2-24-134242/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134242

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi V G vastu põhivõla 40 euro,

viivise 12,42 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates

01.11.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

87,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (11052490), esindaja Ahto

Järvela

Kostja: V G (xxx)

Kohtuistung

24.09.2025, istungil osalesid hageja esindaja A J ja kostja

V G

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi V G vastu põhivõla 40 euro, viivise 12,42

euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates 01.11.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 24.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 152,49 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetas kohus

10.10.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju

Maakohtule.

2. 31.10.2024 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise

12,42 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 01.11.2024 viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Hagi kohaselt parkis kostja 10.10.2021 talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) hageja

opereeritavale parkimisalale Pae tn 64a // Pae tänav T4, Tallinn parkimiskorralduse (p 7)

nõudeid rikkudes, mistõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue xxx summas 40 eurot.

Leppetrahvinõudes on parkimisalaks ekslikult märgitud Paekaare 18, Tallinn.

4. Pae tn 64a // Pae tänav T4, Tallinn parklas tohib parkida vaid KÜ Paesilla kirjalikul loal.

Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna autos puudus nähtaval kohal valdaja

kirjalik luba. Isegi, kui mõnel pildil segab võtte kvaliteeti autoklaasi läige või puuleht, on

ülesvõttega kaetud kogu sõiduki armatuurlaud. Piltidelt nähtub, et parkimiskaart puudub.

5. Parkimisala ei kuulu korteriühistule, mistõttu ei ole tegemist kaasomandi kasutamisega.

Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega

nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping sõltumata

sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala

üürileandja on hageja.

6. Leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte

saadud.

7. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 26.10.2021

kuni 31.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 12,42 eurot. Hageja

taotleb ka edasise viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist. Kostjale on saadetud kolm

võlateatist maksumusega 25 eurot ja on tehtud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5

eurot, mis sisaldavad järgmisi toiminguid: päringu tegemine Transpordiametile; nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

9. Leppetrahvi ei ole vaidlustatud. Avaldused leppetrahvide kohta tuleb esitada 14 päeva

jooksul. Kostja logis vaidlustamise süsteemi hiljem sisse, sellest tulenevalt ilmselt ei

õnnestunud tal ka enam vaidlustust esitada.

Kostja vastuväited

10. Kostja ei vaidle, et sõiduk oli pargitud Pae tn 64a//Pae tn T40 parkimisalale, kuid

leppetrahvis on parkimisalana märgitud Paekaare 18, Tallinn. Paekaare tn 18 korteriühistu

parklas parkimise eest oli parkimistasu makstud. Kostja leiab, et ekslikult vormistatud

leppetrahvi ei pea kostja tasuma. Kostjal oli auto armatuurile paigaldatud parkimiskaart, aga

klaasil olid puulehed ja seetõttu ei olnud seda näha. Pildid on halvasti tehtud. Lehed oli

võimalik eemaldada või kasutada pildistamisel taskulampi. Hageja on ka varasemalt

vormistanud ekslikke trahve, mida kostja on vaidlustanud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid

ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

12. Hagi kohaselt parkis kostja 10.10.2021 talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) hageja

opereeritavale parkimisalale Pae tn 64a // Pae tänav T4, Tallinn parkimiskorralduse (p 7)

nõudeid rikkudes, mistõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue xxx summas 40 eurot.

Leppetrahvinõudes on parkimisalaks ekslikult märgitud Paekaare 18, Tallinn (dtl 34). Pae tn

64a // Pae tänav T4, Tallinn parklas tohib parkida vaid KÜ Paesilla kirjalikul loal. Kostja ei

täitnud parklas parkimistingimusi, kuna autos puudus nähtaval kohal valdaja kirjalik luba.

13. 24.09.2025 istungil selgitas hageja, et leppetrahvinõudele oli ekslikult pandud vale aadress ja

praeguse praktika kohaselt juhtub seda tihti. Leppetrahvi määramisel on arvestatud tegelikku

parkimiskohta- ja korda.

14. Kuigi 24.09.2025 istungil kinnitasid pooled, et ei vaidle selle üle, et kostja parkis 10.10.2021

talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) parkimisalale Pae tn 64a // Pae tänav T4, Tallinn, on kohtu

hinnangul lubamatu praktika, kus hageja kui parkimist korraldav ettevõte ei esita leppetrahvi

määramisel koheselt õiget infot selle kohta, kus konkreetselt sõiduk parkis (kus toimus

rikkumine), ja seda, et sõiduk parkis mujal kui trahvis märgitud kohal, hakatakse täpsustama

hiljem kohtumenetluses.

15. Istungil selgitas kostja, et parkimislubasid parkimisalale Pae tn 64a // Pae tänav T4, Tallinn

parkimiseks väljastab KÜ Paesilla. Kostja esitas tõendid parkimiskaardi hooldustasu tasumise

kohta KÜ-le Paesilla perioodil oktoober – detsember 2021 ja jaanuar-veebruar 2022 (dtl 72-

78).

16. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas kostja oli KÜ-le Paesilla

tasunud parkimisloa eest või mitte. Hageja selgitas, et kostjale on määratud trahv p 7 (dtl 41)

rikkumise eest põhjusel, et kostjal ei olnud parkimiskaart sõidukis nähtaval kohal. Ka

24.09.2025 istungil kinnitasid pooled, et vaidlevad üksnes selle üle, kas kostjal oli auto

armatuurile paigaldatud parkimiskaart, kas klaasil olid puulehed ja seetõttu ei olnud seda

näha. Hageja väidab, et ei olnud puulehti. Kostja sõnul on hageja fotodelt näha, et auto

esiklaas on puulehti täis, terve armatuur pole pildilt näha. Pildid on halvasti tehtud. Lehed oli

võimalik eemaldada või oleks saanud pildistamisel ka taskulampi kasutada. Viimane pilt on

eriti udune.

17. Kohus leiab, et käesolevaks ei ole võimalik tõsikindlat tuvastada, kas kostja sõiduki

armatuurlauale oli nähtavalt paigutatud parkimisluba või mitte. Esimene foto (dtl 35) on

tehtud kaugelt ja sellelt ei ole võimalik näha sõiduki armatuurlauda ja tuvastada, kas sinna on

parkimisluba paigutatud või mitte. Sõiduki kapotil ja aknaklaasil on puulehed. Teise foto (dtl

36) vasak nurk jääb pimedasse ja sealt ei ole samuti võimalik selgelt näha, kas seal on

parkimisluba või ei. Ka aknaklaas peegeldab. Kolmas foto on tehtud sõiduki tagumisest

vaatest (dtl 37). Neljandalt fotolt peegeldavad vastu maja ja puud ega ole näha selgelt sõiduki

armatuurlauda (dtl 38). Viies foto on tänavast (dtl 39). Kuues foto (dtl 40) ei ole selge

kvaliteediga ja selle põhjal ei saa parkimisloa olemasolu või puudumist hinnata. Kohus leiab,

et olukorra fikseerimiseks (st tõendamaks, et parkimisluba ei ole nähtavale kohale

paigutatud) oleks olnud kohane eemaldada foto tegemiseks auto esiklaasilt puulehed või

valgustada armatuurlauda ja teha fotod selliselt, et kogu sõiduki armatuurlaud oleks olnud

nähtavalt pildistatud.

18. Alternatiivselt käsitleb kohus ka küsimust, kas hagejale oli teada, et kostjal on parkimisluba.

Kostja vastuväitel on hageja varasemalt (s.o 29.10.2021 otsus nr 210460) ekslikult

vormistatud leppetrahvi tühistanud (dtl 69), sest ka varasemalt on olnud vaidlus poolte vahel,

kus on välja selgitatud, et kostjal on luba. Hageja esitas 25.09.2025 tõendi, mille kohaselt

süsteemi andmetel ei ole kostja käesolevas menetluses käsitletavat (s.o 10.10.2021)

leppetrahvi vaidlustatud (dtl 110-113). Kohus leiab, et kostja esitatud arved (dtl 72-76; millelt

nähtub parkimisloa eest tasumine), arvete tasumist kinnitav arvelduskonto väljavõte (dtl 78)

ja AS Ühisteenused teatisest (dtl 116) koostoimes nähtub, et kostjale määratud varasem

leppetrahv tühistati põhjusel, et kostjal oli (oktoobris 2021) parkimisluba olemas. Seega oli

hagejale teada, et kostjal oli 2021 oktoobris majaelanikuna parkimisluba ning põhjendatud ei

ole kostjale leppetrahvi määramine põhjusel, et parkimisluba ei ole nähtav. Kostja suhtles

hagejaga tavapärasest enam ka seetõttu, et oli varem sõlminud ja pidas uusi läbirääkimisi KÜ

Tallinn Paekaare korteriühistu esindajana AS-iga Ühisteenused lepingu maja juures

parkimise majaelanike jaoks paremaks korraldamiseks (dtl 118).

19. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

20. Menetluskulud

20.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

20.2.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik