Legislator Case Law & Legislation
2-25-122296/3 AI generated

2-25-122296/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-122296/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada OÜ Dr Mõttus hambaravi (hageja) ja A Ji (kostja) (koos pooled) vahel Kostja tunnistab, et tal on hagejale osaliselt tasumata hambaraviteenuse eest, st

Legislator headnote

AI generated

2-25-122296/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada OÜ Dr Mõttus hambaravi (hageja) ja A Ji (kostja) (koos pooled) vahel Kostja tunnistab, et tal on hagejale osaliselt tasumata hambaraviteenuse eest, st

Keywords

AI generated
dispute settlement set-off of claims negotiation and conclusion brokerage fee reimbursement of costs satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-122296

Tsiviilasi

OÜ Dr Mõttus hambaravi hagi A Ji vastu 4800 euro

saamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Dr Mõttus hambaravi (registrikood 12166527),

seaduslik esindaja M L

Kostja A J (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ Dr Mõttus hambaravi (hageja) ja A Ji (kostja) (koos pooled) vahel

sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tunnistab, et tal on hagejale osaliselt tasumata hambaraviteenuse eest, st

võlgnevuse jääk tsiviilasjas nr 2-25-122296 on summas 2300 eurot.

1.2. Kostja oli varem tasunud 2500 eurot võlgnevuse kogusummast 4800 eurot. Seega

on tasumata 2300 eurot.

1.3. Jääkvõlgnevusele lisandub poolte kokkuleppel intressimäärana 20% aastas

arvestatuna alates käesoleva kokkuleppe sõlmimise päevast (s.o 6. novembrist

2025) kuni võla täieliku tasumiseni.

1.4. Lisaks tasub kostja menetluskuludena summa 144 eurot (riigilõiv 3% 4800

eurost), mis lisandub viimasele maksele.

1.5. Kostja kohustub tasuma võlgnevuse 2300 eurot ja intressi kuue (6) võrdse

igakuulise maksega iga kuu 15. kuupäevaks, alustades 15. novembrist 2025.

1.6. Kokkuleppeline intressimäär on 20% aastas (1,667% kuus). Intressi arvutatakse

tasumata põhiosalt iga kuu alguses.

Kuupäev

Põhiosa

jääk enne

makset

(€)

Põhiosa

osamakse

(€)

Intress

(€)

Kuumakse

kokku (€)

Jääk

pärast

makset

(€)

15.11.2025

2300

383,33

38,33

421,66

1916,67

15.12.2025

1916,67

383,33

31,94

415,27

1533,34

15.01.2026

1533,34

383,33

25,56

408,89

1150,01

15.02.2026

1150,01

383,33

19,17

402,50

766,68

15.03.2026

766,68

383,33

12,78

396,11

383,35

15.04.2026

383,35

383,35

6,39

389,74 + 144

(menetluskulu

) = 533,74

Kokku tasumisele kuuluva põhiosa summa on 2300 eurot. Kokku tasumisele

kuuluva intressi summa 134,17 eurot. Tasumisele kuuluv menetluskulu on 144

eurot.

1.7. Kõik maksed tehakse hageja arvelduskontole IBAN: xxx, selgitus: “A J-

kompromissikokkulepe 2-25-122296”. Maksmise kuupäevaks loetakse raha

laekumise kuupäev hageja arvelduskontole.

1.8. Kui kostja viivitab mõne makse tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva,

loetakse käesoleva kokkulepe tühistatuks ja hagejal on õigus nõuda kogu

tasumata jääk (sh põhiosa, intress ja menetluskulud) kohtutäituri kaudu

korraga sisse.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-25-122296 menetlus.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Dr Mõttus hambaravi (hageja) esitas 17.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A Ji (kostja) vastu 4800 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2025

kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2025.

2. Pooled esitasid kohtule 07.11.2025 kompromisslepingu (maksegraafiku), mille palusid

kinnitada.

3. Pärnu Maakohus lõpetas 07.11.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 486 lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja

431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus

kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu

kohaselt. Kohus ei jätka käesoleval juhul asja menetlemist hagimenetluses TsMS § 487

kohaselt, kuivõrd kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse.

6. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks

poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust

nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et

kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

7. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea

seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei

saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9

järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistada.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust

jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kokku

leppinud, et kostja kohustub tasuma hageja menetluskulu katteks 144 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)