3-25-4041/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4041

Määruse kuupäev

10. november 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus seoses teise

vanglasse ümberpaigutamisega

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 5. novembril 2025 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla direktori kohustamiseks esitada taotlus tema

ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Taotluse kohaselt esitas J. Reinomägi 30. oktoobril

2025 vanglale vaide nr 3-25/2-2/12024.

2. Vastusena kohtunõudele selgitas Viru Vangla 7. novembril 2025, et taotleja esitas 30.

oktoobril 2025 Viru Vanglale pöördumise nr 6-7/3-25/2786-1, milles taotles enda

ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. 7. novembri 2025. a seisuga ei ole vangla J.

Reinomäele vastust koostanud. Lisaks on J. Reinomägi esitanud 13. augustil 2025 Viru

Vanglale taotluse nr 6-7/3-25/2129-1, kus soovis samuti enda ümberpaigutamist Tallinna

Vanglasse. 25. septembril 2025 võttis J. Reinomägi kõik oma pöördumised alates 25. maist

2025 tagasi. Seega võttis taotleja ka oma 13. augustil 2025 esitatud ümberpaigutamise

taotluse tagasi. Vangla edastas kohtule viidatud dokumendid.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib

esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5

sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4. Seega peab selleks, et esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, olema esialgse õiguskaitse

taotluse esemega seoses pooleli põhivaidlus, st vaide- või kohtumenetlus.

5. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori kohustamist esitada

taotlus taotleja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest

kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava

individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks

või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8

kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav

karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiits- ja Digiministeerium.

Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist, kuid ta võib

pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on

kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks (vt Riigikohtu 2. juuni 2010. a

määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Kui vangla direktor ei pea ümberpaigutamist

põhjendatuks, tuleb kinnipeetaval vastav otsus vaidlustada esmalt vaidemenetluse raames (vt

VangS § 11 lg 5).

7. Kaebaja mainis oma esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas vanglale esialgse õiguskaitse

taotlusega seonduva vaide 30. oktoobril 2025, kuid Viru Vangla 7. novembri 2025. a

vastusest ilmneb, et tegemist ei olnud vaide, vaid esmase taotlusega, kusjuures vangla ei ole

esitatud taotlust veel lahendanud. Kohus märgib, et vaiet on võimalik esitada pärast

haldusmenetlust ja selle abil saab vaidlustada eelkõige haldusakti või toimingut

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 ja § 72). Kuna praegusel hetkel puudub veel

vaidlustatav haldusakt või toiming, siis ei ole vanglale 30. oktoobril 2025 esitatud kirjalikku

pöördumist võimalik käsitleda vaidena.

8. Kohus selgitab, et taotleja peab ootama ära Viru Vangla direktori vastuse enda

ümberpaigutamise taotlusele ning kui vastus on eitav, saab taotleja alustada vaidemenetlust

ning seejärel taotleda vajadusel kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kui vangla taotleja

taotlust ei menetle, tuleb taotlejal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda HMS § 72 lg 1

ja VangS § 11 lg 41 alusel Justiits- ja Digiministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla

direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 11 lg 41

alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus.

9. Et eeltoodust tulenevalt puudub pooleliolev vaidemenetlus ning esialgse õiguskaitse

taotleja ei ole kohtule teadaolevalt esitanud ka halduskohtule kaebust, mille ese hõlmaks

praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)