Legislator Case Law & Legislation
2-25-12403/4 AI generated

2-25-12403/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-12403/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja V Bi (isikukood xxx) pankrot 11. novembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V Bi pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits &

Legislator headnote

AI generated

2-25-12403/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: novembril 2025. a kell 10.00 ja algatada Nimetada V Bi pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits &

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-12403

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025. a kell 10.00, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-12403

Tsiviilasi

V Bi maksejõuetusavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Võlgnik: V B (isikukood xxx, elukoht xxx)

Usaldusisik:

vandeadvokaat

Kristjan

Aava

(Advokaadibüroo Palmits & Partnerid; Tondi 51, 11316

Tallinn; e-post xxx).

Resolutsioon

1. Rahuldada V Bi maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja V Bi (isikukood xxx) pankrot 11. novembril 2025. a kell 10.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada V Bi pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristjan Aava (Advokaadibüroo Palmits &

Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; e-post xxx; telefon +xxx).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. detsember 2025. a algusega kell 9.45

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada V Bi vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 3. detsembril 2025. a kell 9.45. Kui V B vannet ei anna, siis on

kohtul õigus määrata trahv või aresti kuni 3 kuud.

8. Määrata Kristjan Aavale usaldusisiku tasu summas 1 200 eurot (lisandub käibemaks).

9. Välja mõista V Bilt usaldusisiku tasu summas 1 488 eurot (sh käibemaks) Kristjan Aava

kasuks. Usaldusisiku tasu väljamakse summas 669,60 eurot (s.o. 1 488 eurot-818,40 eurot)

teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo Palmits & Partnerid

(arvelduskonto xxx Swedbank).

10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 818,40 eurot (sh käibemaks) Kristjan

Aavale. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo

Palmits & Partnerid (arvelduskonto xxx Swedbank).

11. Pankrotihaldur Kristjan Aava täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni V Bi usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest

vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.

12. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade

või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

Harju Maakohtule on esitatud V Bi avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse

esitamise seisuga 23 765,09 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 780

eurot eurot, igakuiseid väljaminekuid on kokku 700 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on äriühing xxx,

mille kohta on võlgnik märkinud, et „tegevus ammu ei toimu“.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V Bi

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristjan Aava. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et usaldusisik on kindlaks teinud, et võlgniku maksejõuetus ei

ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on

tuvastanud, et võlgniku sissetuleku moodustavad erinevad sotsiaaltoetused summas 780 eurot.

Võlgniku kohustused võlausaldajate ees moodustavad 26 349,39 eurot. Võlgnik ei suuda täita

enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine,

mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused puuduvad.

5. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik

enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

6. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

7. Usaldusisik Kristjan Aava on esitanud tasunõude 10 töötunni eest kokku summas 1 200 eurot

(1 tund – 120 eurot). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel

arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

8. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 200 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas menetluses

realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks,

mistõttu tuleb pankrot FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid.

9. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik

võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

10. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 818,40 eurot (sh käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku

tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)