1-25-4804/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-4804

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-4804

Kohtukoosseis

kohtunikud Orvi Koik, Markus Kärner ja Inna

Ombler

Kriminaalasi

Inna Baškirova süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg

2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. septembri 2025. a otsus

lühimenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Inna Baškirova– isikukood: 48012113746; EV kodanik;

XXX; XXX; emakeel: vene keel; töökoht XXX, üks

kehtiv kriminaalkaristus: 1. septembril 2020 Harju MK

otsus 1-20-5303 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, millega

vangistus 1 aasta 4 kuud asendati 539 tunni ÜKTga, 8.

märtsil 2022 Harju MK määrusega pöörati karistus

täitmisele. Karistus täidetud 8. detsembril 2023.

Kehtivaid väärteokaristusi 3, KarS § 218 järgi, trahvid

tasumata. Kahtlustatavana kinni peetud 10. septembril

2025 kell 15.11.

kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Inna Baškirova kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata.

Määrata Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Inna

Baškirovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 133,92 eurot, sh

käibemaks 25,92 eurot.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Inna Baškirovalt Eesti

Vabariigi kasuks välja 133,92 eurot.

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

1-25-4804

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Inna Baškirovat süüdistatakse selles, et tema, olles varem PPA poolt karistatud KarS §

218 järgi 05.08.2024 ja 13.03.2025, uuesti süstemaatiliselt 31. märtsil 2025.a kella 18.43 ajal

Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas Selver AS kaupluses Torupilli Selver võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa kogusummas 276,77 eurot, millega

ta väljus kaupluse müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu

lõpuni kuna peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt.

Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt 5. aprillil 2025 kella 18.43 ajal Tallinnas, Tartu mnt 87

Prisma Peremarket AS kaupluses Sikupilli Prisma, võttis võõra vallasasja omastamise

eesmärgil müügisaalist kaupa summas 34,27 eurot, millega väljus kaupluse müügisaalist jättes

kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni kuna peeti kinni kaupluse

turvatöötajate poolt.

Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt 6. juulil 2025 kella 20:00 paiku Tallinnas, Pallasti 18

asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 52,80 eurot

ning möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult maksmata ja oli turvatöötaja poolt

kinnipeetud koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt 24. augustil 2025 kella 21:55 paiku Tallinnas,

Läänemere tee 28 asuvas Selver AS kuuluvas kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Selver AS kuuluvat kaupa kogumaksumusega 218,33 eurot ning

möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult maksmata ja oli turvatöötaja poolt kinnipeetud

koos varastatud kaubaga. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti tema, uuesti süstemaatiliselt 10. septembril 2025 kella 12:25 ajal Tallinnas

Peterburit tee 2 asuvas ja Lidl Eesti OÜ kuuluvas kaupluses Lidl võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kokku summas 216,21 eurot, millega möödus

kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse

poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud.

Seega Inna Baškirova pani ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime süstemaatilise

võõra vallasasja äravõtmise katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas Inna Baškirova süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja

mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat

põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks

loeti Inna Baškirova kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 10. september 2025. KrMS § 130

1-25-4804

lg 41 alusel kohaldati Inna Baškirova suhtes tõkendit vahistamine ning vahistati Inna

Baškirova kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Leelo Viil, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu

12. septembri 2025. a otsus Inna Baškirovale karistuse mõistmise osas. Kaitsja taotleb teha

uus otsus, millega mõista Inna Baškirovale kergem karistus, kohaldades KarS § 69 või 74, 75

sätteid, mõistes talle karistuse tingimisi või asendades vangistuse üldkasuliku tööga.

3.1 KarS § 199 puhul tuleb arvestada, mitmel korral ja millistel asjaoludel on vargused toime

pandud, samuti on oluline, millise vara osas on varavastane kuritegu toime pandud ning kas

põhjustatud on kahju. Käesoleval juhul on Inna Baškirova süüdi tunnistatud viies varguses,

mis jäid katsestaadiumisse. Nimetatud asjaolud on süüdistatava süü suuruse näitajaks. Inna

Baškirova poolt äravõetud asjade väärtus ei olnud kuigi suur ja kahes episoodis neljast ei

ületanud KarS § 121 p-s 1 sätestatud kahju määra. Ka ülejäänud kolme varguse puhul jäi

varastatu väärtus 200 euro lähedale. Väiksele süüle viitab asjaolu, et tegemist oli vargustega

kauplustest, s.o vähem ühiskonnaohtlike vargustega. Neid asjaolusid tuleks arvestada Inna

Baškirova süü suuruse hindamisel ja karistuse kaalumisel.

3.2 Oma süü tunnistamine kohtuistungil annab alust järeldada, et süüdistatav on oma teo

ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt

väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat

karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole

mõeldav seda asjaolu arvestamata.

3.3 Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada

üldkasuliku tööga või vabastada ta tingimisi karistusest. Üksnes Inna Baškirova varasemate

karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse

distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha, ta on

varasemalt töötanud. Oluline on süüdistatava poolt sõltuvusprobleemide tunnistamine, tema

soov minna sõltuvusravile ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Inna Baškirova

isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust.

3.4 Kohaldades Inna Baškirova suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse

teha üldkasulikku tööd on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse

kandmise korral vanglatingimustes. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning

vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel

igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul,

kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.

1-25-4804

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega Inna Baškirova lühemaajalise vangistuse mõistmiseks ning

mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või karistusest tingimisi vabastamiseks

allutamisega käitumiskontrollile. Maakohus on jälgitavalt kooskõlas kohtupraktikaga

põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, sh arvestanud karistust

kergendava asjaoluga ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlast iseloomustavaid

andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha juba

apellatsioonis esitatule (I kd, tl 84-84p).

6. Kolleegium nõustub üheselt ka maakohtu argumentidega, miks ei ole võimalik

süüdistatavat karistusest tingimisi vabastada koos allutamisega käitumiskontrollile või

asendada vangistus üldkasuliku tööga (I kd, tl 84p) ning need põhjendused on ammendavad.

Kaitsja kaebus ei sisalda ühtegi sellist argumenti, mida maakohus poleks arvestanud ning mis

kummutaks maakohtu järeldused. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused,

mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

7. On ilmselge, et Inna Baškirova suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks

läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleemid, viimati

pöörati karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele), kuna on küsitav üldkasuliku

töö reaalne täideviidavus. Seega vangistuse asendamata jätmine on igati põhjendatud.

8. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Inna Baškirovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi kulu. Kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal maakohtu otsusega

tutvumiseks, materjalidega tutvumiseks, nõustamiseks ja apellatsiooni koostamiseks 90

minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 108 eurot, millele lisandub käibemaks 25,92

eurot. Kolleegium peab taotletavat summat põhjendatuks ning

määrab

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstavaks tasuks 108 eurot, millele

lisandub käibemaks 25,92 eurot, kokku 133,92 eurot. Antud kulu tuleb Inna Baškirovalt riigi

kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on

apellatsioon esitatud.

9. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt

põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)