4-25-3260/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-3260

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3260

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsus, millega

tunnistati Sandra Kaisa Laurfeld süüdi 04.08.2025

väärtegudes LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 ning 16.08.2025

väärteos LS § 201 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle KarS

§ 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest

12 päeva

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Sandra Kaisa Laurfeld (isikukood

49408270842), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Sandra Kaisa Laurfeldi apellatsioon Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsuse

peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise

õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2025. a otsusega tunnistati Sandra Kaisa Laurfeld süüdi

04.08.2025 toime pandud, LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegudes ning

16.08.2025 toime pandud ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteos. Nende tegude eest

mõisteti Sandra Kaisa Laurfeldile KarS §-de 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 12

päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele ilmumise päev ning Sandra Kaisa

Laurfeld kohustati ilmuma Tallinna arestimajja hiljemalt 24. novembril 2025. a.

1.1. Maakohtu argumendid mõistetud karistuse kohta olid järgmised.

1.2. Kuivõrd menetlusalune isik pani LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod

toime ühe teoga, tuleb teda kooskõlas KarS § 63 lg 1 karistada LS § 224 lg 2 järgi. Karistust

kergendavaks asjaoluks on Sandra Kaisa Laurfelfi kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole.

1.3. Sandra Kaisa Laurfeldi süü on keskmine. Kuigi väärteod on toime pandud otsese tahtlusega,

ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu ning erinevaid rikkumisi lahutab vähem kui kaks

nädalat, jäi isiku alkoholijoove alamäära lähedale.

4-25-3260

1.4. Menetlusalune isik taotles enda karistamist rahatrahviga, kuid see ei täidaks karistuse

eesmärke. Esiteks pani isik teod toime otsese tahtlusega ja väga lühikese ajavahemiku vältel.

Kohtupraktikas on leitud, et karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Toodut silmas

pidades tuleb arvestad, et Sandra Kaisa Laurfeldil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mh on

teda karistatud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi (kd 1 lk 20-21). Järelikult iseloomustab

menetlusalust isikut hoolimatu suhtumine liiklusnõuete täitmisesse ja õiguskorda. Olukorras, kus

isik on vaatamata varasematele kriminaalkaristustele jätkanud samalaadsete rikkumiste toime

panemist, ei täida rahatrahv oma eesmärki.

1.5. Sandra Kaisa Laurfeldi suhtes ei vastaks lühiajaline arest süüteo raskusele ja ei täidaks

karistuse eesmärke. Isik pani toime ühed raskemad liiklusalased rikkumised. Arvestades, et

menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, võib teda karistada mõnevõrra

leebemalt kui taotles kohtuväline menetleja. Kokkuvõtlikult on isiku väärtushinnangute

mõjutamiseks ning karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks põhjendatud

Sandra Kaisa Laurfeldi karistada arestiga 12 päeva.

1.6. Menetlusalune isik selgitas, et ta elu on viimasel ajal väga keeruline, ta kasvatab üksi last,

lähisugulasi tal ei ole, kuid vastusena kohtule selgitas, et lapsel on isa ka olemas. Seega on

Sandra Kaisa Laurfeldil võimalik aresti kandmise ajaks korraldada elu nii, et laps jääb isa hoole

alla. Lisaks olid kõik menetlusaluse poolt välja toodud asjaolud talle teada ka väärteo

toimepanemise ajal. Väärtegusid toime pannes pidi isik arvestama võimalusega, et tema

käitumine võib kaasa tuua tema ajutise perest isoleerimise.

1.7. Samuti leidis kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud

erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi.

Apellatsioon

2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis leiab Sandra Kaisa Laurfeld, et määratud karistus on

tema isiklikke ja perekondlikke asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne ning selle täitmine

põhjustaks talle ja lapsele pöördumatut kahju. Sandra Kaisa Laurfeld palub asendada arest

rahatrahviga, arvestades tema erakorralist olukorda. Apellatsiooni põhjendused on järgnevad.

2.1. Ta on oma lapse peamine hooldaja, kes vastutab tema heaolu ning igapäeva elu eest.

2.2. Lapse isaga on tal küll jagatud hooldusõigus, kuid isa ei soovi osaleda lapse elus ega täida

hooldus- ega kasvatamiskohustusi, sh ei maksa kohtu poolt määratud alimente.

2.3. Laps vajab vastavalt diagnoosile igapäevast medikamentoosset ravi, mida pole võimalik

aresti täitmise ajal tagada.

2.4. Aresti täitmise ajaks ei ole lapsele hooldajat ning laps peab selle aja veetma turva- või

lastekodus, mis mõjuks lapse vaimsele tervisele (arvestades ka tema diagnoosi) rängalt.

2.5. Tallinnas, kus asub lapse õppeasutus, ei ela ükski lapse vanavanem, kaebaja ema elab

välismaal ning isaga suhe puudub.

2.6. Sandra Kaisa Laurfeld vajab diagnoositud (xxx) terviseprobleemide tõttu igapäevaselt

ravimeid. Aresti kandmine seaks ohtu tema raviskeemi järgimise ning võib põhjustada

terviseseisundi olulist halvenemist.

2.7. Tema töö nõuab pidevat olemasolu meilitsi või telefoni teel, mistõttu tekib aresti kandmisel

oht töökoht kaotada. See tähendaks ka sissetuleku kaotamist, mis seaks otseselt ohtu tema ja

lapse heaolu.

2.8. Lisaks vastutab ta koera eest, kes on vana ja ei lepi teiste inimestega, mistõttu on talle hoidja

leidmine võimatu ja ta peaks selleks ajaks minema loomade varjupaika.

4-25-3260

2.9. Kohus tõi välja tema varasemad kriminaalkaristused, kuid arvestada tuleks, et teod jäävad

aastasse 2020, ehk viie aasta jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi väär- ega kuritegu. Samuti

pole ta pärast viimast episoodi rohkem midagi toime pannud, mis näitab, et ta suudab elada

seaduskuulekalt.

2.10. Arest kui kõige raskem karistus on tema olukorras ebaproportsionaalne. Kergemad

karistused (nt rahatrav) täidavad karistuse eesmärgi ilma, et kahjustaksid tema ja lapse

tervislikke huve ja tooks kaasa elukorralduse kokkuvarisemise.

3. Lisaks esitas Sandra Kaisa Laurfeld taotluse peatada talle mõistetud aresti täitmine kuni

edasikaebuse lõpliku lahendamiseni. Taotluses kordab Sandra Kaisa Laurfeld apellatsioonis

toodud asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Sandra Kaisa Laurfeld pöördus ringkonnakohtu poole

pärast apellatsiooni esitamist, et teada saada, milliseid menetluslike samme ja millal plaanib

kohus astuda. Kuivõrd kaebetähtaeg lõppes aga alles 10. novembril 2025. a, puudus

ringkonnakohtul varasemalt võimalus mingite menetluslike sammude astumiseks.

5. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et selliseid vigu, mis oleks raskendanud

menetlusaluse isiku olukorda, maakohus karistuse mõistmisel ei teinud. Kohtuväline menetleja

asjas apellatsiooni esitanud ei ole.

6. Sanda Kaisa Laurfeldi apellatsioon on perspektiivitu, mis tingib selle kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata jätmise. Nimelt, VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud

teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see

on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.

7. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et arvestades isiklikke ja perekondlikke asjaolusid on arest

ebaproportsionaalne ja põhjustaks talle ning lapsele pöördumatut kahju. Kaebaja seisukoht

nõustumisväärne ei ole. Maakohus on otsust tehes juba arvesse võtnud kaebaja isiklikke ja

perekondlikke asjaolusid. Maakohus on viidanud sellelegi, et kuivõrd lapsel on isa, saab viimane

lapse eest ema aresti kandmisel hoolitseda. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja ei ole tegelikult

eitanud lapsel vanavanemate olemasolu (sõltumata nende elukohast või suhtluse tasandist) ning

viimaks kohustub kohalik omavalitsus leidma tõusetunud olukorras lahenduse lapsele ja koerale.

Enda ja lapse terviseprobleemidele viitas menetlusalune isik juba maakohtus, esitades kohase

dokumentatsiooni ja see oli kohtuistungi protokollist nähtuvalt ka arutelu esemeks. Järelikult olid

kaebuses toodud asjaolud maakohtule otsustuse tegemisel juba teada ja uusi asjaolusid, mis

varasemalt teada poleks olnud või millega maakohus poleks juba arvestanud ei ole ilmnenud.

Maakohus viitas põhjendatult sellelegi, et menetlusalusele isikule oli teada, mis on kaalul siis,

kui ta jätkab süütegude toime panemisega. Rikkumistega jätkamise korral ei saa isik olla kindel,

et talle mõistetakse alati karistus, mis sobib tema elukorraldusega.

8. Maakohus arvestas menetlusaluse isiku soovi karistusliigi osas, kuid selgitas, miks ei ole

taotlus põhjendatud. Maakohus põhjendas ammendavalt karistuse liigi ja määra mõistmist.

Maakohus viitas sellelegi, miks ei ole alust võimaldada aresti kandmist ositi. Kaebuses puudub

tegelikult argumentatsioon, et maakohus oleks karistuse mõistmisel millegi vastu eksinud. See, et

kaebaja ei soovi lihtsalt aresti kanda, selleks piisav ei ole. Maakohus oli õigustatud ja kohustatud

karistuse mõistmisel arvesse võtma menetlusaluse isiku isikut, s.h tema varasemat elukäiku.

Maakohtu arvamus kujunes isiku varasema käitumise pinnalt, kes on varasemalt sarnase

iseloomuga liiklussüütegusid (s.o kuritegusid) toime pannud, kuid kelle puhul ei ole varasemad

karistused soovitud tulemust andnud – mõjutanud edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

4-25-3260

Samuti ei takistanud sellise käitumise jätkumist juba menetluses olnud väärteoasi. Seega on

maakohus karistuse mõistmisel kõikide asjaoludega arvestanud ning mõistnud karistuse

menetlusaluse isiku isikut ja tema süü suurust arvestades. Kaebuse pinnalt puudub alus maakohtu

otsustusse sekkumiseks ja maakohtu seisukohtade ümber hindamiseks.

9. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohtu poolt lahendi tegemise ajaks ei ole maakohtu poolt määratud aresti kandma

asumise aeg veel saabunud. Sandra Kaisa Laurfeldil on seega võimalik maakohtu poolt määratud

ajal aresti kandma asuda või ringkonnakohtu lahendiga mittenõustumisel taotlust korrata. Hetkel

ringkonnakohus aresti täitmise peatamiseks alust ega vajadust ei näe. Otsuse apellatsiooni korras

vaidlustamine ei pruugi veel tähendada seda, et kaebus osutub edukaks ning sel põhjusel pidi

Sandra Kaisa Laurfeld arvestama ka võimalusega, et ta peab minema aresti kandma maakohtu

otsuses märgitud ajal.

/allkirjastatud digitaalselt/