1-09-13608/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-09-13608

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2012 a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-13608 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotlus

T.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu T.L

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: puudub, isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta T.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.L on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.09.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13608 KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõistetud talle karistusena vangistus 3 aastat 2 kuud; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud talle karistusena vangistus 10 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõistetud

T.L-ile liitkaristus vangistusena 3 aastat 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 16.12.2005. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 7 päeva võrra ning mõistetud liitkaristus vangistusena 3 aastat 4 kuud 7 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2009.a ja lõpeb 21.02.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a

2 (2)

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. T.L-i on varem kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Tartu Vangla ei toeta T.L-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör esitas

kirjaliku arvamuse, milles on seisukohal, et T.L-i ei saa käesolevalt enne tähtaega

vabastada. Teda on varem kriminaalkorras karistatud 14-l korral, millest 9 karistust on tal

tulnud ära kanda ka reaalse vangistusena. Vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et ta ei ole

suutnud varasemalt teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate kuritegude

toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Ka käesoleval ajal ei nähtu materjalidest selliseid muutusi tema hoiakutes ja käitumises, mistõttu puudub ka veendumus,

et ta suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Samuti puudub tal vabanedes elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti teevad eduka resotsialiseerumise küsitavaks.

T.L ise selgitas, et ta ei soovi praegu vabaneda enne tähtaega, kuna vabaduses

puudub tal elukoht. Ta on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole ja tema elamiskoha küsimusega tegeletakse. Korralise vabanemiseni on veel üle aasta aega ja kinnipeetav loodab, et selle aja jooksul leitakse talle sotsiaalpind, kuhu saaks elama asuda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.L on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.L-i ei saa käesolevalt vabastada enne tähtaega. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on

kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik