2-25-115969/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-115969

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-25-115969

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi R.K vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659;

asukoht: XXX-i), esindaja Brittany Tuul (XXX);

Kostja: R.K (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxx

XXX; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse

lõpetamine

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Kinnitada Elisa Eesti AS-i ja R.K vahel 05.11.2025 kirjalikult sõlmitud

kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 400,24 eurot, viivisevõla

katteks 98,34 eurot, sissenõudmiskulude katteks 40,00 eurot, hageja

menetluskulu katteks 200,00 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 120,00

eurot, kokku kompromissi summa 858,58 eurot alljärgneva maksegraafiku

alusel:

Maksetähtaeg

Võlajääk

Kuumakse

10.12.2025

858,58

10.01.2026

778,58

10.02.2026

698,58

10.03.2026

618,58

10.04.2026

538,58

10.05.2026

458,58

10.06.2026

378,58

10.07.2026

298,58

10.08.2026

218,58

10.09.2026

138,58

10.10.2026

58,58

58,58

1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele

EE147700771000526428 viitenumbriga 718478937.

1.3 Kui kostja tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis 1.1 fikseeritud

osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma

kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga

2-25-115969

viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.

1.4 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel

on Elisa Eesti AS-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja

kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-115969 menetlus Elisa Eesti AS-i hagi R.K vastu

võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada hagejale hagilt tasutud täiendavast riigilõivust pool, s.o 55 eurot ja

kanda see Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

Menetluse käik

Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS-i hagi R.K vastu võlgnevuse nõudes.

Pooled sõlmisid 05.11.2025 kirjalikult kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse

lõpetada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

2-25-115969

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled leppisid menetluskulude hüvitises kokku kompromissisummas, mille kohus kinnitas.

Muude kulude osas ei leppinud pooled kokku teisiti. Seega määrab kohus, et muud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool

menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et

hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses

65 eurot ning täiendavalt hagi esitamisel 110 eurot, kokku 175 eurot. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele (TsMS § 150 lg 3).

Täiendavast riigilõivust on võimalik tagastada pool. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb

pool täiendavast riigilõivust ehk 55 eurot hagejale tagastada ja kanda tema poolt nimetatud

isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik