Legislator Case Law & Legislation
4-25-3218/19 AI generated

4-25-3218/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-25-3218/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 9. augusti 2025 kiirmenetluse otsus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

Legislator headnote

AI generated

4-25-3218/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: augusti 2025 kiirmenetluse otsus KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

Keywords

AI generated
surveillance evidence seizure of evidence maritime surveillance hunting prerogative criminal investigation SIEC test
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3218 (2315,25,007669)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Väärteoasi

A Mi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna

patrullitalituse

patrullgrupi

9. augusti 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2315,25,007669, millega A Mit karistati LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66

trahviühikut, s.o 528 eurot

Menetlusalune isik

A M – isikukood: xxx; elukoht: xxx

Kaitsja

S M

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi esindajad Kristel Kaljumets

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 9. augusti 2025 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2315,25,007669, millega A Mit karistati LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528

eurot.

2. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 528 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuu

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ositi, st tasuda igakuiselt vähemalt

44 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220192738652.

4-25-3218

3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Menetlusaluse isiku A Mi ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 9. augusti 2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,25,007669 karistati A Mit LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot selle

eest, et ta juhtis 9. augustil 2025 kell 14.56 Harju maakonnas Kose alevikus Kose-Jägala tee

3. km liikudes Pikk tn 1 suunas mootorsõidukit kiirusega 105 km/h +/- 4 km/h. Lubatud

suurim kiirus sellel teelõigul 70 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, millega pani toime

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 25. augustil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku

kaitsja S M. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.

3. Kaebaja tema suhtes tehtud kiirmenetluse otsusega ei nõustu, sest ei olnud võimalik, et

tema sõidukiirus oli selline nagu märgitud otsuses. Samuti oli määratud rahatrahv ülemäära

suur ja raske, kuivõrd kaebaja on olnud enda rohkem kui 10-aastase sõidukijuhi staaži ajal

õiguskuulekas liikleja omamata mis tahes eelnevaid karistusi. Samuti puudub otsuses mis

tahes ositi tasumise graafik.

4. Patrullpolitseinik K ei nimetanud kinnipidamisel ületatud sõidukiiruse suurust. Kaebajale ei

selgitatud, et temale hakatakse koostama kiirmenetlus otsust. Kaebaja sai aru, et temale

koostatakse hoopis väärteoprotokoll. Kuivõrd kaebajal varasem kokkupuude sarnase

menetlusega puudub, siis ei saanudki kaebaja aru, et tegemist on juba otsusega ja

patrullpolitseinik määrab karistuse kohapeal. Kaebajale ei selgitatud menetluse õigusi. Pelgalt

allkirja võtmine ei ole menetlusõiguste ja kohustuste selgitamiseks. Politseiametnikul tulnuks

ka verbaalselt õigusi selgitada, mh õigust kaitsjale, kuid seda ei tehtud.

5. Kaebuse kohaselt peale seda, kui kaebuse esitaja hakkas politseiametnikult selgitusi

nõudma, siis politseiametnik ärritus ja teatas, et trahvi määramine on tema kaalutlusotsus ja

trahv on täpselt nii suur nagu tema määrab. Kaebaja andis mõista, et ei nõustu trahvi ja

otsusega, kuna pole isegi selge, kuidas tal oli võimalik nii palju kiirust ületada.

Politseiametnik oli väga ärritatud ja nõudis allkirjade andmist. Kaebaja oli väga segaduses ja

4-25-3218

kirjutas allkirju sinna, kuhu politseinik käskis kirjutada, kuid need sattusid ebaõigele kohale,

kuna patrullpolitseinik andis muudkui korraldusi allkirju kirjutada.

6. Otsuses on kirjas, et kergendavad asjaolud puuduvad. Samas see, et kaebuse esitaja kiiruse

võimalikku ületamist möönas (kuigi mitte sellises ulatuses nagu kirjas otsuses) ja varasemad

karistused puuduvad, on KarS § 57 järgi kergendavad asjaolud.

7. Samuti pole selged kiiruse mõõtmise asjaolud. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja poolt

juhitud sõiduki mõõtmise eelselt on laserkiire levialas teine sõiduk tema ees, samuti pöörab

see sõiduk (sõitis kaebaja ees) hetkel, kui asutakse mõõtma kaebaja sõidukit, kaebaja

sõidukile korraks ette, mistõttu lasertäpp satub korraks mõlemale sõidukile. Seega on ilmne,

et tegelikult mõõdeti teise ehk siis eespool liikunud sõiduki kiirust või vähemalt laserkiire

levialasse enne kaebaja sõiduki mõõtmist sattunud sõiduk mõjutas mõõtmistulemusi selliselt,

et need ei saa olla õiged

8. Lisaks eeltoodule rõhutab kaebaja, et kuivõrd mõõteseade oli politseiametnikul mõõtmise

hetkel ilmselt käes, siis on videosalvestiselt nähtav, et mõõtja käsi väriseb selliselt, et

laserkiire täpp hüppab üles-alla, vasakule-paremale, ühelt autolt teisele, sõiduki katuselt-

sõiduki küljele jne. On ilmselge, et sellise mõõteseadet hoidnud käe värisemise juures ei saa

olla mõõtetulemus täpne, kuna ei ole aru saada, millise konkreetse sõiduki kiirust mõõdeti.

9. Ka ei ole käesolevas asjas võimalik kindlaks teha, kui kaugel kaebaja juhitud sõidukist

väidetav mõõtmine toimus. Vaidlustatud otsuses seda kirjas ei ole. Otsuse viidatakse tõendina

vaid, et „kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendatud videotõendiga (LE1148, rec nr

014514), kuid osundatud videotõendist kiiruse mõõtmise kaugust ei selgu. Lisaks on ebaselge,

kus kiiruse mõõtmine toimus. Väärteootsuses märgitud väidetava süüteo toimepanemise koht

ja tõendis viidatud süüteo toimepanemise koht ei lange kokku, on ebatäpne.

10. Kaebaja väidab ka, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus ei vasta seaduse nõuetele. Osas

„Väärteo kirjeldus“ puudub kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark ja mudel, ka

registreerimismärgi number või muud andmed, millised võimaldaksid üheselt järeldada

kaebajale inkrimineeritud süüteo toimepanemist kaebaja poolt. Samuti puudub

süüteokirjelduses kaebaja poolt juhitud sõiduki asukoht, liikumissuund jne kiiruse mõõtmise

hetkel. Seega on kaebajale süüks arvatud süüteo kirjeldus ebaselge ning ebaselge ja

konkretiseerimata süüteokirjeldusega otsus tuleb tühistada.

11. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja 9. augusti 2025 kiirmenetluse otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, kui

kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses toodud asjaolud on piisavalt selged, määrata karistuse

osas kaebajale kergem karistus.

12. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja S. M esitatud kaebuse juurde, paludes

kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

4-25-3218

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

14. A Mile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist 9. augustil 2025 kell 14.56 Harju

maakonnas, Kose alevikus, Kose-Jägala tee 3.km liikudes Pikk tn suunas kiirusega 105 km/h

+/-4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust

mitte vähem kui 31 km/h.

15. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis.

16. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et A M

juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga

xx xx kiirusega 105 km/h +/-4 km/h. Kaebuse esitaja ei eita kiirmenetluse otsuses nimetatud

kohas ja ajal mootorsõiduki juhtimist. Kaebuse esitaja ei eita otseselt kiiruse ületamist, kuid

kaebuse esitaja hinnangul ei saanud aga kaebaja sõidukiirus olla selline nagu kirjas

kiirmenetluse otsuses.

17. Nii selgitas menetlusalune isik A M kohtuistungil, et 9. augustil 2025 sõitis Kose poole.

Sõitis mäest alla ringtee suunas, mis on vahetult enne Kose sissesõitu. Mingil hetkel märkas,

et ringtee vasakus mahasõidu otsas on politseipatrull. Ringile jõudes politsei sõitis järgi, andis

peatumismärguande. Patrullpolitseinik tutvustas ennast ja ütles, et kaebuse esitaja on kiirust

ületanud. Kontrollis A Mi dokumente ja kainust. Näidati radari pilti väidetavalt tema

rikkumisest. Järgmine hetk patrullpolitseinik käis ära ja tuli siis juba dokumentidega. Andis

dokumendid A Mile ja ütles, et ole hea, palun tutvu ja kirjuta alla. Läks ähmi täis tol hetkel ja

kirjutas sinna alla. Politseipatrull käis siis paar korda tema ja oma auto vahelt. Rikkumisest sai

teada alles nii-öelda lõpus. Trahvisumma sai teada alles lõpus, kui oli dokumentidele juba alla

kirjutanud. Selgituseks, et kust antud summa tuleb, öeldi talle, et menetleja otsustab ja rohkem

selgitusi ei antud. Menetleja talle õigusi ega kohustusi suuliselt ei selgitanud. Politseiametnik

küsis, mis ajaperioodi jooksul suudab A M rahatrahvi ära maksta ning leppisid kokku, et 9

kuu jooksul maksab rahatrahvi, millega A M oli nõus. Luges küll õigused ja kohustused läbi,

kuid kuna oli too hetk ähmi täis, siis ei osanud täpselt ka küsimusi esitada tol hetkel.

Omapoolsed selgitused rikkumise kohta kirjutas A M mingi hetk peale seda, kui oli õigustega

tutvunud. A M selgitas sedagi, et ise arvas, et sõitis kiirusega mitte rohkem kui 85 km/h.

Teadis, et antud teelõigul on lubatud kiirus 70 km/h. Lisaks vastusena kohtu küsimustele

selgitas A M, et otseselt teda ei survestatud allkirju andma, kuid nagu ta selgitas, siis

patrullpolitseinik andis talle lehe kätte ja ütles, et loe läbi ja kirjuta alla. Samuti kinnitas A M

kohtuistungil, et politseiametnikud olid üldiselt viisakad selle hetkeni, kui korra küsis, et kust

trahvisumma tuleb, siis politseiametnik muutus aina konkreetsemaks.

18. Seega on ka menetlusalune isik enda ütluses nentinud, et võis kiirust ületada, kuid mitte

sellises määras nagu kirjas kiirmenetluse otsuses.

4-25-3218

19. Kohtu hinnangul tõendavad A Mile etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist

kiirmenetluse otsuses märgitud ulatuses väärteoasjas kogutud tõendid. Esmalt kiirusmõõturi

LaserCam4 salvestis ja selle väljatrükk, millelt nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

xxx registreerimismärgiga xxx mõõtmiseks kasutati 9. augustil 2025 kell 14.56.08

mõõteseadet LaserCam 4 nr LE1148 (taatlustunnistuse nr TTRS-24/00226). Mootorsõiduki

sõidukiiruseks mõõdeti 105 km/h tunnis. Tegu pandi toime Harju maakonnas Kose alevikus

Kose-Jägala tee 3.km, kus lubatud kiirus on 70 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati

mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 101 km/h.

Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.

20. Väärteomaterjalide juurde lisatud kiirusemõõtja LaserCam4 nr LE1148 videosalvestisel

(fail rec: 014514) nähtub, et kell 14:56:08 liigub mõõtja suunas mootorsõiduk, millel on

suunatud kiirusmõõteseadme sihik ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 105

km/h. Salvestiselt nähtub, et mõõtmine toimus 399,8 m kauguselt ning laserkiire läbimõõt on

40 cm.

21. Samalt salvestiselt nähtub, et kell 14:56:20 tuvastati mootorsõiduki registreerimismärk –

865 MSN. A M kinnitas kohtuistungil, et tegemist on tema poolt juhitud mootorsõidukiga.

22. Kohtu hinnangul on salvestiselt visuaalselt võimalik eristada, missuguse sõiduki kiirust

mõõdetakse, sõiduk on mõõtjale koguaeg nähtav. Mõõtmise ajal oli kiirusmõõteseadme sihik

suunatud mootorsõidukile. Salvestisel ja selle väljatrükil on näha andmed mõõtmise koha,

kauguse, aja, seadme ja mõõtja kohta.

23. Märgitud salvestiselt nähtub, et kiirmenetluse otsuses etteheidetud kiiruse ületamine leiab

aset video esimesel kahel sekundil. Kell 14:56:08 kuni 14:56:09 näitab kiirusmõõturi lugem

mõõdetava sõiduki sõidukiiruseks 105 km/h ning edasi sõiduki kiirus juba väheneb. Samuti

nähtub videost, et kui laserkiir autolt ära läheb (nt mootorsõiduki katusele), siis näitab

kiirusmõõtur automaatsel nulli.

24. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud

pädev mõõtja S-S K, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures

mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus.

25. Vaidlus puudub selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist

teostada. Salvestise andmete väljatrükilt nähtub, et mõõtmise teostajaks oli S-S K ja

salvestiselt on näha ka tema ehk mõõtja töötõendi number 3040 (mida kinnitas tunnistaja ka

enda ütlustes). Mõõtja (S-S K) poolt vastava koolituse läbimist kinnitav tõend on lisatud ka

väärteotoimikusse.

26. Taatlustunnistuse nr TTRS-24/00226 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 (nr LE1148)

taadeldud 30.oktoobril 2024. Majandus – ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr

65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“

lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega

väärteo toimepanemise ajal, s.o 9. augustil 2025 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv

taatlustunnistus.

4-25-3218

27. Tunnistaja S-S K (politseiametnik) andis kohtus ütluseid, et 9. augustil olid Kose alevikus

Pikk tänav 1 juures ja teostasid liiklusjärelevalvet, mõõtsid kiirust. Tema seadistas

kiirusmõõturi, sisestades sinna aadressi ja enda žetooni numbri, millega seadmesse sisse logib

– žetooni number 3040. Kiirusmõõtur LaserCam tuvastas siis kiiruseületamise, mille järel

isiku peatasime, tema sõiduki. Ja sealt edasi tutvustas politseiametnik ennast menetlusalusele

isikule, tutvustas seda tõendit, tutvustas näitu ja selgitas rikkumist, teostasid kiirmenetluse

otsuse talle. Lisas, et algselt fikseerisid ees sõitva sõiduki kiiruse ja kuivõrd kiiruse ületamist

sellel sõidukil ei olnud, võtsid ette kohe järgmise sõiduki, millel siis tuvastasid kiiruse

ületamise. Tunnistaja hinnangul ei olnud võimalik, et kiirusmõõtur fikseeris teise objekti

kiirust, kuivõrd salvestiselt on tuvastatav, et see oli suunatud täpselt sellele sõidukile.

Kiirusmõõturit hoidis käes, hoidis koha peal, suunas selle sõiduki poole ja siis sihtis seda

sõidukit. Tunnistaja mäletamist mööda ei öelnud menetlusalune isik talle midagi.

28. Kohus ei tuvastanud mõõtemetoodika rikkumist. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et

kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded

kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“

§ 9 lg-t 3. Laserkiirusmõõturi kasutamisel suunati kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku abil (p

1). Samuti ei ole rikutud nõuet, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi

mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Videosalvestiselt nähtub, et laserkiir on

suunatud just menetlusaluse isiku sõidukile ja menetlusaluse isiku sõidukist eespool sõitev

sõiduk ei saanud kuidagi mõõtmistulemust mõjutada. Ka muud mõõtmist segavad faktorid

puudusid. Ajal, kui lasekiirusmõõturil takistust ees ei olnud, ehk kui mõõtur sai objektiga

ühendust, kuvati mõõtetulemus. Ajal, kui mõõteobjektiga ühendust ei olnud (laserkiir läks

justkui auto pealt üle, on auto katuselt üle), siis oli ka kiirusmõõturi näit 0 (nähtav

salvestiselt).

29. Eelnevast tulenevalt puudub kohtul alus kahelda seadme näidu usaldusväärsuses.

Niisamuti on loetav kaebuse esitaja sõiduki registreerimisnumber. Kohtu hinnangul on

salvestiselt visuaalselt võimalik eristada, missuguse sõiduki kiirust mõõdetakse, sõiduk on

mõõtjale koguaeg nähtav. Mõõtmise ajal oli kiirusmõõteseadme sihik suunatud

mootorsõidukile. Salvestisel ja selle väljatrükil on näha andmed mõõtmise koha, kauguse, aja,

seadme ja mõõtja kohta. Kohus leiab, et videosalvestis on tõendina objektiivne ja

usaldusväärne ning kohtul puudub alus selles kahelda.

30. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s

3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

31. Kohus ei tuvastanud ka rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Karistus määrati selleks

pädeva kohtuvälise menetleja poolt (PPA). Ka järgiti kohtuvälise menetleja poolt

väärteomenetlusõigust.

32. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kiirmenetluse otsus on tühine seetõttu, et ebaselge on

kiiruse mõõtmise koht, kuivõrd otsuses ja videosalvestises ei lange teo toimepanemise koht

kokku. Videosalvestiselt nähtub, et kiiruse mõõtmine, s.o politseiametniku asukohaks on

märgitud Pikk tn 1. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on rikkumise aset leidmise kohaks

märgitud Harju maakond, Kose alevik, Kose-Jägala tee 3.km liikudes Pikk tn suunas. Erisus

seisnebki selles, et ühes asukohas leiab aset rikkumine, kuid politseiametnik oma

4-25-3218

kiiruskaameraga asetsebki teises asukohas (salvestise kohaselt 399,8 meetri kaugusel).

Salvestise väljatrükil on kajastatud politseiametniku asetsemise asukohta ehk seda asukohta,

kus kiirust mõõdeti. Kohtule jääb seetõttu kaitsja vastuväide arusaamatuks. Asjaolu, et

politseiametnikust jääb Pikk tn 1 veidi kaugemale ei muuda olematuks salvestisel nähtut ja

oluline on siiski politseiametniku asukoht ja kaugus, mis on salvestise põhjalt kontrollitav ja

samuti nähtub, et laserkiir just menetlusaluse isiku kiirust mõõdab, menetlusalune isik on seda

ka ise tunnistanud. Teo toimepanemise koht on kiirmenetluse otsuses kirjas ja arusaadav. Nii

sätestab ka VTMS § 57 lg 1 p 6, et kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemise

aeg ja koht.

33. Muuhulgas märgib kohus sedagi, et väärteoprotokollis (sh kiirmenetluse otsuses) teo

kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus konkreetse süüteo

asjaoludest ning süüteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo

toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega.

Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval

oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi

korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (vt Riigikohtu 21.

märtsi 2018.a otsus väärteoasjas nr 4-17-3969, p 7.2 jj). Käesolevalt on menetlusalusele

isikule ja kaitsjale olnud üheselt arusaadav, mida kaebuse esitajale süüks arvatakse ja kus see

rikkumine aset leidnud on. Lähtuvalt nii kaebuses välja toodud argumentidest kui ka

kohtuistungil kõlanud kaitsja seisukohtadest, on arusaadav, et ka kaitseõiguse tagamiseks on

A Mile inkrimineeritava väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav.

Kuivõrd kiirmenetluse otsusega on A M tutvunud, menetlusalusel isikul on õigus tutvuda

väärteotoimikuga juba kohtuvälise menetluses ning ka maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi

täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on A Mi

kaitseõigus olnud tagatud.

34. Kummastav on kaitsja kaebuses esitatud väide selle kohta, et kiirmenetluse otsuses osas

„väärteo kirjeldus“, s.o rikkumise kirjeldus puudub kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark

ja mudel, ka registreerimismärgi number või muud andmed, millised võimaldaksid üheselt

järeldada kaebajale inkrimineeritud süüteo toimepanemist kaebaja poolt. Samuti puudub

süüteokirjelduses kaebaja poolt juhitud sõiduki asukoht, liikumissuund jne kiiruse mõõtmise

hetkel. Seega on kaebajale süüks arvatud süüteo kirjeldus ebaselge ning ebaselge ja

konkretiseerimata süüteokirjeldusega otsus tuleb tühistada.

35. Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada neid faktilisi asjaolusid,

mida hinnates otsustakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel

peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo. Ka on kiirmenetluse otsuses kirjas kaebaja poolt juhitud

mootorsõiduki mark ja mudel, registreerimismärgi number, kaebaja poolt juhitud sõiduki

asukoht, liikumissuund kiiruse mõõtmise hetkel. Vastavad andmed on kõik märgitud

kiirmenetluse otsuses selleks ette nähtud lahtritesse, mis vastavalt ka pealkirjastatud. Nõuded

kiirmenetluse otsusele on sätestatud VTMS §-s 57, mille lõike 1 kohaselt märgitakse

kiirmenetluse otsuses järgmised andmed (millised konkreetses väärteomenetluses ka olemas

on): otsuse tegemise aeg ja koht (p 1); kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress

(p 2); otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht (p

4-25-3218

3); menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5 (p

4); teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on

kiirmenetlusega nõus (p 5); väärteo toimepanemise aeg ja koht (p 6); väärteo lühikirjeldus (p

7); väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid (p 8); menetlusaluse isiku ütlused väärteo

toimepanemise kohta (p 81); väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja

punkt (p 9); karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (p 10); menetlusalusele isikule

mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr

seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3

kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi (p 11); konfiskeerimise otsustus, kui

konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses (p 111); rahatrahvi tasumine

ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut (p 12) ; asitõendina kasutatava,

arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis (p 13); menetluskulude otsustus (p 14);

teave sellest, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus

maakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest (p 15); kui rahatrahv ei ole

määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest

alates 45 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse

ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda (p 16); teave selle kohta, et piirirežiimi

rikkumise või Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest

määratud rahatrahvi võib tasuda kohtuvälisele menetlejale sularahas (p 161);

teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole tähtaegselt rahatrahvi täies ulatuses

tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud (p 17).

36. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud ka

VTMS § 57 lg 1 p 10 ja 11 nõudeid. Nii ei ole kohtuväline menetleja lihtsalt tuvastanud

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ta neid sinna ka märkinud.

Samuti on kohtuväline menetleja märkinud mõistetava rahatrahvi suuruse – VTMS § 57 lg 1

p-st 11 ei tulene nõuet, et mõistetav rahatrahv peab olema kiirmenetluse otsuses lahti

kirjutatud ja põhistatud, et miks just selline karistus.

37. Mõistmatu on ka kaitsja väide sellegi osas, et muuhulgas on ebaselge tasumise kord.

Kiirmenetluse otsusest on üheselt tuvastatav, et kirjas on „ rahatrahv on määratud tasuda ositi

(kastis märgitud ristikene) võrdses osas. Viimase osa tasumise tähtpäev on 08.05.2026“.

Mõeldud ongi seda, et menetlusalune isik ise jagab selle summa vastavalt nii nagu tal

võimalik tasuda on. Seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud ka VTMS § 57 lg 1 p 12

sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb kiirmenetluse otsusesse märkida ka rahatrahvi tasumine

ositi, järgides KarS § 66 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Just täpselt nii on toimitud. Ka kinnitas A M,

et temalt küsiti rahatrahvi tasumise võimaluste kohta ning kokku lepiti (A Mi nõusolekul), et

määratud rahatrahv tuleb tasuda 9 kuu jooksul. Ja kaitsja viide sellele, et otsuses on endiselt

kirjas, et rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, siis ei tasu siiski ka

kaitsjal mööda vaadata sellest, et tegemist on ühtse kiirmenetluse otsuse blanketiga, kuhu

peabki olema võimalik märkida kõik VTMS §-s 57 märgitud andmed. Igale rikkujale ei

koostata individuaalselt blanketti otsusest.

38. Ka ei ole kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 55 nõudeid, s.o kiirmenetluse

kohaldamise nõudeid. Praeguses väärteoasjas esinesid kiirmenetluse kohaldamiseks VTMS

§ 55 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alused. Nii on kohtulikul arutamisel tuvastamist leidnud, et

4-25-3218

menetlusalusele isikule teatati VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused, teda

informeeriti sellest, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja tal võimaldati anda ka

väärteo toimepanemise kohta ütlusi. A M andis nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks,

kinnitades seda oma allkirjaga. Nii on A M kinnitanud allkirjaga, et talle on tutvustatud tema

õigusi kui ka seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. A M on andnud ka

omapoolsed selgitused teo osas. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja (politseiametniku)

kohtuistungil antud ütlustes, et ta ka suuliselt A Mile tema õiguseid selgitas ja lisaks sai A M

ka ise neid õiguseid paberil lugeda. Seega koostoimes kogutud tõenditega tutvustati A Mile

nõuetekohaselt VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Selle kohta andis ta oma allkirja,

kinnitades ühtlasi, et talle selgitati ka VTMS § 55 lg 1 p-des 2 ning 3 sätestatud

kiirmenetluse kohaldamise eeldusi.

39. Tõenditest saab järeldada, et A M tunnistas sündmuskohal rikkumist, nõustus

kiirmenetlusega ja andis selle kohta ka allkirja. Ühtlasi andis väärteo kohta ütlusi, selgitades,

et sõitis mäest alla ja ei märganud, et kiirus on lubatust suurem. A M kinnitas kohtuistungil, et

tema kinnipidamisel näidati radari pilti väidetavalt tema rikkumisest. Samuti kinnitas

politseiametnik, et ta menetlusalusele isikule näitu näitas. Eelöelduga on ümber lükatud ka

esialgses kohtule esitatud kaebuses esitatud väide, et patrullpolitseinik K ei nimetanud

kinnipidamisel ületatud sõidukiiruse suurust. Ja pärast näidu näitamist on A M andnud

nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks, kinnitades seda oma allkirjaga. Samuti kinnitas A M

kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele vastates, et omapoolsed selgitused

kiirmenetluse otsuses andis ta peale õiguste ja kohustustega tutvumist (lugemist). Kuigi

kaebaja väitis oma kaebuses (ja ka kohtuistungil), et talle ei tutvustatud suuliselt õigusi ja

kohustusi, kinnitas ta kohtus, et väärteoasja materjalides olev menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokoll on tema poolt allkirjastatud. Samuti on tema poolt allkirjastatud

õiguste ja kohustuste selgitamine.

40. Tõenditest saab seega järeldada, et A M tunnistas sündmuskohal rikkumist, nõustus

kiirmenetlusega ja andis selle kohta ka allkirja. Ühtlasi andis väärteo kohta ütlusi. Hilisem

tuginemine sellele, et A M tegelikkuses kohapeal oli ähmi täis ega millestki aru ei saanud, ei

muuda sündmuskohal kiirmenetluse kohaldamiseks antud nõusolekut olematuks.

Menetlusalune isik ei olnud eksitatud, menetlusalust isikut ei sunnitud allkirju andma – A M

kinnitas kohtuistungil ise ka, et tal menetlejale etteheiteid ei ole, käituti viisakalt. A Mil

sündmuskohal politseiametnikule ka küsimusi ei olnud, millest politseiametnik saigi järeldada

ka A Mi nõustumist kiirmenetlusega.

41. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline

asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt

mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi

allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. On piisavalt

mõistlik eeldada sedagi, et täiskasvanud inimene, eriti olukorras, kus isik väidetavalt

rikkumisega ei nõustu, hakkaks lisama allkirju lihtsalt ütlemise peale, tutvumata ning

mõistmata, millele ta oma allkirja annab. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks

juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks

kasutatud pettust (vt Riigikohtu 2. mai 2007.a lahend asjas nr 3-1-1-6-07). Praegusel juhul on

menetlusalune isik ise kinnitanud, et mingit sundi ei ole teostatud ja et temaga käituti

4-25-3218

viisakalt. Puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks A M olnud sunnitud enda allkirjaga

kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul poleks soovinud kinnitada. Kui

menetlusalusele isikul ei olnud toimetatav väärteomenetlus/kiirmenetlus arusaadav, siis tuli

sellest ka kohtuvälist menetlejat teavitada. Praegusel hetkel seda tehtud ei ole.

42. Seonduvalt väitega, et A Mile ei selgitatud kohapeal politseiametniku poolt tema õigust

kaitsjale selgitab kohus järgmist. Väärteomenetluses ei ole kaitsja osavõtt üldjuhul

kohustuslik (välja arvatud VTMS § 19 lg 3 sätestatud juhul - Kaitsja osavõtt alates

kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole

psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama). Mh sätestab VTMS § 19 lg 2, et

menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu

esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese

menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid

sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse

isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata

menetlustoimingu tegemist. Siinjuures ei saa praegusel juhul märkimata jätta, et

menetlusalusel isikul oli alati võimalus selleks kohapeal ise soovi avaldada.

43. Kohtu hinnangul on A M subjektiivsest küljest teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS §

16 lg 3). Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et teadis, et mõõdetaval teelõigul on piirkiiruseks

70 km/h. Tegemist oli tema kodukohaga. Samuti teadis, et ta ületab kiirust, arvates, et tema

kiirus võis olla kuskil 85 km/h. Seega on A M teo toime pannud otsese tahtlusega. Arvestades

suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 70 km/h ning asjaolu, et A M ületas kiirust vähemalt 31

km/h, siis pidi see olema kaebaja poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud

talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

44. LS § 227 lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

45. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

46. Kohtuväline menetleja määras A Mile karistuseks rahatrahvi 66 trahviühikut ehk 528

eurot.

47. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A Mi poolt toimepandud väärteo asjaolusid.

Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. A M ületas seda vähemalt 31

km/h. LS § 227 lg-s 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21-40 km/h, seega isiku

sõidukiiruse ulatus keskmäärast veidi kõrgemas määras. Samuti arvestab kohus seda, et kuigi

liiklus- ja ilmaolud olid head, tuleb siiski arvesse võtta, et seal piirkonnas läheb ka

kergliiklustee risti üle kaebaja poolt sõidetud teel (selgitas mh kohtuistungil ka kaitsja), seega

liiguvad seal ka jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid, mis nähtub ka salvestiselt. Seega

lisaks endale ohustas A M ka kaasliiklejate elu ja tervist. Liikudes kiirusel 101 km/h ei ole

4-25-3218

juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult

ümber põikama. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata A Mi süüd keskmisest

suuremaks.

48. Karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ega ka

kohus tuvastanud ei ole. A Mi poolt kohtuistungil lõpus repliigiõigust kasutades öeldut, et ta

unustas öelda, et kahetseb, ei saa kohtu hinnangul võtta siira kahetsusena. Selleks, et kohus

saaks arvesse võtta kahetsust kergendava asjaoluna, peab see olema siiras. Praegusel juhul ei

ole menetlusalune isik oma tegu tunnistanud, ta on oma käitumist igati õigustanud, seega ei

ole ta oma käitumist kahetsenud ega sellest vastavaid õigeid järeldusi teinud. Kohtu jaoks on

oluline siinkohal märkida, et A M ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle

ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et kiiruse mõõtmist ei ole nõuetekohaselt teostatud ja

tuvastatud kiirus ei saanud olla kaebuse esitaja oma.

49. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse

rikkumist, tõendatud on LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, A Mi

karistamine on kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus

jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas

528 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ositi, st

tasuda igakuiselt vähemalt 44 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220192738652.

(allkirjastatud digitaalselt)