Legislator Case Law & Legislation
2-25-103855/5 AI generated

2-25-103855/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-103855/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xlt AS LHV Kindlustus kasuks menetluskulud, s.o riigilõiv 280 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Legislator headnote

AI generated

2-25-103855/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-103855

Tsiviilasi

AS LHV Kindlustus hagi X vastu 1204,05 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1204,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611),

asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; e-post:

kindlustus@lhv.ee

Hageja volitatud esindaja: Mirjam Palmpuu (isikukood

XXX); e-post: xxx

Kostja: X (Isikukood: XXX), asukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt AS LHV Kindlustus kasuks kahjuhüvitis 1204,05 eurot.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xlt AS LHV Kindlustus kasuks menetluskulud, s.o riigilõiv 280

eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on Tallinn, Paldiski mnt 31 16.02.2023 toimunud liiklusõnnetus

(kahjujuhtum), kus kostja, juhtides sõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, põhjustas

liiklusõnnetuse ning kahjustas sõidukit Hyundai registreerimismärgiga XXX. Pärast

liiklusõnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest

politseid. Kostja lahkumine sündmuskohalt oli õigusvastane ja süüline. Liiklusõnnetuse

toimumine on Politsei- ja Piirivalveameti poolt registreeritud Eesti Liikluskindlustuse Fondi

andmebaasis.

Seoses toimunud kahjujuhtumitega hüvitas hageja kindlustusvõtjatele tekitatud kahju

kogusummas 1204,05 eurot. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal

õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning

lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise

kohalt. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale

tagasinõude kirja 17.10.2024 nõudega summas 1204,05 eurot. Kostja ei nõuet tasunud.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis

kohus menetlusdokumente korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja tähtsaadetisena

postiaadressil 07.03.2025 aadressil xxx, kuid tulemusteta. Kohus edastas kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 07.07.2025 e-posti aadressil xxx, kuid

kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid

tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati

hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht

pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku

vastust. Teadaanne avaldati 07.07.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 23.07.2025. Kostjat

hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega

hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (12.08.2025) ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Kohus

leiab, et kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik