2-25-12865/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. novembril 2025 Jõhvis

Tsiviilasja number

2-25-12865

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2037,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, hageja lepinguline esindaja: B. T., e-

post jurist@julianus.ee

Kostja: A. K., isikukood XXX, registrijärgne elukoht

XXX; e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K. vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-ga sõlmitud

lepingutest tulenev põhivõlgnevus 1051,13 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 684,24 eurot.

3. Mõista A. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 08.08.2025 kuni

põhinõude summas 1051,13 eurot täitmiseni viivisemääras 24% aastas.

4. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

5. Mõista A. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 590 eurot (sh on

riigilõiv 350 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

6. Mõista A. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (590

eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. A. K.l kanda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 717956447.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. A. K.le toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.08.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. K. vastu

võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Elion Ettevõtted

Aktsiaseltsi vahel 06.08.2012 sõlmitud kliendilepingust nr 19763762, kostja ja Telia Eesti AS

vahel 12.09.2017 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 53674049, kostja ja Telia

Eesti AS vahel 05.08.2020 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 1153888, kostja ja Telia Eesti

AS vahel 05.08.2020 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 1153890, kostja ja Telia Eesti AS

vahel 26.07.2021 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 1362073, kostja ja Telia Eesti AS vahel

06.09.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1989770 ning kostja ja Telia Eesti AS vahel

06.09.2021 sõlmitud seadmekindlustuslepingust tulenev põhivõlgnevus 1051,13 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 684,24 eurot. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 08.08.2025 kuni põhinõude summas

1051,13 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Hageja taotleb mõistja kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

2

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohus võttis 25.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse menetlusse

võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 10.10.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga alljärgnevad lepingud:

-

Elion Ettevõtted AS-ga 06.08.2012 kliendilepingu nr 19763762;

-

Telia Eesti AS-ga 12.09.2017 mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 53674049;

-

Telia Eesti AS-ga 05.08.2020 seadme kasutuslepingu nr 1153888;

-

Telia Eesti AS-ga 05.08.2020 seadme kasutuslepingu nr 1153890;

-

Telia Eesti AS-ga 26.07.2021 seadme kasutuslepingu nr 1362073;

-

Telia Eesti AS-ga 06.09.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1989770,

-

Telia Eesti AS-ga 06.09.2021 seadmekindlustuslepingu.

Hagiavaldusest nähtuvalt olid kostjal tasumata 31.05.2022, 30.06.2022 ja 31.07.2022 arved ning

osamaksed, mistõttu Telia Eesti AS edastas kostjale e-kirja teel 11.08.2022 lepingute

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 25.08.2022.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia Eesti AS sõlmitud lepingud ülesöelduks

25.08.2022.

Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1051,13 eurot

(mobiilsete teenuste eest 23,35 eurot, koduste teenuste eest 205,24 eurot, lisateenuste eest 64,28

eurot, järelmaksu eest 208,31 eurot ja järelmaksu jääkväärtuste eest 549,95 eurot). Lisaks nõuab

hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid põhivõlgnevuselt (1051,13 eurolt)

21.11.2022–07.08.2025 kokkulepitud viivisemääras 24% aastas, mistõttu sissenõutavaks

muutunud viivis on 684,24 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivisemääras 24% aastas viivist

põhinõudelt, s.o 1051,13 eurolt alates 08.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Tulenevalt

eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 252,27 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi,

mis tulenevad esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et

kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

3

Kostjaga sõlmitud 06.09.2021 järelmaksu müügilepingu nr 1989770 krediidi kulukuse määr oli

0,09% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ning seega

ei ole järelmaksu müügileping nr 1989770 VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra

suuruse tõttu. Lepingus on küll kokku lepitud intressis 0,01% aastas, kuid hageja intressi

tasumist ei nõua. Kohtu hinnangul on Telia Eesti AS toimingud kostja krediidivõimelisuse

kontrollimiseks enne järelmaksu müügilepingu sõlmimist käesoleval juhul piisavad.

Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks kokku 1051,13 eurot, mis kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

07.08.2025 põhivõlgnevuselt 1051,13 eurolt summas 684,24 eurot. Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivisearvestustega. Samuti on hageja taotlenud kostjalt mõista välja ka

edasiulatuv viivis kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas perioodi eest alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt

väljamõistmisele alates edasiulatuv viivis viivisemääras 24% aastas põhinõude tasumata jäägilt

kuni põhinõude 1051,13 eurot tasumiseni.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest nähtuvalt on lepinguline esindaja

kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2

sätestatust ja üldtingimuste punktist 8.1.11. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu

summas 50 eurot. Sissenõudekulud on kujunenud alljärgnevalt: 20.12.2024 esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 06.01.2025 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 05.02.2025 kolmanda tasulise

kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Kohus

leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue

summas 50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

4

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

350 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1).

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista

õigusabikulud summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja

komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta).

Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-2-1-43-10 tuleneb, et menetlusosalist esindava lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu

diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle

kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad

vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust

hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute

tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse

eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.

Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes

käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt

muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade

suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase

õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud

asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud

tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi,

kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka

tsiviilasjaga. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi põhjendatuks pidada. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks

ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot

(käibemaksuta).

Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 590 eurot (riigilõiv 350 eurot ja

õigusabikulu 240 eurot).

5

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Viivitamatu täitmine

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna

kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse

resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise

eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Inna Kirsipuu

kohtunik

6