2-25-13253/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13253

Tsiviilasi

A.N.-i hagi R.N.-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.N. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja M.M. (isikukood XXX)

Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Ülle

Koppel

Kostja R.N. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

eelistungil 15. septembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Romio A.N. R.N. kasuks alates 14. augustist 2025 kuni A.N.

täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) igakuine elatis 301 eurot 74 eurot

kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 282 eurot 31

senti, millele lisandub 59 eurot 43 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% esimese lapse

lapsetoetusest).

3. Igakuise elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest

toetuse muutunud suurust.

4. Elatis tuleb tasuda igakuiste maksetena iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt 10. kuupäevaks M.M.-i arvelduskontole

EE142200221018353557 makse selgitus „Elatis“.

5. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

2-25-13253

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1. A.N. (hageja) esitas 14. augustil 2025 hagi R.N.-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et hageja elab pool aega tema juures

ning tema ostab kogu elektroonika, maksab interneti ja telefoni eest. Samuti on tema kanda

vabaaja- ja spordivahendid.

Kohtu eelmenetlus

3. Kohus korraldas 14. oktoobril 2025 eelistungi, kus arutas menetlusosalistega elulisi

asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Hageja seaduslik esindaja ja

kostja selgitasid kohtule enda sissetulekute suurust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab A.N.-i hagi elatise saamiseks täies ulatuses.

4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlus puudub selles, et hageja

elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest

96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel

saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel)

seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas

igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle

summaga kulude planeerimisel.

5. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses. Hageja on esile toonud, et pärast kooselu lõppemist on lapse eest

hoolitsenud ainuisikuliselt hageja ema, kostja ei ole lapse ülalpidamist rahaliselt ega muul

2-25-13253

viisil toetanud. Kostja veedab lapsega koos aega regulaarselt nädalavahetustel kostja

üüripinnal tavapäraselt laupäeva hommikust kuni pühapäeva lõunani.

6. Kostja vastuväidete järgi peab ta hagejat vahetult ülal, sest hageja viibib pool aega tema

juures. Eelistungil selgus, et hageja koos oma seadusliku esindajaga on vahetamas elukohta ja

kolimas Tallinnasse, mistõttu ei saa hageja ja kostja suhtlus edaspidi toimuda sellises mahus

nagu seni. Kohus saatis pooled suhtluskorras kokkulepet sõlmima, et seejärel kindlaks teha

kostja, kas on alust vähendada elatist PKS § 101 lg 6 alusel. Hageja esitas 22. oktoobril 2025

kohtule teate selle kohta, et lapsevanemad suhtluskorras kokkulepet ei saavutanud. Kostja on

vastanud hageja seadusliku esindaja ettepanekule järgmiselt: „/…/ loobun igasugustest

graafikutest lapsega kohtumistel. Suhtlen ja kohtun lapsega kui mul on aega ja Tallinnasse

lähen“ (dtl 59). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus arvestada elatise suuruse

kindlaksmääramisel hageja ja kostja koosveedetud ajaga.

7. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik

esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt

RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Hageja nõue

on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises

määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal

normaalselt kasvada ja areneda.

8. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid miinimummääras elatise nõudele. Ta on kohtule

selgitanud, et tal puudub sissetulek ning teda aitavad sõbrad. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praegusel juhul ei

ole kostja töövõimetu ning tal on võimalik teenida sissetulek, mis katab nii tema enda kui

tema alaealise lapse vajadused.

9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatise, mis vastab

PKS § 101 lg-s 1 nimetatud suurusele. Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud

aluseks elatiskalkulaatori, mis on leitav: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Seega muutub

elatis iga aastal 1. aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil välja selgitada

elatise suurus alates 1. aprillist.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik