2-25-1860/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1860

Kohtuasi

Y.Z-i kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

22.01.2025 otsusele täiteasjas nr 027/2024/4611

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.Z-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Teele Viilup

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Risto Sepp,

lepinguline esindaja Raul Uesson

Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Ülle

Ilves

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.03.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Y.Z-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-1860

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.Z (avaldaja, võlgnik) esitas 16.12.2024 Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik

I, kohtutäitur) tegevusele ja otsusele kaebuse, milles palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr

027/2024/4611 ning ühtlasi tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsuse nr

13-7/00861-16 (täitedokument) täitmiseks täitemenetluse 027/2024/4611. Täitemenetlus

algatati võlgniku hinnangul ebaõigesti, kuna sama täitedokument oli juba täitmisel kohtutäitur

Kaire Põltsi juures täiteasjas nr 025/2018/2551. Täitemenetlust ei ole täiteasjas nr

025/2018/2551 lõpetatud. Olukorras, kus täitedokumenti on juba alates 2020 täidetud, ei saa

seda mõistlikult hakata uuesti täitma 4,5 aastat hiljem teises täitemenetluses.

Kohtutäitur jättis 22.01.2025 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata.

2. Võlgnik esitas 03.02.2025 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri

22.01.2025 otsuse, 05.12.2024 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

täiteasjas 027/2024/4611 ning lõpetada täitemenetluse.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, puudutatud isik II, sissenõudja) leidis, et

võlgniku kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3.1. Sissenõudja selgitab, et 20.05.2019 alustas ta täitedokumendiga nõutava rahalise

kohustuse sundtäitmiseks täitemenetluse võlgniku pangakontode arestimisega

maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1 alusel, kuid maksuvõlga ei

õnnestunud sisse nõuda. Maksuhalduri 04.12.2024 avalduse alusel jätkas täitemenetlust

kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas nr 027/2024/4611 (MKS § 130 lg 2 ja täitemenetluse

seadustiku (TMS) 232 lg 1).

3.2. Ebaõige on võlgniku arusaam, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2018/2551. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi 025/2018/2551,

mis on alustatud sissenõudja 12.11.2018 täitmisavalduse alusel Tallinna Halduskohtu

21.06.2017 määrusega (haldusasi nr 3-15-2035) kinnitatud kompromissi täitmiseks.

Kompromiss tehti 08.07.2015 vastutusotsuse nr 13-7/526-38 kohta. Kohtutäitur Kaire Põlts

arestis võlgniku kinnisasjad (registriosa nr 18478001 ja nr 19702801) ja tulenevalt sellest, et

31.01.2019 vastutusotsusest tulenevaid nõudeid tagavad kohtulikud hüpoteegid, esitas

sissenõudja 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse sooviga osaleda kinnisasjade

müügist saadava tulemi jagamises kui hüpoteegipidaja. Võlgniku kinnisasjadele sissenõude

pööramine on hagi tagamise korras peatatud, mistõttu ei ole sissenõude pööramine võlgniku

kinnisasjadele juba aastaid võimalik olnud.

3.3. Kinnisasjale sissenõude pööramisega menetlusega ühinemise avaldus (TMS § 149 lg 1) ei

ole täitmisavaldus MKS § 130 lg 2 ning TMS § 23 ja § 232 lg 1 tähenduses, nagu võlgnik näib

arvavat. Ühinenud sissenõudja saab võimaluse osaleda kinnisasjale sissenõude pööramise

protsessis ja tulemi jaotamises, mitte aga muu vara suhtes toimuvas menetluses. Kinnisasja

arestinud kohtutäitur ei tee ühinenud sissenõudja nõude täitmiseks muid täitetoiminguid.

2

2-25-1860

3.4. Väär on võlgniku väide, nagu ei saaks puudutatud isik II täiteasjas nr 025/2018/2551

sissenõudjana osaleda ilma, et kohtutäitur Kaire Põlts oleks teinud otsust puudutatud isiku II

sundtäitmisega ühinemise kohta.

4. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Vaidlust ei ole, et 31.01.2019 vastutusotsus vastab täitedokumendile kehtestatud

nõuetele. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta

kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse, mida kohtutäitur on

täiteasjas nr 027/2024/4611 teinud. Vaidlust ei ole, et täitedokumendi ja sissenõudja avalduse

alusel algatatud sissenõudja nõue täiteasjas nr 027/2024/4611 on tasumata. Väär on võlgniku

väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse täitemenetlus ka täiteasjas nr 025/2018/2551.

4.2. Võlgnik ei ole järginud kohtule kaebuse esitamisel TMS § 218 nõudeid. Kaebaja ei ole

esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteate

tühistamiseks täiteasjas 027/2024/4611. Sellekohase kaebuse on võlgnik maakohtule esitanud

kohtutäiturile eelnevalt kaebust esitamata.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 21.03.2025 määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaielnud menetlusosalise järgmiste asjas

tähtsust omavate asjaolude üle, mille maakohus luges viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

12.11.2018 täitmisavalduse nr 1811120069 kohaselt palus puudutatud isik II pöörata

täitmisele haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Vastutusotsuse

täitmise tagamiseks on kinnistud nr 18478001 ja 19702801 koormatud Eesti Vabariigi

kasuks seatud kohtulike hüpoteekidega;

-

16.08.2019 esitas puudutatud isik II kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse TMS 149 lg 1

alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks puudutatud

isiku II kasuks. 29.03.2018 on seatud puudutatud isiku II avalduse nr 13-7/00861-3

alusel võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele (registriosa nr 18478001 ja 19702801) ja

02.12.2014 avalduse nr 13-7/00526-9 alusel kinnisasjale (registriosa nr 19702801)

kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud puudutatud

isiku II nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad 31.01.2019 vastutusotsusest;

-

05.12.2024 teate kohaselt on kohtutäitur Risto Sepp avanud täiteasja nr 027/2024/4611,

mille raames menetletakse puudutatud isiku II nõuet. Täitmisteate kohaselt on

täitedokumendiks puudutatud isiku II 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas

13-7/00861-16. 05.12.2024 on koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.

5.2. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituril ei olnud alust keelduda täitemenetluse

algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina sissenõudja 31.01.2019

vastutusotsuse haldusasjas 13-7/00861-16. Vastutusotsus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 12

kohaselt. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril täitemenetluse alustamiseks

olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse

formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse

alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning

kohtutäituril ei olnud TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes alust täitemenetluse

algatamisest keelduda (RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 10).

3

2-25-1860

5.3. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt esitas puudutatud isik II 16.08.2019 kohtutäitur

Kaire Põltsile avalduse TMS 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale

sissenõude pööramiseks. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise

avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse

lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget

kinnistusraamatusse ei kanta. Maakohus asus seisukohale, et TMS § 149 eesmärk on eelkõige

osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi tavapärasele

sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p

12). Maakohus tuvastas täitemenetluse registri vahendusel, et täiteasjas 025/2018/2551 on

täitmisel Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 kohtuotsus asjas nr 6-4/01890-57. Seega on ekslik

võlgniku seisukoht, et 31.01.2019 vastutusotsus 13-7/00861-16 on juba täitmisel

täitemenetluses 025/2018/2551.

Määruskaebus

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue

määruse, millega tühistada kohtutäituri 22.01.2025 otsus, 05.12.2024 täitmisteade ja

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täitemenetlus nr 027/2024/4611.

Menetluskulud palub võlgnik jätta menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Sissenõudja nõue on 2020. aastast täitmisel (mitte täidetud) täitemenetluses nr

025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse

algatamine. Võlgniku hinnangul ei ole aegumise kontekstis oluline mitte see, kas sissenõudja

esitas täitmisavalduse või täitemenetlusega ühinemise avalduse põhjusel, et täitemenetlus

võlgniku suhtes oli sissenõudja nõude alusel juba alustatud, vaid see, et sissenõudja on juba

esitanud vaidlusalusest vastutusotsusest tuleneva nõude täitemenetluses.

6.2. Võlgnik ei nõustu maakohtuga, et TMS § 149 eesmärk on osalemine kinnisasja müügist

saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi tavapärasele sundtäitmisele andmine teise

kohtutäituri menetlusse. TMS § 149 eesmärgiks ei ole anda sissenõudjale mingisuguseid

eriõiguseid, mis võimaldaksid sissenõudjal paralleelselt sama kinnisasja suhtes täitemenetluse

läbiviimist. Sissenõudja õigused on tagatud sellega, et kui täitur peaks menetluse enne

kinnisasja müüki lõpetama, saab sissenõudja täitemenetlust jätkata (TMS § 149 lg 3).

Olukorras, kus kohtutäitur Kaire Põlts ei ole menetlust lõpetatud, puudus sissenõudjal

mistahes põhjus ja õiguslik alus täiendava täitemenetluse algatamiseks.

6.3. TMS § 149 lg 2 alusel on täitemenetlusega ühinenu puhul tegemist sissenõudjaga ja

ühinenud sissenõudjal on kõik samad õigused, mis on sissenõudjal, kelle avalduse alusel

kinnisasi arestiti (TlnRnKm 03.09.2013, 2-13-22571, p 21). Siinsel juhul on puudutatud isik

II täitemenetluses nr 025/2018/2551 juba sissenõudjaks ning seega oleks ta täitemenetluses nr

027/2024/4611 sissenõudjaks sama nõude osas, mida juba täidetakse eelnevalt algatatud

täitemenetluses.

6.4. Võlgniku hinnangul on ebaõiglane, et menetluskulud jäeti tervikuna võlgniku kanda.

Võlgnik palub jätta kulud poolte endi kanda. Arusaamatuks jääb eraldiseisva täitemenetluse

algatamise eesmärk, millega kaasnevad mh täiendavad kulud teistkordse dubleeriva

täitemenetluse läbiviimisega. Võlgnik ei ole enda õigusi kuritarvitanud. Võlgniku jaoks on

tegemist õiguslikult ebaselge olukorraga. Isegi, kui kohtu hinnangul on kohtutäitur käitunud

formaalselt korrektselt, siis on võlgnik kohtusse pöördunud sundolukorras enda õiguste

kaitsmiseks ja vältimaks olukorda, kus sama nõuet täidetakse paralleelselt kahes

täitemenetluses.

4

2-25-1860

Menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik II ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid tuleb

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

9.1. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikul II oli õigus pöörduda kohtutäituri poole

täitemenetluse jätkamiseks.

9.1.1. Maakohus tuvastas, et sissenõudja esitas kohtutäitur Risto Sepale täitedokumendina

sissenõudja 31.01.2019 vastutusotsuse haldusasjas 13-7/00861-16, mis on täitedokument

TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt ning koos sissenõudja avaldusega olid seega täidetud

täitemenetluse alustamise üldised eeldused.

9.1.2. Kuivõrd sissenõudjaks oli Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), sai

maksuhaldur esmalt ise alustada 31.01.2019 vastutusotsusest tuleneva võla sundkorras

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui kohustatud isik ei ole

rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 või 3 nimetatud

lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS

§ 130 lg 2 järgi juhul, kui maksuhalduri täitetoiminguid ei ole olnud tulemuslikud või nõude

sissenõudmiseks on vaja teha edasisi täitetoiminguid, mida seaduse kohaselt saab teha

kohtutäitur, võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks. TMS §

232 lg 1 alusel jätkab kohtutäitur maksuhalduri algatatud sundtäitmist täitemenetluses

maksuhalduri avalduse alusel, mitte ei algata uut täitemenetlust. Täitemenetluse jätkamisel

kohtutäituri poolt jäävad kehtima maksuhalduri tehtud täitetoimingud. Nõude üleandmisel

kohtutäiturile ei tee maksuhaldur ise enam nõude sissenõudmiseks toiminguid ja täiteasjaga

tegeleb edasi kohtutäitur. Võlgnikku teavitatakse sundtäitmise üleandmisest kohtutäiturile

(MKS § 130 lg 2 viimane lause).

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et puudutatud isik II on täitemenetluses

nr 027/2024/4611 sissenõudjaks sama nõude osas, mida juba täidetakse eelnevalt algatatud

täitemenetluses nr 025/2018/2551.

9.2.1. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses olevas täiteasjas nr 025/2018/2551 on

täitedokumendiks Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 määrus, millega kinnitati kompromiss

sissenõudja 08.07.2015 vastutusotsuse 13-7/526-38 kohta. Seega Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) on küll sissenõudja ka täiteasjas nr 025/2018/2551, kuid selles on täitmisel

teine täitedokument.

9.2.2. Sissenõudja esitas 16.08.2019 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse TMS 149 lg 1 alusel

sundtäitmisega ühinemiseks, kuna sel ajal tegi sissenõudja (maksuhaldur) ise 31.01.2019

vastutusotsusest tuleneva võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja täiteasjas nr 025/2018/2551

oli arestitud võlgnikule kuuluv kinnisasi, mida koormav kohtulik hüpoteek tagas sissenõudja

nõudeid võlgniku vastu, mis tulenesid 31.01.2019 vastutusotsusest. Ringkonnakohtu

5

2-25-1860

hinnangul ei saa teha määruskaebuses toodud järeldust, nagu oleks siinsel juhul sissenõudjal

võimaldatud paralleelselt sama kinnisasja suhtes täitemenetluse läbiviimist. TMS § 149 lg 1

sätestatud sundtäitmisega ühinemise eesmärgiks on anda sissenõudjatele võimalus osaleda

varem algatatud täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamises vastavalt TMS

§-le 174. Seega jätkas maksuhaldur (sissenõudja) võla sundkorras sissenõudmist ning

ühinemisega tagas sissenõudja vaid selle, et juhul, kui kohtutäitur Kaire Põltsil õnnestub

võlgniku kinnisasjade müük, siis osaleb sissenõudja müügist saadud tulemi jaotamises. Muu

võlgniku vara arvel 31.01.2019 vastutusotsusest tulenevat võlga täiteasjas nr 025/2018/2551

sundtäita ei saaks.

9.2.3. Ringkonnkohtu hinnangul samastab võlgnik ekslikult sissenõudja ühinemisavaldust

(TMS § 149) avaldusega, millega maksuhaldur pöördub kohtutäituri poole enda algatatud

sundtäitmise jätkamiseks täitemenetluses (TMS § 232 lg 1, MKS § 130 lg 2). Ringkonnakohus

selgitas eelnevalt maksuvõla sundtäitmise korda, s.o esmalt teeb täitetoiminguid maksuhaldur

ja kui see ei anna tulemust, siis võib pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks.

Asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks ühinemisavalduses avaldanud soovi

31.01.2019 vastutusotsuse osas täitemenetluse jätkamiseks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt.

Kohtutäitur Kaire Põlts on vastustes võlgniku järelpärimistele teatanud, et kohtutäiturile ei ole

esitatud täitmisele uut nõuet, mille suhtes oleks kohtutäitur pidanud avama uue täitemenetluse

(dtl 506), samuti seda, et kohtutäitur saab teha otsuse ühinemise kohta, kui on ära langenud

täitemenetluse peatamise asjaolud (dtl 503). Erinevalt võlgnikust leiab ringkonnakohus, et

eeltoodud kohtutäitur Kaire Põltsi vastused on piisavalt konkreetsed ja nendest nähtub, et

kohtutäitur Kaire Põlts ei ole sissenõudja 16.08.2019 avaldust käsitanud täitmisavaldusena.

Seega kuni sissenõudja 04.12.2024 avalduse esitamiseni ei olnud maksuhaldur pöördunud

ühegi kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks 31.01.2019 vastutusotsuse täitmiseks.

Sissenõudja sai siinsel juhul esitada ühinemisavalduse enne täitemenetluse algatamist

seetõttu, et seadus annab maksuhaldurile õiguse teha ise täitetoiminguid. Eeltoodu ei võta aga

sissenõudjalt õigust pöörduda kohtutäituri poole enda algatatud sundtäitmise jätkamiseks

täitemenetluses, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja

jooksul rahalist kohustust täita.

9.2.4. Alles sissenõudja poolt 04.12.2024 avalduse esitamisel jätkas kohtutäitur Risto Sepp

31.01.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00861-16 täitmiseks täitemenetlust täiteasjas nr

027/2024/4611, saatis võlgnikule teatise täiteasja avamise kohta (dtl 18) ja esitas kohtutäitur

Kaire Põltsile avalduse sissenõudega ühinemiseks (dtl 60), kuna sissenõudja ei saa pärast

04.12.2024 avalduse esitamist enam ise täitetoiminguid teha.

9.2.5. Üldjuhul on sissenõudjal TMS ja kohtutäituri seaduse (KTS) reeglite järgi õigus valida

endale vastavas tööpiirkonnas kohtutäitur, kellele esitada täitmisavaldus. Kui võlgnik on

võlgu mitmele sissenõudjale, on võimalik, et võlgniku kohta (ka samal perioodil) tehtud

täitedokumente hakkavad täitma erinevad kohtutäiturid. Kui sissenõudjal on ühe võlgniku

vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu nõuet, siis kõiki neid

täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur (RKTKm

29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 16). Sissenõudja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et

Maksu- ja Tolliameti nõuete puhul toimub nõuete jaotus kohtutäiturite vahel tavapärasest

erinevalt. Nimelt kuni 18.04.2021 kehtinud TMS § 232 lg-te 3 ja 5 kohaselt toimus avaliku

võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäiturite vahel infosüsteemi kaudu ning vaatamata

sellele, et sätet on hiljem muudetud, on sissenõudjatele, kes ei soovi ise kohtutäiturit valida,

säilitatud võimalus kasutada nõuete keskse jagamise lahendust (täitemenetluse seadustiku ja

kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

seletuskiri 291 SE, § 232 kommentaarid). Maksu- ja Tolliameti täitemenetluse jätkamise

6

2-25-1860

avalduste esitamine toimub senini keskse jagamise süsteemi kaudu, mis tähendab, et Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sissenõudjana ei vali ise kohtutäiturit (dtl 523).

9.3. Võlgnik on palunud lisaks kohtutäituri 21.03.2025 otsusele tühistada ka kohtutäituri tasu

otsuse. Võlgnik heidab määruskaebuses menetluskulude jaotust vaidlustades ette muu hulgas

seda, et dubleeriva täitemenetluse läbiviimisega kaasnevad tal täiendavad kulud. Muid

kohtutäituri tasu otsust puudutavaid seisukohti või etteheiteid maakohtule määruskaebuses ei

ole esitatud. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab ringkonnakohus järgmist.

9.3.1. Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral

lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest. Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses

õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine

toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool

täitemenetlust. Nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral tuleb

kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11).

9.3.2. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril ei ole õigust nõuda kohtutäituri põhitasu,

põhitasu saab nõuda vaid arestimist ja enampakkumist korraldav kohtutäitur. Kuna TMS §

149 alusel menetlusega ühinemise korral ei ole kohtutäituritel õigust nõuda põhitasu kaks

korda, tuleb tulemi jaotamisel aluseks võtta ühinenud nõude põhjal määratud kohtutäituri tasu

otsus. Kohtutäituril tuleb teha uus põhitasu otsus, kui täitemenetluse lõpus selgub tegelikult

sissenõutav summa, millelt tuleb arvutada kohtutäituri põhitasu KTS § 32 lg 5 järgi (RKTKm

16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 15–17).

9.3.3. Seega, kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks

teavet selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude

rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud, et mitme

sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule täitemenetluste tagajärjel

tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt olemuslikult suuremad kui

juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures toimuvasse ühte

täitemenetlusse (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 17).

9.3.4. Riigikohus on märkinud kinnisasja müünud kohtutäituri poolt tulemist saadud raha

jaotamise järjekorra kohta seda, et alguses TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud ja hiljem

sissenõudega ühinenud sissenõudja nõue rahuldatakse TMS §-s 174 sätestatud korras

vastavalt tema nõude liigile/tagatusele. Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu ja

täitekulude nõue (menetluse alustamise tasu ja täitekulude ulatuses) rahuldatakse TMS § 174

lg 3 p 3 alusel. Seda nõuet ei ole alust rahuldada eelisjärjekorras TMS § 174 lg 2 järgi.

Kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt kohtutäituri põhitasu nende

täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel. Tema saab menetluse

alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu (KTS §-des 43 ja 45 sätestatud

tingimustel) selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Küll on

kinnisasja müüval kohtutäituril õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige

võlgniku teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu

(RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 18).

9.3.5. Eeltoodud põhimõtted tagavad selle, et kohtutäituri tasud arvestatakse ka sissenõudega

ühinemise korral rahuldatud nõuete järgi ja võlgnikul tuleb kanda need kulud nõude põhiselt

üks kord, mitte topelt. Seega saavad kohtutäiturid nõuda tasu enda tehtud toimingute eest ja

kui kohtutäitur Kaire Põlts kinnisasja arestinud kohtutäiturina ei tee 31.01.2019

7

2-25-1860

vastutusotsusest nr 13-7/00861-16 tuleneva nõude (ühinenud sissenõudja nõue) täitmiseks

muid täitetoiminguid, siis tal ei ole õigust nõuda ka selle eest tasu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja seda seetõttu, et

maakohus on asja sisuliselt valesti lahendanud ja ei ole menetluskulude jaotamisel arvestanud,

et võlgnik oli sunnitud kaebuse esitama õiguslikult ebaselge olukorra tõttu. Ringkonnakohus

leiab, et õigusliku olukorra ebaselgus võlgniku jaoks ei muuda menetluskulude jaotust

ebaõiglaseks. Maakohus on õigesti jätnud võlgniku kaebuse rahuldamata. Kuna

ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei ole, siis

puudub alus ka menetluskulude teistmoodi jaotamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

12. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks menetluskulude suurust, vaid selle määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

8