1-25-5494/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-25-5494

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Rapla

Kriminaalasja number

1-25-5494 (25263000173)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Kalev Robam süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Keili Tiirik

Süüdistatav

Kaitsja

Kalev Robam, isikukood: 36806190279; elukoht: xxx; EV

kodanik; xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx

vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (süüdistatav ei soovinud

kaitsja osavõttu kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kalev Robam KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8

(kaheksa) kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Kalev Robam ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.

novembrist 2025.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kalev Robamilt

riigituludesse menetluskulu 1462,92 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 133,92 ja

sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi

10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes

igakuiselt 10ndaks kuupäevaks 147 eurot (v.a viimasel kuul 139,92 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

Lk 1 / 3

1-25-5494

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700029024.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kalev Robamile on esitatud süüdistus selles, et tema 29.08.2025 kella 12:30 paiku Rapla

maakonnas, Kohila vallas, Salutaguse külas, Pärmitehase kinnistul juhtis mootorsõidukit

veoautot Volvo FH registreerimismärgiga XXX, isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumber ARDF-0057 mõõdetuna

alkoholikontsentratsioon 0,90 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l

kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l

kohta. Kalev Robam sõitis otsa parklas parkivatele sõidukitele Škoda Roomster

registreerimismärgiga 832BGL ja Ford Mondeo registreerimismärgiga 857BKM, mille tagajärjel

tekkis sõidukitele vigastused, samuti sõitis kõveraks liiklusmärgi. Tulenevalt liiklusseaduse (LS)

§ 69 lõike 2 punktist 1, sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes

olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Kalev

Robam mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht

ei tohi olla joobeseisundis.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellise tegevusega pani Kalev Robam toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Prokurör nõuab kohtus Kalev Robam süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi

vangistusega 8 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus

tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta

täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kalev Robam 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane

toimu uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud:

Lk 2 / 3

1-25-5494

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 133,92 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, §

179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5 kuupalga alamääras (886

eurot × 1,5), s.o 1329 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud 1462,92 eurot jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Kalev Robami kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Kalev Robamil

menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku

tasumiseni. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 10.osas iga kuu 10.kuupäevaks esimesel

üheksal kuul 147 eurot ja viimasel, kümnendal kuul 139,92 eurot. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe

sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise

kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

Lk 3 / 3