2-25-8655/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-8655

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 11. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-8655

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS hagiavaldus GMK GRUPP OÜ, T. R.

vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

54 186.66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349, asukoht:

Laki tn, 11d/1, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja: Fränk

Valdmann (e-post: XXX);

Kostjad:

1) GMK GRUPP OÜ (registrikood 16134702, asukoht: Lääne

4, 44314 Rakvere; telefon: XXX, e-post: XXX), seaduslik

esindaja: G. K.;

2) T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, telefon XXX või

XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

03. november 2025

Hageja lepinguline esindaja Fränk Valdmann (videosilla

vahendusel);

Kostja 2 T. R..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjatelt GMK GRUPP OÜ-lt ja T. R.’lt solidaarselt hageja Ramirent

Baltic AS kasuks kliendilepingust nr XXX ja Ramirent Baltic AS ja T. R. vahel

1 (6)

2-25-8655

08.07.2021 sõlmitud käenduslepingust tulenev võlgnevus 54 186 (viiskümmend neli

tuhat ükssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 66 senti (s.h põhivõlgnevus 27 093.33

eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viivised 27 093.33 eurot).

3. Otsuse täitmisel arvestada, et kostja 2 T. R. vastutuse rahaliseks maksimumsummaks

on 50 000 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks menetluskulud 2 300 (kaks tuhat kolmsada) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 1 540

eurot ja õigusabikulud 760.50 eurot).

5. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (2 300

eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

6. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ramirent Baltic AS esitas 03.06.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse GMK GRUPP OÜ ja T. R.

vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud

viiviste 27 093.33 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt Ramirent Baltic AS (edaspidi: hageja) ja

GMK GRUPP OÜ (edaspidi: kostja), vahel on 08.07.2021 sõlmitud kliendileping nr XXX. Hageja

ja T. R. (edaspidi: kostja II) vahel on kliendilepingu käendamiseks 08.07.2021 sõlmitud

käendusleping. Käenduslepingu p 1 kohaselt Lepingu alusel vastutab käendaja GMK GRUPP OÜ

poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju,

teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest Kreeditori ees, mis

tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendilepingu alusel sõlmitavast igast konkreetsest

Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab, et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud

eelnimetatud kliendilepinguga, samuti Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning

mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi

kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot. Hageja

on erinevatel kuupäevadel andnud kostjale I vastavalt kliendilepingule rendile erinevaid

seadmeid/esemeid. Konkreetsete esemete rendile andmine vormistati kliendilepingu alusel

täiendavate üleandmise-vastuvõtu aktidega/rendilepingutega. Kostja I poolne lepingu rikkumine

seisneb selles, et kostja I on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja jätnud hagejale renditud esemete

eest nõuetekohaselt tasumata. Kuivõrd kostja I on lepingut rikkunud ja lepingu tagamiseks oli

sõlmitud käendusleping, vastutab kostja I kohustuste eest koos kostjaga I solidaarselt kostja II.

2 (6)

2-25-8655

2. Kostjale I on ajavahemikus 31.03.2024 – 18.08.2024 esitatud arveid kogusummas 27 093.33

eurot, mis on tasumata. Eeltoodust tulenevalt on kostjate põhivõlgnevus hageja ees kokku 27 093.33

eurot.

3. Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne vähendatud viivis kokku summas 27 093,33 eurot s.o vähendatud kuni põhiosa

võlgnevuseni. Lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% tähtajaks tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest (lepingu p 5.11). Kuivõrd viivisenõue ületab põhinõuet, on

hageja viivisenõuet vähendanud.

4. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevuse 27 093.33 eurot ja

sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viiviste 27 093.33 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2 131.50 eurot, so riigilõiv 1 540 ja

õigusabikulud 591.50 eurot.

KOSTJATE VASTUSED

5. Kostja 2 esitas 15.07.2025, 16.07.2025 ja 03.08.2025 tavalise e-kirjana vastused hagiavaldusele.

Vastustes teatab kostja 2, et tema ei ole ühegi nõudega nõus, kuna ei ole kuskilt võlgu võtnud. G. K.

on tema teadmata teinud tehinguid, kuna tema on koguaeg GMK Grupp OÜ omanik olnud. Kostja 2

on G. K.’i politseisse andnud, tema suhtes on algatatud kriminaalasi.

6. Kostja 1 seaduslikule esindajale on kohtudokumendid elukaaslase vahendusel üleandmiseks kätte

toimetatud 15.08.2025. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja 1 enda seisukohta ei esitanud.

HAGEJA VASTUS

7. Hageja märgib oma 25.08.2025 seisukohas kostja 2 vastuste osas, et tema väited on

paljasõnalised, põhjendamata ega ei ole seotud käesoleva tsiviilasja esemega. Käesoleva hagi

aluseks on Ramirent Baltic AS ja GMK Grupp OÜ vahel sõlmitud kliendileping ning selle alusel

sõlmitud rendilepingud ja väljastatud arved ning aktid. Nimetatud dokumentide alusel on tekkinud

põhivõlgnevus GMK Grupp OÜ-l. Lisaks on olemas 08.07.2021 sõlmitud käendusleping, millega

kostja T. R. isiklikult ja allkirjastatult võttis endale käendaja kohustuse GMK Grupp OÜ

kohustuste täitmise eest. Seega vastutab ta VÕS § 145 jj kohaselt põhivõlgniku kohustuste täitmise

eest solidaarselt võlgnikuga. Kostja viited sellele, et ta oli vaid lihttööline ning et väidetavalt on

kõik tehingud teinud kolmas isik G. K., ei muuda asjaolu, et ta on ise vabatahtlikult ja teadlikult

sõlminud käenduslepingu ning kinnitanud allkirjaga vastutuse võtmist. Kriminaalmenetluse

olemasolu kolmanda isiku suhtes ei vabasta kostjat tsiviilõiguslikust vastutusest.

KOHTUISTUNG

8. 03.11.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja 2 kõik väited on seni olnud

paljasõnalised ega muuda protsessi. Äriregistri andmetel on GMK Grupi OÜ tegelik kasusaaja

kostja 2 T. R..

9. Kostja 2 selgitas, et ta ei ole kellelegi võlgu ega teinud mingeid tehinguid, kõik on tema seljataga

ja tema nimel tehtud. Kuna kostjal 2 olid rahalised raskused, meelitas kostja 1 seaduslik esindaja

teda, et kas ta saaks firma nimele võlgu võtta. Kostja 2 tuli vastu ja võttis firma enda nimele, kuna

talle lubati, et rahalised raskused makstakse ära. ID-kaart oli vahepeal K.i käes. Ta ütles, et on vaja

firma asju ajada, kuna tol hetkel oli kostja 2 n-ö omanik. Kostja 2 andis ID-kaardi ja kostja 1

3 (6)

2-25-8655

seaduslik esindaja maksis. Ei mäleta, kas PIN-koodid andis. Kostja 2 usaldas kostja 1 seaduslikku

esindajat. Kostja 2 ennast süüdi ei tunnista, tema pole käenduslepingut sõlminud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja 2 vastusega hagile, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja

2 seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis,

et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. Hagiavalduse kohaselt Ramirent Baltic AS ja GMK GRUPP OÜ vahel on 08.07.2021 sõlmitud

kliendileping nr XXX. Lepingu alusel reguleeriti tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara

rentnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja allahindlustingimused, konkreetsete

rendilepingute sõlmimise põhimõtted ning fikseerida Rentniku volitatud isikute ring.

12. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja 2 hagejaga käenduslepingu.

13. Kostja 2 on oma hagivastuses (dtl 186, 187 ja 188) ja kohtuistungil (dtl 202,203) esitanud väite,

et lepingu on sõlminud tema nimel kostja 1 seaduslik esindaja G. K. tema eest, kuna tema ID-kaart

oli vahepeal G. K.’i käes, lepingute sõlmimise kohta on kostja 2 teinud ka avalduse politseisse.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2

teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.

Üürilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille lg 1 kohaselt üürilepinguga

kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik

kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga

kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping,

kus käendajaks on füüsiline isik.

16. Kliendileping XXX on allkirjastatud 08.07.2021 kell 08:51 digitaalse allkirjaga (dtl lk 12) ja

käendusleping 08.07.2021 kell 15:34 digitaalse allkirjaga (dtl lk 17). Riigikohus on lahendi 2-16-

124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja

andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud

analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“. Sama otsuse punktis 22 on

Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode

kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid

väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus

antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle

väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“.

4 (6)

2-25-8655

17. Kohtuistungil on kostja 2 selgitanud veel ka, et „ID-kaart oli vahepeal K.i käes. […] Mina

andsin talle id-kaardi,… […] Minu id kaart on olnud mitu korda G. K.i käes“ (dtl 202,203). TsÜS

115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes,

kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS §

118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega

esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega on

eeltooduga ja Riigikohtu lahendi 2-16-124450 alusel tuvastatud, et kostja 2 on vähemalt kaudselt

möönnud lepingute sõlmimise võimalikkusega ja lõplikud tahteavaldused on teinud isik, kellele

kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.

18. Käenduslepingu punktis 1 on Ramirent Baltic AS ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja

vastutab GMK GRUPP OÜ poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele

kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid,

täitmise eest Kreeditori ees, mis tulenevad Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud Kliendileping nr

XXX alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Kliendilt võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja kinnitab,

et on tutvunud Kreeditori ja Kliendi vahel sõlmitud eelnimetatud kliendilepinguga, samuti

Ramirent Baltic AS seadmete rendi üldtingimustega ning mõistab käenduslepinguga enesele

võetavate kohustuste olemust. Käendaja vastutab Kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid

kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot (dtl lk 19). VÕS § 143 lg 2 järgi

tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas kostja 1 kohustused. Seega pidi kostja 2

antud olukorras olema teadlik kostjaga 1 sõlmitud lepingutingimustest, kostja 1 majanduslikust

seisundist ja kostja 1 poolt kohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping

tühine.

19. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja ei pea vajalikuks hagi rahuldamise vajadust täiendavalt

põhistada. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kliendilepingust nr XXX

ja Ramirent Baltic AS ja T. R. vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse 27 093.33

eurot ja sissenõutavaks muutunud ning vähendatud viivised 27 093.33 eurot.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostjate kanda.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas

tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.

5 (6)

2-25-8655

22. TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

23. Hageja palub välja mõista riigilõiv 1 540 ja õigusabikulud 760.50 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja esindaja on õigusabi

osutamisele kulutanud ajaliselt kokku 4 tundi ja 30 minutit (s.h 1 tund istungiks ettevalmistumise ja

istungil osalemise eest dtl 204), tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel

03.06.2025 summas 1 540 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 2 300.50 eurot, s.h

riigilõiv 1 540 eurot ja õigusabikulud 760.50 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

25. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)