2-25-14579/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-14579

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 11. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-14579

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A. P. vastu

võlgnevuse nõudes

2 574.36 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-

post: XXX);

Kostja: A. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 11.november 2025 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1 566 (üks

tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot ja 4 senti (sh väikelaenu lepingust nr XXX

tulenev põhinõue summas 1 499.54 eurot ja seadusjärgne intress summas 66.50 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 186.06 eurot, intressi 79.03 eurot, haldustasu

19.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 186.63

eurot ja viiviste alates 5.09.2025 kuni põhinõude summas 1 752.10 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.

4. Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt A. P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

summas 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot ja 3 senti (so 61% riigilõivust 385

eurost ja õigusabikuludest 338 eurost).

1 (8)

2-25-14579

5. Välja mõista kostjalt A. P.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (441.03 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.09.2025 Viru Maakohtule hagi A. P. vastu põhivõlgnevuse 1

752.10 eurot, intressi 145.53 eurot, haldustasu 19.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise

186.63 ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne

võlausaldaja) ja A. P. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 23.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr. XXX,

mille alusel sai kostja laenu summas 2 000 eurot. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse

määr 33,17% aastas ja intressimäär 24% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 2 000 eurot, intressimäära 24%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva

16.05.2027, osamaksete arv 36, laenulepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot, igakuine lepingu

haldustasu 4,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, tasumata olid kolm järjestikkust osamakset 16.12.2024, 16.01.2025,

16.02.2025, mistõttu saatis 05.03.2025 esialgne võlausaldaja AS I kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS §

416 lg-le 1. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul

2. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2 000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.06.2024 – 16.05.2027. Kostjalt

on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 247.9 eurot, seega on tasumata

põhiosa summas 1 752.10 eurot.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 24% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o

2 (8)

2-25-14579

16.12.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 26.03.2025 summas 145.53 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 145.53 eurot.

4. Vastavalt 18.02.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 4.90 eurot kuus. 26.03.2025.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 16.12.2024 – 16.03.2025 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 19.60 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas

19.60 eurot.

5. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 02.04.2025. a esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot; 10.04.2025 a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.04.2025 a kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

6. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 752.10 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.03.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.09.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas

186,63 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1 752.10 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 05.09.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas.

7. VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49

ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8

puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt

teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima

läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist

lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018

kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada

teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada

asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus

järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise

käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist

asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija

kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga

väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi

taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega

läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja

ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate

finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu

võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal

3 (8)

2-25-14579

laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka

vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina

laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Maksu- ja Tolliametilt: sissetulekuid on 1651.37 eurot, laenutaotluse kohaselt on igakuised

kohustused 150 eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud: Krediidiandja on teinud vastavalt

KAVS § 49 lg 3 punktile 3 mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. Tarbija kohustuste suurus, mis krediidiotsuse tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija

esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude

väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga

kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab I krediidiotsuse

tegemisel, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik

elatusmiinimum. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui

välistest allikatest. I teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi

kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust

jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Seega on

hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu

sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

8. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 1 752.10 eurot, intressi 145.53 eurot, haldustasu 19.60 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 186.63 eurot ja viivise alates 17.01.2025 kuni põhinõude

summas 500 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas. Lisaks palub hageja välja

mõista menetluskulud summas 752 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 507 eurot ning

viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

10. Viru Maakohus võttis 05.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on e-posti vahendusel kinnitanud

kohtudokumentide kättesaamist 20.10.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei

ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus

kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

4 (8)

2-25-14579

12. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

14. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) AS I ja kostja sõlmisid 23.05.2024 väikelaenu lepingu nr XXX summale 2 000 eurot,

intressimääraga 24% aastas, krediidi kulukuse määr 33.17%, tagasimaksed iga kuu 16. kuupäevaks,

tagasimaksete arv 36, osamakse suurus 83.41 eurot, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 2 000 eurot.

4) Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 500.46 eurot (83.41 eurot x 6 tagasimakset);

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates detsembrist 2024. a, seda vähemalt kolme,

detsembri, jaanuari ja veebruari tasumisega.

5) Kostjale saadeti 05.03.2025 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.03.2025 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.03.2025.

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

5 (8)

2-25-14579

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt peamiselt avalikke

registreid, sealjuures teinud sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Hagejal oli

tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei

ole Maksu- ja Tolliameti sissetulekuandmed piisav allikas hindamaks laenuvõtja tegelikku

6 (8)

2-25-14579

võimalikku finantsilist riskikäitumist. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et

krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

19. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

20. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 23.05.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas, 01.07.2024 kuni 31.12.2024

4.25% aastas ja 01.01.2025 kuni 26.03.2025 3.15% aastas.

21. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 000 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud

kogusummas 500.46 eurot, millest hageja on lugenud põhiosa katteks 247.90 eurot. Vastavalt

hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.03.2025 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust

tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 752.10

eurot. Seadusjärgne intress (alates 25.05.2024 ehk krediidi kasutusele võtmise järgnevast päevast)

kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2025 on summas 66.50 eurot. Koos ümberarvestustega ja VÕS §

415 lg 2 alusel on kostja seega teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 500.46 eurot, jääk on

1 499.54 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 499.54 eurot ja

seadusjärgne intress summas 66.50 eurot.

22. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude summas 1 499.54 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu 50 euro ja ka laenuhaldustasu 19.60 euro väljamõistmiseks.

7 (8)

2-25-14579

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 1 499.54 eurot ja seadusjärgne intress summas 66.50 eurot, kokku 1 566.04 eurot.

Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 61% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 61%

kostja ja 39% hageja kanda.

26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja

õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja

poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 338

eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 04.09.2025 summas 385 eurot.

Menetluskulud kokku on seega summas 723 eurot, s.h riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 338

eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 61% 723

eurost, so 441.03 eurot.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)