Legislator Case Law & Legislation
3-25-3111/7 AI generated

3-25-3111/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-3111/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtusse saabus 20.09.2025 D.Y kaebus (täiendatud 25.09.2025) Tallinna Vangla vastu 10 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et on

Legislator headnote

AI generated

3-25-3111/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja viitas, et on

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

10.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3111

Haldusasi

D.Y kaebus Tallinna Vangla vastu 10 250 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi ja menetlusabi

taotluste

lahendamine,

juurdepääsupiirangu

kehtestamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada D.Y kaebus.

2. Jätta tähelepanuta D.Y taotlus Harju Maakohtu menetlusest nr 2-25-1240

menetlusabi dokumendi juurde võtmiseks käesoleva haldusasja juurde.

3. Jätta D.Y riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta D.Y menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla taotlus kaebajale juurdepääsupiirangu

kehtestamiseks vangla 13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadele 18-23.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1)

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.09.2025 D.Y kaebus (täiendatud 25.09.2025) Tallinna

Vangla vastu 10 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et on

vanglale esitanud 5500 euro suuruse kahjunõude, kuid suurendab seda. Kahjunõue kujuneb

järgmiselt: 1) 3000 eurot seoses kontaktisiku tegevusetusega; 2) 1750 eurot seoses raamatute

lugemiseks mittetoomisega; 3) 5500 eurot seoses alusetu julgeolekumeetmete kohaldamisega.

3-25-3111

Koos kaebusega esitas D.Y taotluse riigi õigusabi (RÕA) korras advokaadibüroost S.M OÜ

vandeadvokaadi H.K määramiseks, samuti viitas soovile saada menetlusabi.

2. Kohus palus 02.10.2025 kohtunõudega Tallinna Vanglal selgitada, kas kaebaja on

kaebuses esitatud kahjunõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kui on, siis

esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid.

3. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 13.10.2025 ja 23.10.2025. Vastusest selgus, et

Tallinna Vangla on muuhulgas kahjunõudele seoses kontaktisiku tegevuse, raamatute

lugemiseks mittetoomise ja julgeolekumeetmete kohaldamisega vastanud 24.09.2025, jättes

kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kaebaja on vangla 24.09.2025 vastuse kättesaamist

kinnitanud 26.09.2025. Vangla lisas kohtunõude vastustele hulganisti asjaga seonduvaid

dokumente (kokku 23 lisa) ning ühtlasi taotles kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamist

lisadele 18-23.

4. Kaebaja esitas 14.10.2025 dokumendi pealkirjaga menetlusabi taotlus, paludes võtta

menetluse juurde menetlusabi dokument numbriga 2-25-1240/45 Harju Maakohtu menetlusest

nr 2-25-1240.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, milliseid kaebuseid on kaebaja Tallinna

Halduskohtule esitatud ning leidis, et kaebaja on haldusasjas nr 3-25-2111 esitanud

mittevaralise kahjunõude seoses julgeolekumeetmete rakendamisega. Sellise nõude esitamine

nähtub mh haldusasjas nr 3-25-2111 esitatud kaebaja kaebusest ja selle täiendustest

kuupäevadel 27.06.2025, 20.08.2025, 04.08.2025, 27.06.2025 ja 29.09.2025.

7. Seega on kaebaja juba esitanud haldusasjas nr 3-25-2111 sama nõudega ja samal alusel

kaebuse. Ehkki haldusasjas nr 3-25-2111 on kahjunõude suurus praeguses menetluses esitatud

summast erinev, nähtub sellest, et esitatud on samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõue

Tallinna Vangla vastu, põhjusel, et kaebaja suhtes on kasutatud julgeolekumeetmeid.

8. HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on

halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on

kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal

alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

9. Kuigi kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 kaebuse menetlusse võtmist veel otsustanud,

ei ole kohus seda ka tagastanud ehk menetlus selles asjas ei ole lõppenud. Seega on

käesolevas haldusasjas nr 3-25-3111 menetluses kaebaja teine ja hilisem samasisuline kaebus

ja see tuleb lugeda korduvaks kaebuseks, mis pole HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel lubatav.

Lähtuvalt eelnevast kuulub julgeolekumeetmete rakendamisega seonduv hüvitamiskaebus

HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele.

10. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele ka ülejäänud osas, s.o osas, mis puudutab

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses väidetava inspektor-kontaktisiku R.S

tegevusetuse ja raamatute mittetoomisega.

2(6)

3-25-3111

11. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

12. Tallinna Vangla 23.10.2025 kohtunõude vastusele lisatud dokumentidest1 nähtuvalt

seisnevad kaebaja etteheited kontaktisiku tegevusetusele selles, et viimane ei ole väidetavalt

temaga piisavalt tegelenud (vestelnud), pole võimaldanud talle piisavas koguses või piisavalt

tihti raamatuid, pole väljastanud taotluseks blanketti, samuti on esinenud temaga konflikte.

13. Kohus leiab, et kaebaja võimalik õiguste riive seoses väidetava kontaktisiku tegevusetuse

ja raamatute lugemiseks mittetoomisega ei saa olla sedavõrd suur, et pidada

proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes

õigusemõistmisega seonduvate kuludega.

14. Tallinna Vangla 24.09.2025 vastuse kohaselt kaebaja kahjunõudele2 (p-d 22.2. ja 22.3.) ei

ole vangla tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid puudujääkidele inspektor-kontaktisik R.S töös.

Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (KIR) on

registreeritud pidevaid vestlusi kontaktisiku ja kaebaja vahel ning vestluste kokkuvõtteid.

12.11.2024 sissekande kohaselt soovis kaebaja 2024. aastal planeeritud kinnistavate vestluste

läbiviimist kontaktisiku asemel psühholoogi poolt. 30.05.2025 sissekande järgi on kaebaja

läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud vestlused ja sotsiaalprogrammid. Osas, mis

puudutab blanketi väljastamist, nähtub, et kaebajale ei ole seda küll kohe väljastatud, kuid ta

on selle 05.08.2025 saanud.

15. Tallinna Vangla 24.09.2025 vastusest kaebaja kahjunõudele (p 22.5) ning vangla

13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadest3 nähtub ka see, et kaebaja raamatutega seonduvate

taotluste ja muredega on pidevalt tegeletud erinevate isikute poolt (kontaktisikud, valvurid,

kaplanid). Kaebaja on saanud üldraamatukogust tellitud raamatuid tihedamini kui teised

kinnipeetavad, sh on tal olnud võimalus saada raamatuid ka III üksuse raamatukogust.

Raamatukogu teenust korraldatakse Tallinna Vangla kodukorra p 17.3.1. kohaselt vastavalt

üksuse võimalustele ning töökorraldusele. Vangla möönab, et 2025. a juunikuus oli

raamatukoguteenuse kasutamise võimalus kaootilisem, kuid selle töökorraldust on juulikuus

muudetud ning III üksuse kinnipeetavatele võimaldatakse üksuses oleva raamatukoguteenuse

kasutust igal kolmapäeval.

Kohus leiab, et nii kinnipidamisasutuses viibides kui ka vabaduses olles kehtivad

raamatukogust raamatute laenutamisele kindlad reeglid ning neid ei väljastata üksnes isikule

meelepärasel ajal, samuti ei pruugi kõik soovitud raamatud olla koheselt saadaval.

16. Eeltoodust lähtuvalt saab kaebaja võimalikku õiguste riivet seoses kontaktisiku ja

raamatutega pidada väheintensiivseks. Teatavat viivitust mõne probleemi või küsimuse

lahendamisel, kontaktisikuga koostöö mittesujumist ning kaebaja soovitud viisil ja ajal

raamatute mittesaamist saab pidada pigem ebamugavuseks, kui kahju tekitavaks olukorraks.

17. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kaebuse eduväljavaated suured ning kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline.

RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud

1 Tallinna Vangla 23.10.2025 vastus kohtunõudele, lisad 2, 4, 9, 12, 15

2 Tallinna Vangla 23.10.2025 vastus kohtunõudele, lisa 17, p-d 22.2.-22.3.

3 Tallinna Vangla 13.10.2025 vastus kohtunõudele, lisad 19, 20, 23

3(6)

3-25-3111

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Praegusel juhul jäävad kaebaja väited kontaktisiku tegevusetuse ja raamatute mittesaamise

kohta paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Tallinna Vangla 13.10 ja 23.10 kohtunõude vastustele

lisatud dokumentidest ei nähtu, et kontaktisik oleks olnud tegevusetu ja et kaebajale poleks

raamatuid võimaldatud. Kontaktisikutel pole kohustust kinnipeetavatele raamatuid viia. Seega

ei ole tuvastatav vangla õigusvastane tegevus, mis on kahjunõude esitamise eelduseks.

Võimalikku tegevusetusega tekkivat kahju saab ka kõrvaldada kohustamisnõudega.

Lisaks, mittevaralise kahju hüvitamist on võimalik nõuda üksnes RVastS § 9 lg 1

ammendavalt loetletud õigushüve rikkumise korral, s.o süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule ei ole vähemalt võimaliku raamatute

mittetoomisega äratuntav, milline RVastS § 9 lg 1 loetletud õigushüve rikkumine võiks

kaebaja puhul seoses sellega esineda.

18. Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse ka osas, mis

puudutab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses kontaktisiku tegevusetuse ja

raamatute mittetoomisega.

Menetlusabi dokumendi juurde võtmise taotlus

19. Kaebaja esitas 14.10.2025 taotluse menetlusabi dokumendi nr 2-25-1240/45 juurde

võtmiseks Harju Maakohtu menetlusest nr 2-25-1240 käesoleva haldusasja menetlusse.

20. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks maakohtu menetluses esitatud menetlusabi

taotluse vormi juurde võtmist käesoleva haldusasja juurde. D.Y 20.09.2025 kaebuses sisaldub

juba nii RÕA taotlus kui ka viited soovile saada menetlusabi, millest kohus järeldab, et

kaebaja soovib ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Lisaks märgib kohus, et

menetlusabi taotlus tuleb esitada selles menetluses, milles abi soovitakse. Ei ole mõeldav, et

kohus hakkaks erinevaid menetlusosalise taotlusi kokku koguma erinevatest

kohtumenetlustest, kus viimane osaleb.

21. Lähtuvalt eelnevast jätab kohus D.Y 14.10.2025 taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel

tähelepanuta.

Riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused

22. D.Y esitas 20.09.2025 koos kaebusega taotluse RÕA korras advokaadibüroost S.M OÜ

vandeadvokaadi H.K määramiseks, kes saaks tutvuda protsessi perspektiivikusega ja aidata

esitada korrektsed õigusdokumendid. Samuti viitas kaebaja soovile saada menetlusabi, millest

kohus järeldab, et kaebaja soovis ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Kaebaja põhjendas, et on töövõimetu 2027. aastani. Selle alusel ei saa ka eeldada, et tema

juriidilised oskused võimaldavad tal esitada sisunõuetele vastavaid kahjunõude avaldusi, mis

on õiguslikult perspektiivikad.

23. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude

4(6)

3-25-3111

esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Nendel juhtudel

ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

Kohtu hinnangul on D.Y võimeline halduskohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning menetluses osalemiseks ei pea kaebajal

olema õigusalaseid teadmisi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb

eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest

menetlusprotsessis. Praeguses asjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, millisel

juhul peab ta suutma selgitada vaid faktilist olukorda, mis talle väidetavat kahju tekitas ning

milline on talle tekkinud kahju. Seda ei saa pidada kaebajale ülemäära keerukaks. Asjaolu, et

kaebaja on kuni 2027. aastani töövõimetu, ei tähenda automaatselt, et ta poleks võimeline

osalema iseseisvalt halduskohtumenetluses. Käesolevas haldusasjas on kaebaja suutnud

esitada kaebuse, mis võimaldab kohtul aru saada kahjunõude sisust. D.Y on ka

märkimisväärne kogemus halduskohtumenetluses ja ta on seni olnud võimeline esitama

erinevates kohtuastmetes erinevaid menetlusdokumente ilma esindaja olemasoluta.

Arvestades eeltoodut esineb alus RÕA andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt.

Kuivõrd D.Y nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ning kohtu hinnangul ei esine käesoleval

juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks RÕA määramist, esineb alus RÕA

andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

Lisaks eelnevale on kaebajale RÕA andmine välistatud ka põhjusel, et kohus tagastab kaebuse,

sh HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, hinnates kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.

24. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 ja 6 alusel kaebaja RÕA taotluse

halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.

25. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Juurdepääsu piirangu kehtestamise taotlus

26. Tallinna Vangla taotles kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamist vangla 13.10.2025

esitatud kohtunõude vastuse lisadele 18-23.

Vangla selgitas, et juurdepääsupiirangu kehtestamise alus on Tallinna Vangla direktori

13.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/5211 p 1.6, kuna vastusele lisatud kuvatõmmised on tehtud

ametnike vahelisest e-kirjavahetusest. Samuti on viidatud lisade puhul tegemist

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega AvTS § 35 lg 1 p 9 mõttes. Kirjavahetuse sisu

puudutab mh informatsiooni vangla töökorralduslikest protsessidest, tavadest ja praktikast

ning selle avaldamine võib ohustada vangla üldist julgeolekut. Kui avalikkusele on teada,

millised on vangla meetodid/taktika julgeolekualase teabe väljaselgitamiseks ja mida saab

vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis võib vastav informatsioon jõuda

ka kinnipeetavateni. Kinnipeetavatel on omakorda võimalik selle teabega manipuleerida, sh

muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest.

27. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust piirata HKMS

§ 79 lg 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui

huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS 79 lg 1 p 1

alusel saab piiramise aluseks olla ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse.

28. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul juurdepääsupiirangu kehtestamine vajalik ega

põhjendatud. Pelgalt asjaolu, et ametnike vaheline e-kirjavahetus on tunnistatud

5(6)

3-25-3111

asutusesiseseks kasutamiseks, ei tähenda, et konkreetsel juhul peaks menetlusosalise õigust

vastava teabega tutvumiseks piirama. Antud juhul puudutab lisatud e-kirjavahetus

konkreetselt kaebaja kaebustega/nõuetega seonduvate asjaolude väljaselgitamist

vanglaametnikelt, kes on kaebajaga kokku puutunud. Vastavad asjaolud kajastuvad üldjoontes

ka vangla 24.09.2025 vastuses kaebaja kahjunõudele. Kohtu hinnangul ei sisalda e-

kirjavahetuses kajastatu teavet, mis võiks ohustada vangla üldist julgeolekut.

29. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata vangla esitatud taotluse kehtestada

kaebajale juurdepääsupiirang vangla 13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadele 18-23.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

6(6)