1-25-5498/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5498 (25261000274)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Riko Visnapuu süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Riko Visnapuu (isikukood: 39304045716; elukoht: XXX;

töökoht: XXX;

karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud: 28.02.2022.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199

lg 2 p 7, 9 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase

katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Riko Visnapuu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Riko Visnapuule katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning

mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Riko Visnapuu ei pane

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Riko Visnapuult lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Riko Visnapuult kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja joobeseisundi

tuvastamise kulu 220 (kakssada kakskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1549 (üks tuhat viissada nelikümmend üheksa) eurot

tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 129,08 eurot tasumine (viimasel kuul

129,12 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse

võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700032147

ning selgituse “Riko Visnapuu, otsus nr 1-25-5498, menetluskulu“.

3. Asitõendid ja salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 1 DVD-plaat videosalvestistega.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud

tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa

loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva

ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1).

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640

eurot (LS § 128 lg 2).

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Riko Visnapuud süüdistatakse selles, et tema olles tarvitanud narkootilist või psühhotroopset

ainet s.o olles joobeseisundis, juhtis 01.03.2025 kella 21.30 ajal Valga maakonnas Valga

vallas Valga linnas Vabaduse tn 13 juures M1 kategooria mootorsõidukit Opel Meriva

registreerimismärgiga XXX XXX . Uuringuakti nr 25T-AOT00458-01 kohaselt uriinist leitud

ainetest (kokaiin, GHB, oksükodoon, temasepaam) esineb Riko Visnapuu’l narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove.

KorS § 36 lg 1 järgi on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36

lg 4 p 2 järgi on joobeseisundiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud joove. Seega rikkus Riko Visnapuu Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja

§ 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Riko Visnapuu toime KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg

1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Riko Visnapuu

kaheksateistkuulise (18) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tulenevalt

KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Riko Visnapuult ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3)

kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Käsilolevas kriminaalmenetluses on joobe tuvastamisega tekkinud kuludeks kokku 220 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1549 eurot:

sundraha 1329 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulud 220 eurot. Menetluskulude tasumine

määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 1 DVD-plaat videosalvestistega.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik