2-24-10567/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-10567

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10567

Tsiviilasi

Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi Matrex Baltic OÜ

vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

7 272,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood

10180925, asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316

Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: Matrex Baltic OÜ (registrikood 14418714,

asukoht: Rännaku pst 12, Tallinn, 10917; e-post:

matrex.ua@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Matrex Baltic OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks 7 589,19

eurot, millest 3 613,90 eurot on põhivõlgnevus, 361,39 eurot leppetrahv ja 3

613,39 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Tunnistada käesolev otsus võlgnevuse osas viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta Circle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulud Matrex Baltic OÜ kanda.

5. Rahuldada Circle K Eesti Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

2-24-10567

Matrex Baltic OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 1

415 eurot.

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Matrex Baltic OÜl tasuda

Circle K Eesti Aktsiaseltsile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 415

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Hageja taotlusel tuleb menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715313105.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Cirkle K Eesti Aktsiaselts esitas 11.07.2024 Harju Maakohtule hagi Matrex Baltic OÜ

vastu võla ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Matrex Baltic OÜ ja

Circle K Eesti AS 16.11.2020 kliendikaardilepingu üldkrediidi saamiseks.

Üldkrediidilimiit on poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt krediit- ja ROUTEX-

kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Circle K võib

anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni arve maksmise tähtajani

kliendile krediiti. Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest

tasub klient Circle K igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 (neljateistkümne)

kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. ROUTEX-kaardi klient kohustub lisaks

eeltoodule tasuma Circle K poolt esitatud arvete alusel ka kiirteede, tunnelite ja sildade

jms kasutamise eest ning ROUTEX-kaardi teenustasu vastavalt Hinnakirjale. Juhul, kui

klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Circle K-le tasumisele kuuluvaid summasid, on

Circle K-l õigus nõuda ja kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast

summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.

2. Kostja kasutas hageja pakutavat krediidilimiiti. Hageja esitas kostjale kostja poolt

lepingus toodud e-postile arved nr 801119592 ja nr 801133088 kokku summas 3 613,90

eurot, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt

2-24-10567

esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja 16.12.2021 meeldetuletuskirja. Hagiavalduse

esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg kokku summas 3 613,90 eurot.

3. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimustest on kostja kohustatud hüvitama teisele

poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks

leppetrahvi ja viivised. Juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse

täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning

sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv

suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Kuna kostja ei tasunud hageja

poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 25.02.2022. Julianus Inkasso OÜ-

le võlgnevuse sissenõudmiseks, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso

OÜ, hageja esindajana, väljastas kostjale võlateatise. Tulenevalt võlateatisest esitati

sissenõudmiseks põhisumma 3 613,90 eurot ja leppetrahvi nõue 361,39 eurot (3613,90 x

10%). Hagejal on kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue 5 351,25 eurot.

Hageja vähendab viivisenõuet summani 3 613,90 eurot, et viivisenõue ei ületaks

põhisummat. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 3 613,90

eurot, leppetrahv 361,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 613,90 eurot, kokku

7 589,19 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja põhinõudele vastu ei vaielnud. Kostja selgitas, et võla tekkimise ja tasumata

jätmise põhjus on selles, et kostja ehitus-/lammutustööde tellijad jätsid 2021.aasta lõpus

osaliselt või täielikult kostjale tasumata erinevatel objektidel teostatud tööde eest,

võlgnevuste kogumaht kostjale oli ~26 tuh eurot. Samuti kostja töötajate tööandja vastu

usalduse kaotamise (kliendivõlgade tõttu ei saanud kostja töötajatele õigeaegselt maksta

töö eest) tõttu ja järgnenud tellimuste kadumise tõttu lõpetas kostja 2022 veebruarist

osutama ehitusega seotud teenused ning edasi tegeles vaid väiksete tööde või

vahendusteenuste osutamisega, suunates juhuslikud väikesed sissetulekud oma võlgade

tasumiseks. Kõiki tol ajal olnud võlausaldajate ees sai kostja mõistlikel tingimustel oma

võlad järk-järgult likvideerida, v.a. võlgnevus hagejale, kelle esindajad kogu möödunud

aja jooksul ei võtnud tõsiselt kostja taotlusi võla pikemaks perioodiks ajatamiseks ja

andsid tasumiseks kõigest 3 kuud, mis tähendas omakorda, et kostja peab tasuma võlga

summades(1 000 – 1 500 eurot kuus), mis ületasid kostja võimalusi. Kostja ei jätnud

kunagi tähelepanuta hageja ja tema esindaja nõudmisi kõnealuse võla kohta, kuid

kahjuks ei suudetud seda küsimust vastastikku ja kohtuväliselt lahendada, kuna

võlausaldaja esindaja huvid ei lange kokku võlgniku majandusolukorraga ja tasumise

võimalustega.

5. Kostja täielikult tunnistab hageja põhinõuet summas 3 613,90 eurot ning endiselt soovib

nimetatud nõude hagejale ära tasuda graafiku alusel ja palub selle võimaldamist. Hagis

nõutud viivise summas 3 613,90 euro ja leppetrahvi summas 361,39 euro kohta kostja

teatab, et kuigi hagejal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev formaalne õigus

nimetatud summade sissenõudmiseks, kostja palub hagejat mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes kompromissi saavutamise huvides nimetatud kõrvalnõudeid vähendada (või

hoopis loobuda leppetrahvist), et kostja saaks fikseeritud summas kogu nõude (põhivõlg

koos vähendatud kõrvalnõuetega) ära tasuda igakuisete stabiilsete maksetega kuni 350 -

400 eurot kuus tähtajal 12 -15 kuu jooksul (eeldatavasti võiks kompromissi kogusumma

olla 5 500 – 6 000 eurot).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

2-24-10567

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



Hageja ning kostja sõlmisid 16.11.2020 kliendikaardilepingu, millega võimaldati

kostjale üldkrediidilimiiti 2 000 eurot (dtl 11). Kostja 17.07.2021 avalduse alusel

muudeti 19.07.2021 kliendikaardilepingut ja suurendati kostja krediidilimiiti 4 000

euroni.



Hageja esitas kostjale 30.12.2021 arve nr 801119592 summas 2035,74 eurot ning

31.12.2021 arve nr 801133088 summas 1578,16 eurot (dtl 12, 30). Vaidlust ei ole

selles, et mõlemad arved on kostja poolt tasumata.

8. VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping

tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma.

9. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei

ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja

mõista 3 613,90 eurot tagastamata krediidi katteks. Kostja nimetatud summale

vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole. Vastupidi, kostja tunnistab

selgesõnaliselt võlgnevust. Kohtu ette ei ole toodud, et kohustus oleks täidetud. Seega on

tegemist krediidi tagastamise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja hagejal on

õigus nõuda märgitud võla tasumist.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 361,39 eurot. Kostja tunnistab

iseenesest hageja õigust nõuda leppetrahvi, kuid palub seda mõistlikkuse põhimõttest

vähendada. Lepingu üldtingimuste p 2.9 järgi juhul, kui klient on viivitanud mistahes

maksekohustuse täitmisega, on Circle K-l õigus anda nõue kliendi vastu

sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on Circle K-l õigus nõuda ja Kliendil

kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude

summast. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 162 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur,

võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

11. Kostja on võlgnevuse tasumata jätmist vabandanud makseraskustega. VÕS § 103 lg 1

järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlaõigusseaduses

kehtiva üldreegli kohaselt vastutab võlgnik üldjuhul alati oma kohustuse rikkumise eest

ja tema suhtes saab rakendada õiguskaitsevahendeid ning võlgnikule omistatakse

põhimõtteliselt iga rikkumine sõltumata rikkumise põhjusest. Ainult seaduses või

2-24-10567

lepingus ettenähtud juhtudel vastutab rikkunud pool üksnes süü olemasolu korral (§ 104

lg 1). Vastutusest vabanemise aluseks on seaduse üldreegli järgi vabandatavus ehk

vääramatu jõu asjaolu, erandina võib vastutusest vabanemise aluseks olla võlgniku süü

puudumine, kokkulepe või seaduse eriregulatsioon (RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 21, 3-2-

1-148-04, p 18). Käesoleval juhul ei nähtu lepingust, et pooled oleksid kokkuleppinud

selles, et leppetrahvi saab kohaldada hageja suhtes vaid siis, kui hageja on kohustuse

rikkumises süüdi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Vabandatavus tähendab, et

kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See

asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada.

Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete

kriteeriumide järgi. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu

isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt

objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega (VÕS

kommenteeritud väljaanne I, Juura 2016 lk 483). Muuhulgas on samas selgitatud, et

võlgniku enda põhjustatud asjaolusid ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda. Võlgniku

mõjuulatuses on üldiselt võlgniku enda tegevusega seonduvad riskid, nt võlgniku

lepingupartnerite tegevus ja võlgniku kasutatavate esemete korrasolek (lk 484).

Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema

enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, nagu nt pangakrediidist

ilmajäämine, tooraine tarnimise häired, võlgniku mõjuvaldkonnas tekkinud

elektrikatkestused, streik võlgniku ettevõttes, lepingupartnerid, kes ei täida oma

kohustusi nõuetekohaselt jne. (Ibid, lk 485). Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoht on,

et rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul (RKTKo

3-2-1-50-06, p 15). Seega ei ole vaidluse lahendamisel tähendust sellel, mis põhjusel

jättis kostja oma rahalise kohustuse hageja ees täitmata ja kostjal tuleb tasuda

leppetrahvi.

12. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahv ka ebamõistlikult suur. Samuti ei nähtu, et tegemist

oleks tühise lepingutingimusega. Seega tuleb kostjalt leppetrahv summas 361,39 eurot

välja mõista.

13. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise

summas 3 613,90 eurot. Kostja palub taaskord viivist vähendada. Kohus juhib

tähelepanu, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,16% tasumata summalt päevas on

krediiditurul ning ka muus majandustegevuses tavapärane viivisemäär ning ka

Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud (RKTKo nr. 3-2-1-24-11 ja 3-2-1-97-07)

ega saa olla seega kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivis ei ole automaatselt

krediidilepingu sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui

krediidisaaja ei tasu võlgnevust. Kohus märgib ka seda, et antud juhul ei ole tegu

tarbijalepinguga. Seega võttis laenusaaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

ettevõtja endale kohustuse täita lepingut VÕS § 8 lg 1 ja 2 järgi ning pidi olema teadlik,

et lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneva

õiguskaitsevahendi ehk viivise kasutamist lepingus kokkulepitud määras. Rahalise

kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale

kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita

kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui

kohustus täita võimaliku väikse viivitusega. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlalt

0,16% päevas ebamõistlikult suur vaidlusaluses äriühingute vahelises lepingus.

2-24-10567

Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse

ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.

14. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja ei ole

kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse kostjalt väljamõistetavat viivist

vähendada. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja

võlausaldaja huve kaaludes. Kohus leiab, et taotlus viivise vähendamiseks ei ole

põhjendatud. Üldjuhul on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus

sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kostja ei ole esitanud mingeid põhjendusi ega ka

tõendeid selle kohta, miks peaks kohus viivist vähendama. Kohus arvestab ka asjaoluga,

et hageja on ise piiranud oma esitatud viivisenõuet, st hageja on oma viivisenõuet juba

vähendanud sellega, et on palunud viivist välja mõista põhivõla suuruses. Kohus ei pea

võimalikuks viivist täiendavalt vähendada.

15. Kostja on palunud temalt välja mõista võlgnevus koos viiviste ja leppetrahviga koos

mõistliku tagasimakse graafikuga. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole

kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja

asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi

tagamise abinõuga. Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku

alusel. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks

rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne

otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu

hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud

asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Hagejal on õigus

saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument

ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi

ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul.

Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.

16. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses,

võlgnevus 3 613,90 eurot, leppetrahv 361,39 eurot ja viivis 3 613,90 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis

ei käsitlenud.

18. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus selgesõnaliselt

omaks võtnud, et tal on kohustus tagastada hagejale põhivõlg 3 613,90 eurot, samuti on

tunnistanud leppetrahvi ja viivise tasumise kohustuse olemasolu ega ole seadnud

kahtluse alla viivise või leppetrahvi suurust. Seega tuleb lahend tunnistada viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg

2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on

tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

2-24-10567

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

21. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 10.07.2024 tasunud riigilõivu 665 eurot.

Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

22. Hageja palub välja mõista esindustasu summas 1 056,25 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja esindaja on asjas teinud tööd 6h 15 min ja tema tunnitasu on 169 eurot tund ilma

käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses

(TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb

hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda

(tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

23. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud osaliselt. Kohus

kontrollis kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule

esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud

menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on

hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6

tunni ja 15 minuti ulatuses. Küll peab kohus vajalikuks vähendada esindaja tunnitasu

hinnet. Kohtu hinnangul on tegemist juristi poolt õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge

hinnaga. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et

eespool nimetatud õigusabi tunnitasu määr oleks mõistlik ja põhjendatud. Kohus

möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt

valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude

ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine, et teised

menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist oluliselt ületavate

tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus

vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Viimase paari aasta kohtupraktikas

on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm

15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi

nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski

indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu,

esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hinda, saab maakohtu hinnangul

pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu

suuruseks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik

kulu maakohtus 750 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude

suuruseks kokku 1 415 eurot (riigilõiv+ õigusabikulu).

24. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

25. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-24-10567

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik