3-25-1631/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1631

Haldusasi

T.A kaebus Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsuse nr TT25-

0018716 ja 28.05.2025 vaideotsuse nr VO/25/1027

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja T.A

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.A kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-25-1631

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.A esitas 17.11.2024 Eesti Töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse. Eesti

Töötukassa 17.11.2024 otsusega nr TA24-0180571 võeti T.A töötuna arvele alates

17.11.2024.

2. T.A esitas 27.11.2024 Eesti Töötukassale töötutoetuse taotlemise avalduse. Eesti

Töötukassa 29.03.2025 otsusega nr TT25-0018649 määrati T.A-le töötutoetus perioodiks

04.12.2024-30.08.2025 (270 päeva).

3. T.A esitas 27.11.2024 töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse. Eesti

Töötukassa 13.01.2025 otsusega nr 125003344 jäeti T.A-le töötuskindlustushüvitis

määramata.

4. T.A esitas 11.12.2024 töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse avaldused.

Eesti Töötukassa 13.01.2025 otsusega nr TVH/25/001781 hinnati T.A-l osaline töövõime

kestusega üks aasta. Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusega nr TVT/25/002570 määrati T.A-le

töövõimetoetus perioodil 11.12.2024-10.12.2025.

5. Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsusega nr TT25-0018716 lõpetati T.A-le töötutoetuse

maksmine ennetähtaegselt seisuga 10.12.2024 seoses töövõimetoetuse määramisega (alates

11.12.2024). Kasutamata toetuse päevade arv on otsuse kohaselt 263 päeva.

6. T.A esitas 20.04.2025 Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsusele nr TT25-0018716 vaide.

7. Eesti Töötukassa 28.05.2025 vaideotsusega nr VO/25/1027 jäeti T.A vaie rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Kuna vaide esitaja esitas samaaegselt nii töötutoetuse taotlemise avalduse kui ka

töötuskindlustushüvitise avalduse, jäi vaide esitaja töötutoetuse avalduse menetlus

kuni töötuskindlustushüvitise kohta otsuse tegemiseni ootele. Vaide esitaja poolt

töötuskindlustushüvitise avaldusele lisatud dokumentidest ning töötamise registri

andmetest nähtus, et vaide esitaja on töötanud viimati Eestis, samas on ta varasemalt

töötanud ka Soome Vabariigis. Kui isik on töötanud väljaspool Eestit teises Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis Konföderatsioonis, kuulub

kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 (edaspidi

määrus). Määruse art 61 lg 1 kohaselt võtab selle liikmesriigi pädev asutus, kelle

õigusaktide kohaselt sõltub hüvitiste saamise õiguse omandamine kindlustus- või

töötamisperioodide täitumisest, vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide

alusel täitunud kindlustus- või töötamisperioode.

Töötukassa pöördus Soome pädeva asutuse Kausaneläkelaitos poole ja palus esitada

U-tõendi, et kinnitada vaide esitaja välisriigis täitunud töötamise ja

kindlustusperioodid. Töötukassa saatis vaide esitajale 02.12.2024 ka teatise ning

selgitas, et saab teha otsuse vaide esitaja töötuskindlustushüvitise avalduse suhtes

pärast kõikide vajalike dokumentide laekumist välisriigist. Kuna Soome pädeva

asutuse Kansaneläkelaitos tõend U017 saabus töötukassale 13.01.2025, koostati

13.01.2025 otsus töötuskindlustushüvitise osas. Eesti Töötukassa 13.01.2025 otsusega

nr 125003344 jäeti vaide esitajale töötuskindlustushüvitis määramata, kuna viimane

töösuhe lõppes poolte kokkuleppel.

Töötukassa 29.03.2025 otsusega nr TT25-0018649 määrati T.A-le töötutoetus

perioodiks 04.12.2024 – 30.08.2025 (270 päeva). Töötutoetuse maksmise perioodi

algus on tulenevalt tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 21 lg 2 kaheksas päev

töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. Töötukassa möönab, et

otsus töötutoetuse määramise kohta tulnuks vastavalt TöMS § 21 lg 1 teha kümne

2(6)

3-25-1631

tööpäeva jooksul peale töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuse tegemist,

s.o hiljemalt 27.01.2025. Samas asjaolu, et ostus tehti hiljem, ei mõjuta ega muuda

töötutoetuse maksmise algusperioodi, s.o 04.12.2024.

Töötutoetuse maksmine tuli TöMS § 25 lg 1 p 6 alusel lõpetada enne tähtaega, kuna

vaide esitajale määrati töötukassa 14.01.2025 otsusega nr TVT/25/002570

töövõimetoetus perioodiks 11.12.2024 – 10.12.2025. TöMS § 25 lg 1 p 6 on

imperatiivne norm, töötukassat kohustav säte ja selle alusel ei saa töötukassa

kaalutlusõigust teostada. TöMS § 25 lg 1 p 6 sätestab üheselt, et töötul ei ole õigust

töötutoetusele, kui talle on määratud töövõimetoetus, sellest lähtudes töötule

töövõimetoetust ja töötutoetust samaaegselt ei maksta. Vaide esitajal on määratud

töövõimetoetus alates 11.12.2024 ning vaide esitajal puudub õigus saada samaaegselt

töötutoetust ja töövõimetoetust, siis tuli vaide esitajale töötutoetuse maksmine

lõpetada.

Töötukassa on 31.03.2025 otsusega nr TT25-0018716 õigesti lõpetanud vaide esitajale

töötutoetuse maksmise ennetähtaegselt TöMS § 25 lg 1 p 6 alusel seisuga 10.12.2024.

Vaide esitajale on väljamakstud töötutoetust 7 päeva eest (perioodil 04.12.-

10.12.2024) kuni töövõimetoetuse perioodi alguseni. Alates 11.12.2024 makstakse

vaide esitajale töövõimetoetust.

Töötukassa möönab, et töötutoetuse väljamaksmine (7 päeva eest) vaide esitajale küll

viibis, kuid sisuliselt on vaid esitaja alates 11.12.2024 olnud töövõimetoetuse saaja.

Isegi juhul, kui töötukassa oleks teinud vastavalt TöMS § 21 lg 1 otsuse töötutoetuse

määramise kohta kümne tööpäeva jooksul peale töötuskindlustushüvitise määramata

jätmise otsuse tegemist, s.o hiljemalt 27.01.2025, ei muutnuks see vaide esitaja õigusi

toetuste saamiseks. Töötukassa ei oleks saanud koostada sisult teistsugust otsust, st

töötutoetuse maksmine tulnuks samuti ennetähtaegselt TöMS § 25 lg 1 p 6 alusel

lõpetada seisuga 10.12.2024.

8. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.05.2025 T.A kaebus Eesti Töötukassa 28.05.2025

vaideotsusele nr VO/25/1027 ning vastustaja kohustamiseks maksta kaebajale töötutoetus 263

päeva eest tagasiulatuvalt välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalused otsused on õigusvastased. Kaebajal on õigus

saada töötuskindlustushüvitist 263 päeva eest. Asjaolu, et dokumentide edastamine Soomest

võttis sedavõrd kaua, ei ole kaebajast tulenev asjaolu. Kaebaja soovib, et talle makstaks kogu

töötuskindlustushüvitis 263 päeva eest välja.

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1.

Vaidlusalused otsused on õiguspärased. Kuna kaebaja esitas samaaegselt nii

töötutoetuse taotlemise avalduse kui ka töötuskindlustushüvitise avalduse jäi kaebaja

töötutoetuse avalduse menetlus kuni töötuskindlustushüvitise kohta otsuse tegemiseni ootele

(vt TöMS § 21 lg 1 ja lg 2). Kaebaja poolt töötuskindlustushüvitise avaldusele lisatud

dokumentidest, s.o kaebaja enda poolt täidetud taotluse vorm välisriigis täitunud perioodide

kinnitamiseks (vt vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi lisa 5) ning töötamise registri

andmetest nähtus, et kaebaja on töötanud viimati Eestis, samas on ta varasemalt töötanud ka

Soome Vabariigis. Kui isik on töötanud väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kuulub kohaldamisele määruse art 61 lg 1. Kuna

kaebaja enda poolt esitatud informatsiooni alusel on ta töötanud ka Soome Vabariigis,

3(6)

3-25-1631

pöördus vastustaja Soome pädeva asutuse poole ja palus esitada U-tõend, et kinnitada kaebaja

välisriigis täitunud töötamise ja kindlustusperioodid. Vastustaja saatis ka kaebajale

02.12.2024 teate, et ka kaebaja ise saab vajalikke andmeid Soomest taotleda. Samuti selgitati

kaebajale, et vastustaja saab teha otsuse töötuskindlustushüvitise avalduse suhtes pärast

kõikide vajalike dokumentide laekumist välisriigis (vt vastustaja 30.07.2025

menetlusdokumendi lisa 6).

10.2.

Soome pädeva asutuse tõend U017 saabus töötukassale 13.01.2025 (vt vastustaja

30.07.2025 menetlusdokumendi lisa 7). Samal päeval koostati ka 13.01.2025 otsus

töötuskindlustushüvitise osas (vt vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi lisa 8).

10.3.

Töötukassa 29.03.2025 otsusega nr TT25-0018649 määrati kaebajale töötutoetus

perioodiks 04.12.2024-30.08.2025 (270 päeva) (vt vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi

lisa 9). Töötutoetuse maksmise perioodi algus on tulenevalt TöMS § 21 lg-st 2 kaheksas päev

töötutoetuse taotlemise avalduse esitamise päevast arvates. Töötukassa möönab, et otsus

töötutoetuse määramise kohta tulnuks vastavalt TöMS § 21 lg-le 1 teha kümne tööpäeva

jooksul peale töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsuse tegemist, s.o hiljemalt

27.01.2025. Samas asjaolu, et otsus tehti hiljem, ei mõjuta ega muuda töötutoetuse maksmise

algusperioodi, s.o 04.01.2024.

10.4.

Lisaks eeltoodule esitas kaebaja 11.12.2024 e-töötukassas töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse taotlused. Eesti Töötukassa 13.01.2025 otsusega nr TVH/25/001781 hinnati

kaebajal osaline töövõime kestusega üks aasta (vt vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi

lisa 10). Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusega nr TVT/25/002570 määrati kaebajale

töövõimetoetus perioodiks 11.12.2024-10.12.2025, s.o alates taotluse esitamise päevast (vt

vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi lisa 11). Küll aga tuli töötutoetuse maksmine

lõpetada enne tähtaega, kuna kaebajale määrati töötukassa 14.01.2025 otsusega nr

TVT/25/002570 töövõimetoetus alates 11.12.2024 (TöMS § 25 lg 1 p 6). Seetõttu lõpetati

Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsusega nr TT25-0018716 töötutoetuse maksmine

tagasiulatuvalt seisuga 10.12.2024 (vt vastustaja 30.07.2025 menetlusdokumendi lisa 12).

10.5.

Isegi juhul, kui kaebajale oleks makstud töötutoetust ka näiteks jaanuarikuus 2025,

tulnuks 13.01.2025 töövõimetoetuse määramise otsuse tegemisel vähendada töövõimetoetuse

summat väljamakstud töötutoetuse summa võrra kattuva toetuste perioodi ulatuses (TTVS §

13 lg 6). Ka sellisel juhul tulnuks töötutoetuse maksmine lõpetada ennetähtaegselt TöMS § 25

lg 1 p 6 alusel seisuga 10.12.2024. Kaebajale on töötukassa poolt välja makstud kõik seaduste

alusel saadaolevad töötutoetuse ja töövõimetoetuse summad ning puudub alus maksta

kaebajale toetust kaebuses märgitud 263 kasutamata töötutoetuse päeva eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

lõpetanud kaebajale ennetähtaegselt töötutoetuse maksmise.

13. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

14. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) kaebaja esitas Eesti Töötukassale 17.11.2024 töötuna arvele võtmise avalduse

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 17);

4(6)

3-25-1631

2) Eesti Töötukassa 17.11.2024 otsusega nr TA24-0180571 võeti kaebaja töötuna

arvele alates 17.11.2024 (dtl 20);

3) kaebaja esitas Eesti Töötukassale 27.11.2024 töötutoetuse avalduse (dtl 21) ning

töötukindlustushüvitise avalduse (dtl 22);

4) Eesti Töötukassa pöördus U017 tõendi saamiseks Soome pädeva asutuse poole ning

vastav tõend saabus Eesti Töötukassasse 13.01.2025 (dtl 3);

5) kaebaja esitas töötukassale 11.12.2024 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

avaldused (dtl 49);

6) Eesti Töötukassa 13.01.2025 otsusega nr 125003344 jäeti töötuskindlustushüvitise

määramata (dtl 43);

7) Eesti Töötukassa 14.01.2025 otsusega nr TVT/25/002570 määrati kaebajale

töövõimetoetus alates 11.12.2024 kuni 10.12.2025 (dtl 54);

8) Eesti Töötukassa 29.03.2025 otsusega nr TT25-0018649 määrati kaebajale

töötutoetus alates 04.12.2024 kuni 30.08.2025 (dtl 46);

9) Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsusega nr TT25-0018716 lõpetati kaebajale

töötutoetuse maksmine alates 10.12.2024 (dtl-d 57-58).

15. Töötutoetuse maksmist reguleerib TöMS. Vastavalt TöMS § 25 lg 1 punktile 6

lõpetatakse töötutoetuse maksmine enne tähtaega, kui töötule on määratud töövõimetoetus

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel – õiguse tekkimise päevast. Seega olukorras, kus

kaebajale oli 14.01.2025 otsusega määratud töövõimetoetus, puudus kaebajal õigus sama

perioodi eest töötutoetust saada. Vastustaja on õigesti märkinud, et tegemist on imperatiivse

sättega, mis tähendab, et vastustaja ei saa kaaluda, kas töötutoetuse maksmine enne tähtaega

lõpetada või mitte, kui samaaegselt makstakse kaebajale ka töövõimetoetust. On arusaadav, et

kaebajale võis tekitada frustratsiooni asjaolu, et vaid 3 päeva pärast töötutoetuse määramist

leitakse, et siiski tuleb selle maksmine ennetähtaega lõpetada. Seejuures on vastustaja

tunnistanud oma viga menetlustähtaja järgimisel seoses töötutoetuse avalduse lahendamisega.

Küll aga ei väära see fakti, et õigusaktidest tulenevalt ei ole kaebajal õigust nõuda

töötutoetuse maksmise jätkamist 263 päeva eest samaaegselt töövõimetoetusega.

16. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et ka juhul, kui ei oleks töötutoetuse maksmist

lõpetatud, siis oleks tulnud TVTS § 13 lg 6 alusel vähendada vastavas ulatuses

töövõimetoetust. Nimelt sätestatakse TVTS § 13 lg-s 6, et kui osalise või puuduva

töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti

töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa

võrra. Seega on ilmne, et seadusandja tahteks on välistada samaaegselt töötutoetuse ja

töövõimetoetuse maksmine.

17. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga ega pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg

2).

18. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

20. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

5(6)

3-25-1631

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)