2-24-143105/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4,

Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-143105

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus M. S. (S.) vastu raha

tasumise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Lepinguline esindaja F. V.

Kostja

M. S. (isikukood XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) ja M. S.

(S., isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1.

M. S. (isikukood XXX) tasub AS-ile ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

130 (ükssada kolmkümmend) eurot.

1.2.

Pooltel puuduvad teineteise vastu nõuded tulenevalt sõiduki registreerimisnumbriga

XXX parkimisest 12.04.2022.a parkimisalale Ravi tee,2 parklas, välja arvatud

kompromissist tulenevad nõuded.

1.3.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-143105.

3. Tühistada kohtuistung toimumise ajaga 11.11.2025.a kell 15:30.

4. Tagastada AS-ile ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) riigilõiv 17 (seitseteist) eurot

50 (viiskümmend) senti ja kanda Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)

arveldusarvele EEXXX selgitusega „2-24-143105“.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

1 (3)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M. S. (kostja) vastu leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude tasumise

nõudes. Kohus lõpetas 17.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju

Maakohtule hagimenetluses lahendamiseks. Hageja esitas 30.01.2025 oma nõuded hagi vormis.

Kohus võttis hagi 31.01.2025 menetlusse. Kostja vastas hagile 21.02.2025. Kohus esitas pooltele

16.09.2025 kompromissi projekti, mille tingimused olid järgmised: „1. M. S. tasub AS-ile

ÜHISTEENUSED 130 eurot. 2. Pooltel puuduvad teineteise vastu nõuded tulenevalt sõiduki

registreerimisnumbriga XXX parkimisest 12.04.2022 parkimisalale Ravi tee,2 parklas, välja arvatud

kompromissist tulenevad nõuded. 3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ Kostja

avaldas 17.10.2025 hagejale e-kirjaga, et on nõus kompromissi sõlmimiseks kohtu pakutud

tingimustel. Hageja avaldas 21.10.2025, et hageja on kohtu pakutud kompromissiga nõus. Kostja

kinnitas 10.11.2025, et kompromissi saab lugeda sõlmituks.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Kohtu esitas pooltele kompromissiprojekti kooskõlas TsMS § 4 lg-ga 4. Kostja avaldas 03.11.2025

kohtule esitatud menetlusdokumendis, et on nõus kohtu esitatud kompromissilepinguga. Hageja

avaldas 10.10.2025 e-kirjas, et hageja on kohtu pakutud kompromissiga nõus. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et pooled on VÕS § 9 lg 1 mõistes muul viisil vahetanud vastastikuseid

tahteavaldusi, milles on avaldanud tahet sõlmida kompromissileping kohtu esitatud projektis

märgitud tingimustel. Seega on pooled sõlminud menetluse lõpetamiseks kompromissi.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss

tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas

menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja

sama haginõude üle.

2 (3)

3. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivu

35 eurot. Hageja taotleb poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamist ja kolmanda isiku

arveldusarvele kandmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab riigilõivu 17,50 eurot

tagastamise kolmanda isiku arveldusarvele.

4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab

poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

3 (3)