2-25-102255/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102255

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi F L M B vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7224,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ GS Core, registrikood 16183586;

lepinguline esindaja: A L, e-post: xxx ;

Kostja: F L M B, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt F L M B hageja OÜ GS Core kasuks:

2.1.

esitamisele järgnevast päevast (13.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

2.2.

möödumisest järgmiselt:

13.05.2025

108,33 €

13.06.2025

108,33 €

13.07.2025

108,33 €

13.08.2025

108,33 €

13.09.2025

108,33 €

13.10.2025

108,33 €

13.11.2025

108,33 €

13.12.2025

108,33 €

13.01.2026

108,33 €

13.02.2026

108,33 €

13.03.2026

108,33 €

13.04.2026

108,33 €

13.05.2026

108,33 €

13.06.2026

108,33 €

13.07.2026

108,33 €

13.08.2026

108,53 €

2.3. viivist osamaksete võlgnevustelt (resolutsiooni p 2.2) alates sissenõutavaks

muutumisele järgmisest päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

osamaksete tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt F L M B hageja OÜ GS Core kasuks menetluskuludena 725 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb F L M Bil tasuda OÜ-le GS Core alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 23.08.2021 kirjalikus vormis

laenulepingu nr xxx (laenuleping või leping), mille alusel sai kostja laenu 6911 eurot

intressiga 36,50% aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev on 13.08.2026. Laenuandja

on laenusumma kogu ulatuses Kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima.

Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 411 eurot, mille

laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde

kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi

makset. Kõik lepingulised kohustused on täitmata. Laenuandja on kostjale lepingulise

kohustuse meelde tuletamiseks saatnud kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil

42 meeldetuletust, kuid kostja ei ole võlga tasunud. 20.07.2022 loovutas laenuandja

laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja on kostja uus

võlausaldaja ja kostja peab täitmata kohustuse hagejale. Hageja saatis kostjale kohustuse

meelde tuletamiseks meeldetuletuskirju, sh 11.11.2024 ja 05.12.2024, kuid samuti

tulemuseta. Ka see ei ole pannud kostjat kohustust täitma. Kostja ignoreerib täielikult

oma kohustust.

Hageja palub mõista välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 6500 eurot, sealhulgas

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4766,52 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 1733,48 eurot alates maksetähtpäevade möödumisest järgmiselt: 13.05.2025-

13.07.2026 igakuiselt summas 108,33 € ning 13.08.2026 summas 108,53 €; viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni

põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõlalt; menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud 13.06.25.a avalikutl Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile

vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(55,89%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. 23.08.21 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 55,89%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (18,68*3=56,04%), seega lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Bondora AS ja Kostja sõlmisid 23.08.2021 kirjalikus vormis laenulepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja laenu 6911,00 eurot intressiga 36,50 % aastas. Lepingu kokkulepitud

lõpptähtpäev on 13.08.2026. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi makset. Kõik

lepingulised kohustused on täitmata. Hageja nõuab kostjalt põhinõuet (6500 eurot) ning

viivist (sh edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses määras. Hageja kostjalt intresse ei

nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu

andmisel ei kontrolli.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ning

õigusabikulud 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 665 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 655 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud menetluskulud maksekäsu avalduse esitamisel

20 eurot. Ühtlasi on maksekäsu kiirmenetluses hageja kohtutäituri vahendusel üritanud

menetlusdokumente kätte toimetada, seega on põhjendatud ka kohtutäituri tasu 40 eurot

põhjendatud (dtl 26, 94).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 725 eurot

(665+40+20), mis tuleb kostjalt välja mõista

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (725

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik