2-24-146008/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-146008

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-146008

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1864,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline

esindaja Pille Martin, e-post: XXX).

Kostja: S.S. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 25-37, 171-184, 192-193).

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.02.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub

S.S.-ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 1417,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 238,77

eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, meeldetuletuskirjade kulud 15 eurot ja edaspidi viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt

alates 14.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13.06.2019

tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 418512999 krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingu

esialgne intressimäär oli 41,9% aastas ehk 0,12% päevas ja krediidikulukuse esialgne määr

53,09% aastas. 23.04.2020 suurendati krediidilimiiti 2000 euroni. Suurendamisel jäi intress

samaks. Krediidikulukuse määraks oli 60,73% aastas ning see arvutatud eeldusel, et

intressimäär on 41,9% aastas, väljavõtu tasu on 64,90 eurot ning kogu krediidilimiit

tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja esitas 23.04.2020

maksepuhkuse taotluse ning sõlmiti lepingu Lisa 1b maksepuhkuse perioodiks 05.2020,

06.2020 ja 07.2020. Maksepuhkusel ajal tuleb tasuda intressimakse ja lepingutasu 15 eurot.

3. Kostja on perioodil 03.09.2019 – 03.09.2022 kasutanud krediiti kokku 4680 eurot ja teinud

lepingu katteks tagasimakseid kokku 6436,81 eurot, millest krediidiandja on arvestanud

tagastatuks põhiosa 3077,41 eurot, intressi 3158,14 eurot, kiire väljamakse tasu 30 eurot,

väljavõtte tasu 91,26 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 45 eurot ja meeldetuletustasud 35

eurot.

4. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikuse maksega. Viimane makse laekus 14.10.2023.

01.07.2024 hoiatati kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase

tähtaja 15.07.2024 jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb

teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste

täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel

muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati, et

krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust.

Krediidiandja ütles 15.07.2024 lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII

alapunkti 4.2 alusel üles ja teatas 01.08.2023, et nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le s.o

praegusele B2 Impact OÜ-le. Kostjalt laekus kohtueelselt 03.08.2024 summas 124,95 eurot

ja 19.09.2024 60 eurot.

5. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1417,64 eurot (väljastatud krediit

summas 4680 eurot – tagasimaksed krediidiandjale põhiosa katteks kokku 3077 eurot ja

peale lepingu loovutamist 124,95 eurot + 60 eurot).

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras s.o 41,90% aastas viimase maksele

järgnevast päevast s.o 20.09.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2025 kokku 238,77

eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

7. Hageja on lepingu kehtivuse ajal saatnud kostjale 6 meeldetuletuskirja, millest 17.05.2024,

05.06.2024 ja 19.06.2024 on tasuta ja 30.05.2024, 11.06.2024 ja 08.07.2024 tasulised, 5

eurot kiri. Hageja nõuab meeldetuletuskirjade eest VÕS § 1132 lg 1 alusel 15 eurot.

8. Hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale e-posti ja posti teel nõudekirjad:

01.08.2024 (25 eurot), 09.12.2024 (5 eurot), 12.12.2024 (5 eurot) ning korduvalt proovinud

kostjat kätte saada telefoni teel, millega seoses on hageja kandnud kulusid ja need tuleb

VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista.

9. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte

ajaloo alusel. Infot andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta

omandas krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja regulaarne sissetulek

tema esitatud info järgi oli 900 eurot ja pensionikeskuse info järgi 1494,72 eurot, kohustused

100 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pensionikeskuse sissetulekust, arvesse on

võetud ka finantskohustused 100 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja

krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

10. Vastuseks kohtule selgitas hageja täiendavalt, et konto väljavõtet ei ole krediidiandja kostjalt

küsinud. Hageja on seisukohal, et konto väljavõtte puudumisel ei anna alust automaatselt

eeldada vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist.

11. Täiendavalt selgitab krediidiandja seoses 2019 sõlmitud lepinguga, et puudub krediidifaili

data põhjusel, et seda hakati looma/salvestama tänasel kujul ca 2019 lõpp 2020 algus. Edasi

sõlmiti 2020 leping kõrgemale limiidile ja samal kuupäeval sõlmiti ka maksepuhkus, seega

järgmine väljamakse uue lepingu alusel (peale maksepuhkust) on alates 21.09.2020 ja selles

osas ongi fail saadetud, ehk kogu hinnang põhineb 23.04.2020 sõlmitud lepingul, mille

esmane väljamakse oli 09.2020.

12. Nõude ümberarvestuse osas märgib hageja, et laenutaotluse aktseptimisel 13.06.2019 ja ka

2020 aastal ei näinud seadus sellist kohustust krediidiandjal.

13. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

15. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga 13.06.2019 arvelduskrediidilepingu

(dtl 108-109), millest nähtuvalt võimaldati kostjale krediiti limiidiga 500 eurot, mida

suurendati 23.04.2020 lepinguga nr #418512999 (dtl 125-126) 2000 euroni. Lepingute järgi

pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot. Igakuise tagasimakse kohta esitati kuu 1. kuupäevaks arve. Seega on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.

16. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

17. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. 13.06.2019 sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr oli 53,09% aastas ja 23.04.2020 lepingu

krediidikulukuse määr oli 60,73% aastas ning nende sõlmimise ajal oli Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2018 seisuga 20,01% aastas ja

30.11.2019 seisuga 20,61% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse

määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

19. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

20. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

21. Hageja on kohtule esitanud üksnes süsteemiväljavõtte (dtl 99-101), millest nähtuvalt on

küsitud kostja kontaktandmeid ning andmeid tööandja kohta. Palgaandmeid sellelt vormilt ei

nähtu. Süsteemiväljavõttest ei ole aru saada, milliseid andmeid on kostjalt küsitud, st

millised on kostja avaldanud krediidi taotlemisel ning milliseid on krediidiandja ise kogunud

sh töötasu andmeid, millele hageja viitab. Krediidi suurendamiseks esitatud taotluse

andmeid kohtule esitatud ei ole. Süsteemiväljavõttest (dtl 101) nähtub, et mingeid andmed

on kogutud hoopis 21.09.2020 kuigi krediiti suurendati aprillis 2020.

22. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

23. Hageja on küll väitnud, et on teinud päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võtnud AS-i Creditinfo krediidiskooringu, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole.

24. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-169-13, p 21).

25. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva

sissetuleku arvelt kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).

26. Isegi kui krediidiandja oleks teinud päringud riiklikesse registritesse, mida antud juhul ei

nähtu, ning analüüsinud kostja enda esitatud andmeid, siis seda ei saa pidada piisavaks

krediidivõime hindamisel. Asjaolu, et kostja on krediidi juurdesaamisel võtnud

maksepuhkuse, annab aluse kahelda tema krediidivõimes. Kohus leiab, et hageja esitatud

andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne

lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud.

27. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

28. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvestust

viidates sellele, et lepingu sõlmimise ajal sellist kohustust seadus ette ei näinud. VÕS § 4034

lg 7, mis kohustab krediidiandjat tagasimaksete määramiseks, kehtib alates 21.03.2016.

29. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei saa ilmselt lugeda lepingut

ülesöelduks. Kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 43-55, 148-168) nähtuvalt on hageja

teinud kostja kontole ülekanded kokku 4632,96 eurot ning hageja väitel on kostja teinud

lepingute katteks tagasimakseid 6436,81 euro ulatuses, mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

Seega on kostja võlgnevuse tasunud, mistõttu ei ole hageja nõue põhjendatud.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

32. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik