuks tehtud testamendi tühisus on kõigile sedavõrd ilmselge, et selle tuvastamiseks

vajadus puudub. Hageja oli kostja II kasuks tehtud testamendist teada saanud notari juures.

Seega oli hagejal hagiavalduse esitamisel põhjust arvata, et kostja II soovis või võib soovida

selle alusel pärida pärandaja vara. Kui tuvastada kostja II kasuks tehtud 05.09.2021

testamendi tühisus, siis on hagejal hagis esitatud asjaoludel, s.o juhul kui 15.10.2021

testament kostja I kasuks osutub tühiseks, võimalik pärida pärandaja seadusjärgse pärijana, ja

seega on ka hageja taotletav eesmärk hagiga saavutatav.

21. Kuna kostja võttis omaks, et pärandaja 05.09.2021 testament on tühine PärS § 23

vorminõuete järgimata jätmise tõttu, siis on maakohus õigesti hagi rahuldanud.

22. Kolleegium märgib, et maakohus ei oleks saanud hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega, kui

kostja selgesõnaliselt hagi õigeks ei võtnud TsMS § 440 lg 1 mõttes. Õigeksvõtt peab olema

selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (RKTKo 19.10.2016, 3-

2-1-100-16, p 12). Õigeksvõtuna ei saa käsitleda sellist olukorda, kus maakohtule jäi

selgusetuks kostja tegelik tahe.

23. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud menetluskulud jaotada üldnormi

TsMS § 162 lg 1 alusel ja jätte need kostja kanda nagu seda on teinud maakohus, mistõttu

tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Samas ei

ole menetluskulusid võimalik jätta ka hageja kanda nagu taotleb kostja. Maakohus ei

rahuldanud hagi õigeksvõtuotsusega. Seega ei ole maakohus eksinud, kui ei jaotanud

menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel ning ei jätnud neid hageja kanda.

24. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui maakohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

tahet hagi õigeks võtta, siis saaks sellest iseenesest järeldada põhjuse hagi esitamiseks kostja

vastu. Hoolimata sellest, et kostja ei väljendanud oma tahet selgesõnaliselt hagi õigeks võtta,

on kostja siiski selgesõnaliselt teada andnud, et tema arvates ei peaks 05.09.2021 testamendi

tühisuse üle kohtus vaidlema, sest see ongi tühine. Olukorras, kus praegusel juhul on peamine

vaidlus sellest, kas hageja oleks pidanud üldse hagiga kostja II vastu kohtusse pöörduma, kuid

sisulist vaidlust pooltel selle üle, et 05.09.2021 testament on tühine, ei ole, siis ei ole

põhjendatud järeldada, et kostja II oleks oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi

esitamiseks. Kolleegiumi arvates on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks

kandma hageja menetluskulud vaid seetõttu, et hagejal on õigustatud huvi hagi esitamiseks.

Hageja saavutas tuvastushagiga kostja II vastu soovitud eesmärgi osaotsusega, kostja II

sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud ning pole põhjendatud järeldada, et kostja II oleks

andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on praegusel juhul mõistlik ja õiglane

jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda ja seetõttu

puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.

2-22-3144

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtus

kantud menetluskulud samuti poolte endi kanda.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)