3-25-2533/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2533

Haldusasi

H.F ja S.M kaebus kohustada Rae valda lubama neil tutvuda

järelevalvemenetluse toimikuga

Menetlusosalised

Kaebajad H.F ja S.M, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Vastustaja Rae vald, esindaja Eve Kislov

Kolmandad isikud S.V ja V.U

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada Rae valda otsustama uuesti H.F ja S.M taotluse üle

tutvuda järelevalvemenetluse nr 2-4.4/5-1 toimikuga. Järelevalvemenetlus puudutab Rae

vallas Rae külas YYY kinnisasjale (katastritunnus yyyyyyyyyy) püstitatud rajatist.

2. Mõista Rae vallalt H.F (isikukood aaaaaaaaaaa) ja S.M (isikukood bbbbbbbbbbb)

kasuks välja menetluskulud 2340 eurot.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja kolmandate isikute nimed

tähemärkidega. Jätta avaldamata kaebajate isikukoodid. Jätta avaldamata aadressid

XXX ja YYY ning katastritunnus yyyyyyyyyy.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. detsembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-25-2533

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.F ja S.M on Rae külas XXX asuva kinnistu omanikud. 17. aprillil 2025 esitasid nad

Rae vallale taotluse teha ehitusjärelevalvet naaberkinnistul YYY toimunud ehitustegevuse

üle. Kaebajad leiavad, et naabrite püstitatud rajatis (viis ühele alusele kinnitatud

seitsmemeetrist lipumasti) põhjustab nende kinnistule müra leviku, varjab vaadet ja valgust.

Rae vald algatas järelevalvemenetluse.

2. Kaebajad pöördusid valla poole sooviga tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga. Valla

järelevalvespetsialist keeldus sellest 1. juuli 2025. a kirjaga. Vald leiab, et tegu on asutuse-

siseseks kasutamiseks määratud teabega (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 2), mida ei

tohi kaebajatele väljastada.

3. 31. juulil 2025 esitasid H.F ja S.M Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid

kohustada Rae valda lubama neil tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga.

3.1. Naabrid tahavad tekitada häiringuid nende kinnistule. Rae vald on kinnitanud, et algatas

järelevalvemenetluse. Kaebajad on palunud korduvalt infot menetluse käigu kohta. Vald on

andnud telefoni teel erinevaid lubadusi, mida pole täitnud. Täpsemat infot pole kaebajad

saanud. Seepärast soovivad nad tutvuda haldusmenetluse toimikuga.

3.2. Kaebajad leiavad, et nad on järelevalvemenetluses menetlusosalisteks haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-de 1 ja 3 tähenduses. Riiklik järelevalve on haldusmenetluse

alaliik, millele kohalduvad HMS sätted (vt ka korrakaitseseaduse (KorS) § 1 lg 2). Kaebajad

esitasid vastustajale taotluse ehitusjärelevalve tegemiseks. Ebaseaduslik ehitustegevus YYY

kinnistul mõjutab neid vahetult, rikkudes nende õigusi. Järelevalvemenetluses tehtavad

otsused ja toimingud puudutavad nende õigusi. Neil kui menetlusosalistel ei või keelata

toimikuga tutvumist AvTS § 35 lg 1 p-i 2 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti

2017. a määrus asjas nr 3-17-1206, p 14). Neil on õigus toimikuga tutvuda tulenevalt HMS §

37 lg-test 1–3.

3.3. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet

sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.

oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 22. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-42-

14, p 12; 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13; 14. märtsi 2022. a otsus nr 3-19-

509, p 20).

3.4. Ehitusseadustiku (EhS) tähenduses on kolmandateks isikuteks üldjuhul

naaberkinnisasjade omanikud (vt EhS § 2 lg 4 ja HMS § 11 lg 1 p 3 ning § 40 lg 3).

Ebaseaduslik ehitis on plagu, mis varjab kaebajate jaoks vaadet ja valgust, on ohtlik ning

tekitab müra. Ilmselgelt rikub naabri õigusvastane tegevus kaebajate õigusi. Seega saavad nad

nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Kaebajatel on kaebeõigus menetluses tehtava lõppotsuse

vaidlustamiseks. Kaebajatel on ka õigus nõuda, et järelevalvemenetlust viidaks läbi

kaalutlusvigadeta. Selliseks veaks võib olla ka vastustaja lubamatu passiivsus

järelevalvemenetluses. Seega on nad menetlusosalised HMS tähenduses. Kaebajatel peab

olema võimalik tutvuda toimikuga, et kontrollida, kas vastustaja on menetluses kõik

korrektselt teinud ja vältinud kaalutlusvigu.

3.5. Riikliku järelevalve läbiviimise käigus tegeletakse eelkõige avalikule korrale tekkida

võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva

õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seega on

2(7)

3-25-2533

ehitusõiguse kontekstis tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või

eiratakse EhS-s sätestatud keelde.

3.6. Riigil ja kohalikul omavalitsusel (KOV) on kohustus tagada isikute põhiõiguste ja -

vabaduste kaitse. See kohustus hõlmab ka tõhusat ehitusjärelevalvet. KOV kontrollib

ehitamise vastavust planeeringutele ja avalik-õiguslikele kitsendustele, samuti kolmandate

isikute õiguste kaitse nõudele.

3.7. Kaebajatel on ilmselgelt puutumus kõnealuse ehitisega nii ehitamise käigus kui ka pärast

seda, kui ehitis on püstitatud. Tegemist on kestva rikkumisega. Lisaks tuleb arvestada, et

KOV algatas praegusel juhul järelevalvemenetluse nimelt kaebajate kaebuse põhjal.

3.8. Vastustaja ei ole kaalunud kaebajatele nende soovitud info andmist AvTS § 38 lg 4

alusel. Tegemist on kaalutlusveaga. Olenemata AvTS § 35 lõike 1 imperatiivsest sõnastusest,

ei saa piirata juurdepääsu mistahes dokumentidele, millel on väiksemgi kokkupuude kaitstava

teabega. Teabevaldajal on ka juhul, kui tegemist on AvTS § 35 lõike 1 loetelus nimetatud

teabega, kohustus juurdepääsupiirangu seadmise vajadust igal üksikjuhul eraldi hinnata. See,

kas teabevaldaja on piirangu alust kohaldanud korrektselt, on kohtulikult kontrollitav (Riigi-

kohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. aprilli 2025. a otsus asjas nr 5-25-3, p

18).

3.9. Asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu võimaldamine asutusevälistele isikutele

saab toimuda üksnes teabevaldaja igakordse kaalutlusotsuse alusel (Riigikohus asjas nr 5-25-

3, p 22). Vastustaja on kaalutlusõigust vääralt teostanud. Vastustaja on jätnud hindamata ja

kaalumata, kas kaebajatel oleks õigus tutvuda toimikuga AvTS § 38 lg 4 alusel olukorras, kus

vastustaja jääb seisukohale, et kaebajaid ei saa käsitleda menetlusosalistena. Seega on

vastustaja tegevus õigusvastane isegi juhul, kui kaebajad ei ole menetlusosalised.

4. Rae vald esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. Vald on endiselt seisukohal, et kaebajad ei ole järelevalvemenetluses menetlusosalisteks

HMS § 11 lg 1 p-i 3 tähenduses. Tegu ei ole haldusmenetlusega vaid järelevalvemenetlusega

KorS-i tähenduses. KorS § 1 lg 2 on sätestatud, et selles seaduses sätestatud

haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades KorS-is sätestatud erisusi.

4.2. Järelevalvemenetluse eripära arvestades ei saa kaebajate 17. aprilli 2025. a pöördumist

lugeda taotluseks HMS tähenduses. Pigem on tegu pöördumisega, mis andis vallale ajendi

järelevalvemenetlust alustada. Sellele tuleb kohaldada märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse sätteid.

4.3. KorS § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga

ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 6 lg 1 ja §

15 lg 1 panevad paika selle, kes on riikliku järelevalvemenetluse menetlusosalised: korra-

kaitseorgan ja avaliku korra eest vastutav isik. Ülejäänud isikute õigus osaleda järelevalve-

menetluses on sätestatud KorS §-s 14. Eelkõige saavad nad osaleda kodanikualgatuse korras

KorS-is sätestatud osalusvorme kasutades.

4.4. Haldusorganil on ülesanne kontrollida, kas järelevalvemenetluse algatamiseks on alust.

Selline eelkontroll toimub väljaspool järelevalvemenetlust. Ajendi ja aluse olemasolul võib

haldusorgan järelevalvemenetluse algatada. Seejuures on vallal ulatuslik kaalutlusruum.

Seadusega võib seda piirata, kuid praegusel juhul seda tehtud pole.

4.5. Valla järelevalvepädevus tuleneb ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg-test 1 ja 2 ning KorS §

6 lg-st 1. Need normid näevad Rae Vallavalitsusele kui järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et isikul pole subjektiivset õigust nõuda

3(7)

3-25-2533

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemenetluse rakendamiseks.

4.6. Vastustaja algatas 22. aprillil 2025 järelevalvemenetluse EhS § 130 lg 2 alusel.

Menetluses kontrollib vald EhS § 12 lg-tes 1 ja 2 ning § 35 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatud nõuete

täitmist. Kolmandate isikute paigaldatud infotahvel on tänini eemaldamata. Alustatud

järelevalvemenetlus lõpeb ettekirjutusega. Lähtuvalt AvTS § 28 lg 1 p-st 14 tuleb riikliku

järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ning otsused avalikustada nende jõustumisest alates.

4.7. Ehitamise puhul on tegemist vältava tegevusega. Praegusel juhul on rajatised püstitatud

juba 11. aprillil 2025. Vastustaja ei kontrolli ehitamisele kui vältavale tegevusele kehtestatud

nõuete järgimist, millest võiksid tekkida õigused kolmandatele isikutele. Täidetud ei ole HMS

§ 11 lg 1 p-s 3 nimetatud „õiguste või kohustuste puudutamise“ kriteerium.

4.8. YYY kinnisasjale püsitatud rajatisele ei ole EhS-is kehtestatud konkreetseid nõudeid.

See, et naaberkinnistu omanikke häirivad lipumastid ei tähenda, et mastid nende õigusi

piiraks. Naabrite subjektiivsed õigused on kaitstud EhS § 12 lg 3 alusel, mis sätestab, et

ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid

nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamine ehk rajatise püstitamine oli lõpule

viidud juba märgukirja esitamise ajaks. Seega ei saanud ei ole kaebajatel kaitstavaid

õigushüvesid. KOV ei saa kontrollida juba püstitatud rajatiste kasutusele võtmise järgset

ohutust. Kui rajatis on juba kasutusele võetud, teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA, vt EhS § 130 lg 3 p-le 2). Vastustajal pole selleks pädevust.

4.9. Kaebajad on korduvalt püüdnud mõjutada riikliku järelevalvemenetluse läbiviimist.

Viimane katse on ka kohtule 24. oktoobril 2025 esitatud avaldus.

4.10.

Otsuse puhul anda informatsiooni kaebajatele AvTS § 38 lg 4 alusel, on tegemist

haldusmenetlusega HMS mõttes. See saab algatada kaebajate esitatud vormikohase taotluse

alusel vastavalt AvTS §-s 14 sätestatud nõuetele. Sellist taotlust kaebajad esitanud ei ole. Kui

õigusakti ehk AvTS § 7 kohaselt on haldusakti andmise ehk AvTS § 38 lg 4 alusel otsuse

tegemise eelduseks isiku taotlus, on haldusorgani enda initsiatiivil menetluse algatamine

keelatud. Kaebajatele on juba keeldutud AvTS § 38 lg 1 alusel juurdepääsu võimaldamisest

küsitud teabele. AvtS § 38 lg 4 on erand juurdepääsupiiranguga teabega tutvumise

võimaldamise üldreeglist. Seda eelkõige seetõttu, et menetlust läbiviiv ametnik on oma

otsustes sõltumatu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. KOV-i tehtav ehitusjärelevalve menetlus on riikliku järelevalve menetlus KorS § 2 lg 4

tähenduses. Tegevuse eesmärgiks on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või

kõrvaldada korrarikkumine. Järelevalvemenetlus on haldusmenetlus HMS § 2 lg 1

tähenduses, kuid HMS-i sätteid tuleb kohaldada KorS-is sätestatud erisusi arvestades (KorS §

1 lg 2).

6. Vastustaja algatas kaebajate taotluse aluse järelevalvemenetluse (digitoimiku leht (dtl)

58). Kaebusele 18. septembril 2025 esitatud vastuses selgitas Rae vald, et alustatud

järelevalvemenetlus lõpeb ettekirjutuse tegemisega. Kolmandad isikud on püstitanud

infotahvli, mis on üle 4 m2 pindalaga ja üle 2,5 m kõrge. Sellise ehitise püstitamiseks tuleb

esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (EhS lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa

kohustuslikkuse kohta“).

7. 31. oktoobril 2025 esitatud seisukohas on vastustaja leidnud, et kuna kõnealune ehitis on

juba ehitatud ja kasutusele võetud, teeb selle üle järelevalvet hoopis TTJA ning vallal pole

selleks pädevust (EhS § 130 lg 3 p 2). Kohus järeldab eeltoodust, et vald võib olla muutnud

4(7)

3-25-2533

meelt ettekirjutuse tegemise vajaduse osas. Vald pole kohtule tänaseni teada andnud, et oleks

juba septembris kavandatud ettekirjutuse praeguseks teinud.

8. Kohus selgitab, et ehitise valmimise kui juriidilise fakti fikseerib kasutusluba

või kasutusteatis (vt EhS § 47 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2010. a

otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). EhS lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja

kasutusloa kohustuslikkuse kohta“ järgi on vastustaja nimetatud mõõtmetega

infotahvli kasutusele võtmiseks vaja esitada kasutusteatis (vt ka EhS § 47 lg 4). Kui

kolmandad isikud ei ole rajatisele, mille jaoks on EhS lisa 2 järgi nõutav kasutusteatis,

sellist teatist esitanud, ei saa seda lugeda kasutusele võetuks. Järelevalvepädevus

rajatise jaoks nõutavate lubade-teatiste olemasolu ning rajatise nõuetele vastavuse ja

ohutuse üle lasub selles olukorras jätkuvalt KOV-il (EhS § 130 lg 2 p-d 2–4).

9. Kaebajad ei ole KOV-i järelevalvemenetluses menetlusosalisteks HMS § 11 lg

1 p-ide 1 ja 3 tähenduses.

9.1.

Järelevalvemenetlust taotlenud isikute, samuti võimalikust ohtlikust või

ebaseaduslikust ehitisest mõjutatud isikute õiguste maht järelevalvemenetluses on

piiratud. KorS-i alusel toimuva järelevalvemenetluse esmane funktsioon ei ole isikute

subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitse (vt KorS § 4 lg 2). Üldjuhul tuleb lähtuda

eeldusest, et oma isiklike õiguste ja vabaduste kaitsmiseks saab iga isik kasutada

seadustega tema käsutusse antud õiguskaitsevahendeid. Oma õiguste kaitsmine on

igaühe enese ülesanne. Eelkõige on selliseks vahendiks PS § 15 lg-ga 1 igaühele

tagatud õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtu poole.

Kaebajatel on võimalik end kaitsta naabrite vastu esitatavate tsiviilõiguslike nõuete

abil.

9.2.

Järelevalvemenetlus pakub subsidiaarset kaitset olukorras, kus isikutel pole

võimalik ise tõhusalt oma õigusi kaitsta, samuti olukorras, kus üksikisiku õiguste riive

on nii tugev, et muutub oluliseks ka avalike huvide seisukohalt. Sellisteks juhtumiteks

on vaja ette näha erandid isikute õiguste kaitsmiseks riikliku järelevalve meetmetega

(vt KorS eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletuskiri, lk-d 20 ja 21).

9.3.

Praegusel juhul ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga. Kaebajatel on

võimalik oma õigusi kaitsta ka järelevalveorgani sekkumiseta. Kaebajatel on siiski

õigus nõuda, et vald otsustaks järelevalvemenetluse algatamise ja järelevalvemeetmete

võtmise üle kaalutlusvigadeta. Seda põhjusel, et EhS-i normid, mis nõuavad

ehitusprojekti ja -teatise ning kasutusteatise esitamist, samuti seda, et ehitis vastaks

sellele esitatavatele nõuetele ja oleks ohutu, kaitsevad lisaks avalikele huvidele ka

kaebajate õigushüvesid: eeskätt nende eraelu puutumatust ja omandiõigust (vt

Riigikohtu otsus asjas nr otsus nr 3-19-509, p 20 ja seal viidatud lahendid). Selle

nõudeõiguse kaitseks on neil õigus ka kohtu poole pöörduda. Kui vald teeb otsuse

lõpetada järelevalvemenetlus ilma kolmandatele isikutele ettekirjutust tegemata,

saavad kaebajad ka selle otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kohtusse pöörduda.

9.4.

Eeltoodud nõudeõiguste teostamine ei eelda, et kaebajad oleksid

järelevalvemenetlusse kaasatud menetlusosalistena HMS § 11 lg 1 p-i 3 alusel.

Kaebajad ei ole puudutatud isikuteks selle sätte tähenduses, kuna järelevalvemenetlus

ei toimu nende õiguste kaitse eesmärgil. Samuti ei ole nad menetlusosalisteks HMS §

11 lg 1 p-i 1 alusel, kuna järelevalvemenetlus algab haldusorgani initsiatiivil, mitte

korrarikkumisele tähelepanu juhtinud isiku avalduse alusel. Avalduse alusel peab

KOV üksnes otsustama ehitusjärelevalve algatamise põhjendatuse üle.

5(7)

3-25-2533

9.5.

Menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 tähenduses on praegusel juhul üksnes

kolmandad isikud (viidatud sätte p 2). See, et kaebajate sõnul on teiste KOV-ide

praktikas ehitusjärelevalvemenetluse tulemustest huvitatud naabreid ka menetlusse

kaasatud, eeltoodud järeldust ei muuda. Haldusorganil on HMS § 11 lg 2 alusel

kaalutlusruum kaasata menetlusse ka isikuid, kelle huve (mitte õigusi või kohustusi)

haldusakt või toiming võib puudutada. Tegu pole siiski normiga, mis annaks isikule

õiguse nõuda enda kaasamist menetlusse. Huvitatud isikute kaasamine ja neile

arvamuse avaldamiseks võimaluse andmine teenib eeskätt eesmärki aidata

haldusorganil koguda lisateavet konkreetse ohukahtluse korral (vt Riigikohtu 28.

septembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-979, p 29).

10. Kaebajad viitavad Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2017. a otsusele asjas nr 3-17-

1206. Selles lahendis leidis ringkonnakohus, et KorS-i alusel toimuvas järelevalvemenetluses

on võimaliku ettekirjutuse objektiks oleva kinnistu kaasomanikud menetlusosalised HMS §

11 lg 1 p-i 2 tähenduses, kuna tulevane ettekirjutus võib mõjutada nende õigusi (otsuse p 14).

Ringkonnakohus selgitas, et menetlusosalise õigus saada teavet ja haldusorgani kohustused

selles menetluses ei tulene mitte AvTS-st, vaid HMS-st ja järelevalve tegemise kohta

käivatest seadustest. Seega käsitles ringkonnakohtu otsus teistsugust olukorda, kui praegune

juhtum. Praegusel juhul ei kaalu vald ettekirjutuse tegemist kaebajate kinnisasja kohta.

11. Kaebajad pöördusid valla poole, paludes infot järelevalvemenetluse seisu kohta

ja juurdepääsu järelevalvemenetluse toimikule. Samas leidsid kaebajad ka, et neil on

õigus olla HMS § 11 lg 1 p-i 3 alusel menetlusosalistena menetlusse kaasatud.

Menetleja keeldus infot andmast (S. Asu kiri, dtl 17–21)). Menetleja selgitas, et

järelevalvemenetluse toimiku andmeid ei tohi avaldada AvTS § 35 lg 1 p-i 2 alusel.

Selle järgi tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riikliku järelevalve käigus

kogutud teave, kuni selle menetluse kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

12. Kaebajad on siiski põhjendatult viidanud AvTS §-ile 38, mis sätestab erandliku

juurdepääsuõiguse üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele. Asutuse juht võib

otsustada asutusevälistele isikutele juurdepääsu andmise, kui see ei kahjusta KOV-i

huve (§ 38 lg 4).

13. Kaebajatel on põhjendatud vajadus saada teavet järelevalvemenetluse käigu

kohta. Järelevalvemenetluses kontrollitakse selliste EhS normide järgimist, mis

kaitsevad ka nende õigushüvesid. Kaebajatel on võimalik pöörduda maakohtusse

hagiga naabri vastu, kuid selle vajalikkuse ja otstarbekuse üle otsustamiseks on neil

asjakohane selgitada esmalt välja, kas vald plaanib teha kolmandatele isikutele

ettekirjutuse. Samuti on kaebajatel oluline teada, millel järelevalvemenetlus lõpeb kas

ettekirjutuse tegemisega või otsusega see tegemata jätta. Nagu märgitud, on kaebajatel

sellise otsuse peale kaebeõigus. Seetõttu on õiguskindluse seisukohalt oluline otsus

neile tõhusalt teatavaks teha ka olukorras, kus nad ei ole menetlusosalisteks.

14. Kohus märgib, et kaebajad ei pidanud esitama eraldi taotlust nimelt AvTS § 38

lg 4 kohaldamiseks. Asutuse pöörduv isik ei pea nimetama oma avalduses ära norme,

millest haldusorgan peab avalduse lahendamisel lähtuma. S. Asu kirjast nähtuvalt

viitasid kaebajad 28. aprilli 2025. a pöördumises sellele, et teabe taotleja põhjendatud

vajaduse korral pole välistatud ka sellise teabe avaldamine, millele haldusorgan on

AvTS § 35 lg 1 alusel kohustatud juurdepääsupiirangu seadma. Seega viitasid

kaebajad oma avalduses selgelt põhjendatud huvile saada teavet ka olukorras, kus

nende soovitud teabele on õigustatult seatud juurdepääsupiirang.

6(7)

3-25-2533

15. Avalduse saada juurdepääs asutusesiseseks teabeks määratud teabele peab

lahendama asutuse juht. Asutuse juht peab seejuures selgitama, kas juurdepääsu

andmine võib kahjustada valla huve. Asja materjalidest nähtuvalt pole vastustaja

pädev ametiisik sellist otsust langetanud. Kaebajate pöördumistele on vastanud üksnes

valla järelevalvespetsialist. Seega pole vastustaja kaebajate avaldust õiguspäraselt

lahendanud.

16. Kohustamisnõude rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat toimingut

tegema või otsustama toimingu tegemise uuesti (HKMS § 41 lg 3). Praegusel juhul

tuleb vastustajal kaebajate avalduse lahendamine uuesti otsustada, arvestades

praeguses kohtuotsuses antud selgitusi ja juhiseid. Kohus märgib, et teabenõue tuleb

vastustajal täita viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul praeguse otsuse

jõustumisest arvates (AvTS § 18 lg 1).

17. Vastustajal tuleb arvestada sellega, et eeskätt on kaebajatel huvi saada infot

järelevalvemenetluse eeldatava kestuse ja kavandatavate järelevalvemeetmete kohta.

Selle info saamiseks ei pea tingimata andma kaebajatele juurdepääsu kogu

haldusmenetluse toimikule, kui vastustaja leiab, et see kahjustaks KOV-i huvi

järelevalvemenetlus tõhusalt läbi viia. Kui vastustaja leiab, et kaebajatele

järelevalvemenetluse kohta ka piiratud ulatuses info andmine on KOV-i huvidega

vastuolus, tuleb seda kaebajatele esitatavas vastuses põhjendada.

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebajad taotlesid menetluskulude 4158 eurot ja 66 senti väljamõistmist. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS 109 lg 6).

Arvestades asja väikest mahtu on taotletud menetluskulud praegusel juhul ilmselgelt

ülemäärased. Lisaks sisaldab nõutud summa ka aega, mis kaebaja esindajal kulus

ringkonnakohtule edutuks jäänud määruskaebuse esitamisele (arve nr 251032, dtl

102). Arve nr 250769 (dtl 96) hõlmab spetsifikatsiooni järgi ka kaebuse koostamise ja

kohtusse pöördumise eelset suhtlust vallaga („Rae vallale vastuse koostamine“; „E-

kirjavahetus Rae vallaga“). Neid kulusid kohtumenetluses teiselt poolelt välja mõista

ei saa, kuna tegu ei ole ei ole halduskohtumenetluse kuludega HKMS § 101 ja § 103 lg

1 p-i 1 tähenduses.

19. Eeltoodu põhjal mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja

õigusabikulud 2300 eurot, millele lisandub kaebajate tasutud riigilõiv 40 eurot. Kokku

tuleb vastustajal kaebajatele tasuda menetluskulud 2340 eurot.

20. Avaldatavas otsuses tuleb kaebajate ja kolmandate isikute nimed asendada tähe-

märkidega. Avaldamata tuleb jätta kaebajate isikukoodid ning aadressid XXX ja YYY; samuti

katastritunnus yyyyyyyyyy (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)