1-25-6252/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Pärnu

Kohtuasja number

1-25-6252

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Henry Leppnurme süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi

Prokurör

Hanna Varik

Süüdistatav

Henry Leppnurm, isikukood 38208124236, X, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, X, töökoht X,

varem karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 09.–

10.11.2025

Kaitsja

määratud kaitsja Avo Pärmann, kaitsja osavõttu

kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud

Kohtuistungi aeg

10. november 2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Henry Leppnurm süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

8 kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Henry Leppnurme karistusaja hulka 2 päeva

kahtlustatavana kinnipidamist 9.–10. novembril 2025. Ärakandmata karistuseks

jääb vangistus 7 kuud ja 28 päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata vangistus tingimisi kohaldamata, kui

Henry Leppnurm ei pane 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg 1 punktide 1–6 käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud

kohustust. Henry Leppnurm peab:

3.1. elama alalises elukohas X;

3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

3.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 4 alusel on Henry Leppnurm kohustatud alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise

tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanool (PEth)

määramiseks ning esitama vereanalüüsi vastused kriminaalhooldusametnikule

viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs

käitumiskontrolli 2 kuu kohta. Käitumiskontrolliks ette antud analüüside arvu võib

vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid

näitavad alkoholi tarbimise vähenemist käitumiskontrolli ajal. Esmasel analüüsil

nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või

väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. Vereanalüüsid on tasulised ning analüüside

tegemise kulud kannab süüdimõistetu.

5. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

10. novembrist 2025. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulu

6. Välja mõista Henry Leppnurmelt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, §

2565 lg 2 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu kogusummas 753,78 eurot,

mis koosneb määratud kaitsja tasust 89,28 eurot ja vähendatud sundrahast 664,50

eurot.

7. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 3 kuu jooksul igakuise maksega 251,26 eurot.

Osamaksed tuleb tasuda kuu 10. kuupäevaks, esimene osamakse kohtuotsuse

jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

8. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB), nr EE522200221013264447

(Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor) või nr EE957700771001523585

(LHV). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 99925700032642 ja makse

selgitust „menetluskulu, Henry Leppnurm, kr asi 1-25-6252“.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid

juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao

sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUD

1. Henry Leppnurme süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.11.2025 kella 17.30 ajal X linnas

X vallas X külas X juures mootorsõidukit Skoda Octavia registreerimisnumbriga XXX,

olles alkoholijoobes. Süüdistatava kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema

poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,11 mg/l.

Seega juhtis Henry Leppnurm mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse

(LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2

nõudeid.

2. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

3. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

4. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

5. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

6. Seega pani Henry Leppnurm oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

7. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 10.11.2025 kiirmenetluses

sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Henry Leppnurme süüditunnistamist KarS

§ 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 8 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka kahtlustatavana kinni

pidamise aeg 09. – 10.11.2025, s.o 2 päeva ning kandmata karistuseks jääb vangistus 7

kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määratakse, et vangistus jäetakse täielikult

tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Henry

Leppnurm ei pane 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajaks

talle kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-s 1–6 pandud kontrollnõudeid ja määratud kohustust.

KarS § 75 lg 1 alusel on Henry Leppnurm kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks; väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4

alusel on Henry Leppnurm kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid

vereanalüüse biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastavad

vereanalüüsi vastused kriminaalhooldus-ametnikule viimase määratud tähtajaks.

Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs käitumiskontrolli kahe kuu kohta.

Käitumiskontrolliks ette antud analüüside arvu võib vähendada, kui PEth analüüsi tulemus

on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist

käitumiskontrolli ajal. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside

tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelneva analüüsi tulemusest. PEth

vereanalüüsid on tasulised ning analüüside tegemise kulud kannab süüdimõistetu. Henry

Leppnurmele on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on

menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9, §

179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest

kiirmenetluses on 664,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud

kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määratud

kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmanni poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses Henry

Leppnurmele osutatud õigusabi kulu on 89,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määratakse

menetluskulud absoluutsummas 753,78 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse

jõustumisest 3 kuu jooksul, tasudes igakuise osamakse iga kuu 10. kuupäevaks. Henry

Leppnurmele on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2

ja § 412 lg 3 alusel

8. Kohtuistungil avaldas Henry Leppnurm, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub

kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema

nõusolek kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma

tegelikku tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ja taotles kohtult selle kinnitamist

kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

9. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

Henry Leppnurm süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mõista talle kokkuleppekohane karistus

ning vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega.

Taotletud karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning karistuse

eesmärkidele.

10. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et

kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud

kokkuleppemenetluse ja kiirmenetluse regulatsioone järgitud. KrMS 9. peatüki 2. jao

(„Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.

11. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe

saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4,

9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava kaitsjatasu ja teise astme kuriteos

süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Sundraha tuleb vähendada vastavalt

kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Kohus määrab

vastavalt kokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

12. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osad ning kohtul

puudub vajadus ja õiguslik alus selles osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus

teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik