4-25-2719/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-2719

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-2719 (2670,24,000409)

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Väärteoasi

OÜ J.Konno lepingulise kaitsja vandeadvokaat Andi

Tubina 11.07.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi

II eriasjade uurija Mari Tetsmanni 25.06.2025. a

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,24,000409 LS

§ 208 lg 3 järgi

Kohtuvälise menetleja

esindajad

Mari Tetsmann ja Kristi Kostenok

Kaebuse esitaja

OÜ J.Konno (registrikood 11101276; asukoht X; juhatuse

liige J. K. ; e-post X)

Kohtuistungil osalejad

Kohtuvälise menetleja esindajad Mari Tetsmann ja Kristi

Kostenok

Kaebuse esitaja OÜ J.Konno juhatuse liige J. K.

Kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin

Tunnistajad E. T. , K.Q ja L.Y

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, §

133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata OÜ J.Konno kaitsja 11.07.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmanni 25.06.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,24,000409 LS § 208 lg

3 järgi ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Lepingulise kaitsja tasu ja kulud jäävad OÜ J.Konno kanda.

3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, kaitsjale ning Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

1 / 9

4-25-2719

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi,

sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135

lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Väärteo kirjeldus

Süüdistuse kohaselt 29.01.2024.a kella 08.15 ajal juhtis seni tuvastamata isik juriidilisele

isikule OÜ J.Konno kuuluvat autorongi, mis koosnes ümarpalgi koormaga metsaveokist

Scania R500 reg nr XXX ja haagisest Närko XXX, haagisel puudus nõutav tehnoülevaatus.

Eelneval korralisel ülevaatusel 19.11.2021.a tuvastati antud haagisel olulised vead

pidurisüsteemis ning valgusallikates, mistõttu oli haagis suunatud korduvülevaatusele. OÜ

J.Konno oli nimetatud veoautost ja haagisest koosneva autorongi omanikuna õiguslikult

kohustatud mitte lubama liiklusesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tähtaegselt

korduvülevaatust mitteläbinud haagist.

Oma teoga J. K. rikkus OÜ J.Konno esindajana juriidilise isiku huvides nõuet, mille kohaselt

liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mis on väärtegu LS § 208 lg 3 alusel.

Menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur koostas 22.05.2025.a menetlusalusele isikule

väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 1, lg 2 nõudeid.

26.06.2025.a otsusega kvalifitseeris kohtuväline menetleja väärteo LS § 208 lg 3 järgi ning

karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 1800 eurot.

Kaebus

11.07.2025.a esitas OÜ J.Konno kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin kaebuse antud

26.06.2025.a otsusele ja taotles koosseisu puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuses leitakse, et tõendamata on tegu. Sõidumeeriku väljatrükk asjas on lubamatu tõend,

sest vallasasja läbivaatamise protokollist nähtub ka, et väljatrükk tehti selleks, et selgitada

välja sõidukit juhtinud isik. Kaitsja leiab, et tegemist oli juba menetlustoiminguga

väärteomenetluse raames ja vastavalt VTMS § 35 lg 1 alusel alustatakse väärteomenetlust

esimese menetlustoiminguga. Vastavalt VTMS § 35 lg-le 1 võib kohtuväline menetleja

väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku

luba. Vallasasja läbivaatuse lubatavuse tingimused on sätestatud KorS §-s 49 ning ükski neist

ei ole käesoleval juhul täidetud. Kuna puudus kohtuvälise menetleja määrus, millel on

resolutsioonina maakohtuniku luba, on sõidumeeriku väljatrüki näol tegemist lubamatu

tõendiga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja 14.07.2025.a vastuse kohaselt menetleja esitatud kaebusega ei nõustu,

leides, et juhatuse liige J. K. lubas juriidilise isiku OÜ J.Konno huvides tehnonõuetele

vastavuse kontrolli ja tähtaegselt korduvülevaatusest mitte läbinud sõiduki liiklusesse.

2 / 9

4-25-2719

Siinjuures pole oluline, kas J. K. ise sõidukit juhtis või mitte, seda pole temale ega kellelegi

teisele ette heidetud. Kohtuväline menetleja leiab, et vallasasja läbivaatus kui toiming on

tehtud järelevalvemenetluses, st liiklusjärelevalves, mis on ka kirjeldatud järelevalvemeetme

protokollis. Toimingu eesmärk on protokollis selgelt kirjas – „ …kuna veoki juht lahkus

sõidukist, jättes töötava ja avatud ustega sõiduki sõiduteele.“

Kaitsja täiendav seisukoht

01.09.2025 kaitsja esitatud seisukoha järgi ei vasta väärteoprotokoll ja otsus juriidilisele

isikule esitatava süüdistuse nõuetele, sest nõutav on sellisel juhul ära näidata õigesti vähemalt

see organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja, kelle korraldusel või heakskiidul

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on juriidilise isiku huvides toime pandud.

Väärteotoimikus ei ole ühtegi tõendit, mille alusel saab väita, et OÜ J.Konno juhatuse liige J.

K. lubas juriidilise isiku huvides liiklusesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tähtaegselt

korduvülevaatust mitteläbinud haagise. Eeltoodu on aga käesolevas väärteoasjas peamine

tõendamiseseme asjaolu, mille tõendamise koormus lasub kohtuvälisel menetlejal. Antud

sõiduki kasutamiseks ei ole tuvastatav J. K. korraldus, käsklus või heakskiit.

Seonduvalt tööjaotusega selgitab kaitsja, et OÜ-s J.Konno tegutsetakse tööjaotuslike

põhimõtete alusel. Ettevõtte sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontroll lasub vastavalt

tööjaotusele OÜ J.Konno ainsal töötajal L.Y-l, kes töötab alates 02.11.2020.a menetlusaluse

isiku juures töölepingu alusel autojuhina. Kuna kontrollikohustus lasus töötajal, ei saa

karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust tuletada ettevõtja üldisest

hoolsuskohustusest. Tegutsemiskohustuse selline tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse

määratletuse põhimõttega (RKKK 4-20-215, p 14).

Juhul kui kohtuväline menetleja jääb jätkuvalt tõendile tuginema, jääb ka kaitsja enda

kaebuses esitatud seisukohtade juurde tõendi ebaseaduslikkuse osas ning täiendab istungil

enda seisukohti. Kaitsja märgib, et Eesti Vabariigi Õiguskantsler on 23.09.2016.a seisukohas

nr 6-1/161024/1603875 „Vallasasja läbivaatus korrakaitsemenetluses“ selgitanud:

korrakaitselise järelevalve eesmärgiks on preventsioon ehk avalikku korda ähvardava ohu

ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1). Rohkem eesmärke korrakaitsel ei ole.

Süüteomenetluse eesmärk on koosseisupärase teo toime pannud isiku väljaselgitamine ja

tabamine ning uurimine, kas toime pandud tegu vastab süüteona kvalifitseeritavale ja riigi

hukkamõistetavale tegevusele; ning selle tuvastamisel isiku karistamine.

Käesoleval juhul väljus kohtuväline menetleja KorS sätestatud raamistikust. Kui

politseiametnik oleks tõepoolest soovinud välja selgitada, kas juht vajab abi, oleks ta pidanud

mööda värskeid jälgi juhile metsa järgnema, mitte asuma ilma maakohtuniku loata

sõidumeerikuga manipuleerides välja selgitama isikut, kes väidetava teo toime pani. Siinkohal

kordab kaitsja kaebuses esitatud asjaolu, mille kohaselt vallasasja läbivaatuse protokollist

nähtub selgelt toimingu eesmärk: “tehtud sõidumeerikust väljatrükk, et selgitada välja

sõidukit juhtinud isik”.

3 / 9

4-25-2719

Kohtuistungil jäid pooled enda varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja

kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised

rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteokoosseis

1. Kaitsja on seisukohal, et OÜ J.Konno ei vastuta esitatud süüdistuse järgi, sest

tehnonõuetele vastavuse kontrolli tagamiseks on antud ettevõttes L.Y ja seega J. K. poolt oli

see küsimus ettevõttes ära korraldatud. Kuivõrd sellest asjaolust süüdistus ei lähtu, on

ainuüksi süüdistuse eeldused juriidilisele isikule pädeva füüsilise isiku teo kaudu teo

omistamiseks täitmata ning väärteomenetluses ei ole võimalik ka muuta ega täiendada

süüdistust.

Kaitsja õiguslik positsioon on kohtule arusaadav, kuid kohtu hinnangul käesolevas asjas

uuritud tõendid näitavad seda, et nimetatud väärtegu realiseeriti vaatamata ettevõtte sisemisele

korraldusele juhatuse liikme J. K. teadmisel ja heakskiidul, sh sellesse ei kaasatud L.Y-d, ning

eeltoodu on kooskõlas ka inkrimineeritud süüdistuse tekstiga. Selle kohta on kohtule esitatud

tõendite kogum, lisaks saab kohus tõendite hindamisel lähtuda ka peamiselt kahest hindamise

meetodist – eluline usutavus ja välistamismeetod. Seetõttu ei puutu ka asjasse tunnistaja L.Y

tegevus, kes antud juhtumist enda ütluste järgi midagi ei teadnud, v.a seda, et antud haagist

poleks tohtinud kasutada. Samuti leiab maakohus, et kaitsja seab süüdistuse tõendatusele

ülemääraselt raskeid nõudeid.

2. Tunnistaja E. T. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostasid nad süüdistuses toodud ajal

liiklusjärelevalvet ja neile vastu tulnud metsaveok palgikoormaga tundus professionaalse

silmaga hindamise järgi ülekaalus ja nad koos patrullis olnud K.Q otsustasid seda kontrollida.

Nad pöörasid enda vilkurite jt nn eritunnustega politseibussi ringi, mis võttis aega kitsa tee ja

ilmaolude tõttu. Kui nad veoautole järgi jõudsid, siis see seisis ohutuledega teeääres kurvi

peal, ohtlikult, liiklust takistades. Nad jäid auto taha seisma, kuid juhti polnud. Nad esmalt

mõtlesid, et äkki isikuga on midagi juhtunud, sest nägid metsapoole minevaid jalajälgi.

Paariline võttis sõidumeerikust väljatrüki, et teada saada, kellega tegu on, et võtta isikuga

ühendust, et kas temaga on kõik korras. Nad kahtlustasid ka terviseprobleemi, sest inimene

lihtsalt niisama ei lähe autost välja, ei jookse minema, ei jäta autot järelevalveta, veel vähem

autot lukustamata.

Sõidumeerik viitas J. K. le. E. T. i ütluste järgi tema vaatas registrist järgi selle isiku

telefoninumbri ja helistas talle. Ta võttis telefonitoru vastu, hingeldas, E. T. selgitas

olukorda ja rääkis, kellega tegu, miks talle helistatakse ja kas temaga on kõik korras ja kus ta

4 / 9

4-25-2719

on. Küsimusele, kas tema oli roolis, vastas J. K. , et tema ei olnud, samuti ta ei tea ka, kes oli.

E. T. ütluste järgi ta küsis, et äkki juhatuse liikmena ta organiseeriks selle auto eemale veo. J.

K. vastas, et auto kindlasti ei sega seal mitte kedagi. Kust ta võis seda teada, seda E. T. aru

ei saanud. Samuti E. T. i ütluste järgi ta viitas, et sõidumeerikus on tema kaart ja siis ta

ütles, et neil ei ole mingit õigust tema autosse minna. Lõpuks ta ütles, et ta organiseerib

selle auto äraveo. Nad ootasid tükk aega seal, aga kedagi ei tulnud. Rohkem teda telefoni

teel kätte ei saanud. Pärast lõid loomulikult autonumbri ka sisse ja vaatasid, et

tehnoülevaatust ei olnud ka haagisel tehtud.

3. Tunnistaja K.Q kohtuistungil antud ütlused haakusid täielikult E. T. i ütlustega. Ta

selgitas ka seda, miks nad kohe ei kahtlustanud haagisel tehnoülevaatuse puudumist,

sest antud Scania sõitis neile esmalt vastu ja haagise reg nr on teine. Kuna nad E. T. iga

mõtlesid, et mingil põhjusel see autojuht ju ära jooksis ja et teada saada, kes juht oli ja et see

auto poleks kuskilt varastatud või midagi, siis tegi ta juhiukse lahti, seisis astmelaual, ulatas

käe meerikuni ja printis meerikust väljatrüki. Põhjusel, et meeriku väljatrükil on tavaliselt juhi

andmed, kes hetkel seda kaarti kasutas. Sõidukil olid võtmed ees ja uksed lahti. Seejärel

helistas E. T. J. K. le, millele viitas sõiduki meeriku kaart. Tunnistaja ei kuulnud küll

telefonikõnet pealt, kuid kinnitab oma ütlustes sisuliselt E. T. i ütlusi, et kõne vastu võtnud J.

K. olla E. T. sõnutsi ähkinud ja puhkinud nagu oleks jooksnud. Haakuvalt E. T. ütlustega

kontrollisid nad hiljem ka haagise numbreid ja siis avastasid, et haagisel puudub

tehnoülevaatus.

4. E. T. i ja K. Q. ütlustega haakub ka 29.01.2024.a vallasasja läbivaatuse protokoll (kvm tl

21).

Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et see

toiming on tehtud

järelevalvemenetluses, st liiklusjärelevalves, mis on ka kirjeldatud järelevalvemeetme

protokollis. Toimingu eesmärk on protokollis selgelt kirjas – „ …kuna veoki juht lahkus

sõidukist jättes töötava ja avatud ustega sõiduki sõiduteele.“. Protokollis on kajastatud ka

KorS § 49 lg 1 p 7 alused – see oli vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete

täitmise tagamiseks, ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks ja rikkumise

kõrvaldamiseks. Nähtuvalt tunnistaja E. T. ja K. Q. ütlustest selgus väärteokahtlus alles pärast

sõiduki haagise numbri kontrollimist.

5. Tunnistaja L.Y ütluste kohaselt töötab ta OÜ-s J.Konno autojuhina ja töölepingu kohaselt

vastutab tema ka metsamaterjali veo ja tehnika kontrolli osas, sh selles osas, kas sõidukitel on

olemas tehnoülevaatused. Need kohustused on tal kirjas töölepingus. Kui tehnoülevaatuse aeg

„hakkab lähenema“, viib tema haagise võis auto tehnoülevaatuspunkti. Üldjuhul ta teavitab

sellest ka tööandjat ja kui sõiduk ei läbi tehnoülevaatust, läheb ta kuhugi remondiettevõttesse.

Tema teada süüdistuses nimetatud haagis liikluses osaleda ei tohtinud ja seisis. Seega L.Y

ütluste kohaselt seda asjaolu, et antud haagist praegu kasutada ei tohi, teavitas ta ka tööandjat

ja aegsasti.

OÜ-s J.Konno on üldse vaid kaks veoautot ja kaks haagist. L.Y sõnul oli tema ettevõttes

ainuke autojuht ja tema ei volita inimesi autosid kasutama.

Tema täitis süüdistuses toodud ajal teisi tööülesandeid ja ei sõitnud süüdistuses nimetatud

Scaniaga. Ta ei tea antud sündmuse asjaolusid ega asjaolusid, kuidas ja kelle poolt antud

autorong sündmuskohalt ka ära teisaldati. Süüdistuses nimetatud Scanial on kaks võtit, üks on

tema valduses ja teine J. K. valduses.

5 / 9

4-25-2719

6. Uuritud tõendite järgi maakohus tuvastab, et tõepoolest L.Y ütluste alusel oli tema

töölepinguliseks kohustuseks vastutada, et OÜ J.Konno liikluses osalevad sõidukid, sh

haagised, oleksid nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatuse ja see oleks kehtiv.

7. Maakohus tuvastab, et L.Y ütlustest nähtub ka üheselt, et asjaolust, et süüdistuses

nimetatud haagist ei saanud puuduste tõttu kasutada, oli ta teavitanud ka tööandjat J.

K. isikus.

Kui süüdistuse kuupäevaks on 29.01.2024.a, siis haagis Närko reg nr XXX ülevaatus leidis

aset 19.11.2021.a (kvm tl lk 23 – Väljatrükk Transpordiameti Liiklusregistrist) ja see

näitab liiklusesse lubamise lahtris „EI“.

Samast väljatrükist Transpordiameti

Liiklusregistrist (kvm tl 24-27) nähtub, et 19.11.2021.a ei läbinud antud haagis korralist

ülevaatust. Ja ülevaatus läbiti alles 26.04.2024.a. Eeltoodu alusel:

a) maakohus tuvastab L.Y ütluste alusel, et asjaolu, et haagist poleks tohtinud liikluses

kasutada oli J. K. juba ammu teada antud ja vastupidist ei olnud teatatud;

b) pole ka eluliselt usutav, et kui ettevõttel, mis tegeleb metsandusega, on vaid kaks metsa

väljaveoks mõeldud veoautot ja kaks haagist, võiks nimetatud asjaolu pigem antud väiksemat

sorti ettevõtte (vt ka nt tasutud maksude järgi - kvm tl 11) juhatuse liikmel J. K. l kuidagi

ekslikult tähelepanuta jääda. L.Y nimetas J. K. t tööandjaks, seega on ta ettevõtte juht.

8. 19.11.2021 ei läbinud haagis ülevaatust ka mh väga olulistel põhjustel, mis nähtub

liiklusregistri väljavõttest (kvm tl 25):

1) „Tuled, helkurid ja elektriseadmed: VÄHEOLULINE VIGA: Suuna-ja ohutuled:

Laterna seisukord halvenenud. vasak.“

2) „Pidurisüsteem: OLULINE VIGA: Mehaanoline seisund ja toimimine: Piduriseade

ei vabane korralikult ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. Viimane sild“

Olukorras, kus kasutatakse haagist palgikoormate veoks nn autorongi moodustamisel nagu

nähtub ka tunnistajatena üle kuulatud patrullpolitseinike kohapeal tehtud fotodest (kvm tl 18-

19) ja kohtuistungil vaadeldud pardakaamera salvestiselt (CD toimiku juures), ei ole

eluliselt usutav, et heas usus tegutsev ettevõtja unustab L.Y poolt talle kinnitatud asjaolud, et

haagis peab seisma ja pole tehniliselt korras.

9. L.Y oma ütlustes välistab täielikult enda seose antud süüdistuses kirjeldatud juhtumiga.

Antud tehnoülevaatuseta vedanud sõiduki Skania R500 reg nr XXX valdusele oli

tõendikogumi järgi juurdepääs vaid J. K. l, sest sellel Scanial oli kaks võtit, millest üks oli J.

K ja teine L.Y käes. Samas L.Y ütluste järgi on välistatud, et antud Scaniaga sai sõita tema

ise, sest ta täitis sel ajal tööülesandeid mujal ja tal on kindel teadmine, et tema sellega sellel

päeval ei sõitnud.

10. Kuivõrd üks sõiduki võti oli J. K. valduses ja teine oli L.Y valduses, siis sai toimuda

süüdistuses nimetatud sõit üksnes J. K. teadmisel ja heakskiidul. Samuti L.Y kinnitas, et

temal endal puudub ettevõttes voli ka anda sõidukeid teiste isikute kasutada.

11. Äriregistri väljavõtte (kvm tl 11) kohaselt tegutseb OÜ J.Konno metsamajandamise

valdkonnas. Samuti on antud veok ja haagis nii asjas tehtud fotodelt kui ka pardakaamera

salvestiselt nähtuvalt mõeldud (kohandatud) eeskätt metsamaterjali veoks. Seega on antud

vedu visuaalselt kooskõlas OÜ J.Konno igapäeva tegevusega.

6 / 9

4-25-2719

12. Eluliselt ei ole usutav, et keegi antud sõiduki reg nr XXX (Transpordiameti liiklusregistri

väljavõte selle kohta kvm tl 30) koos haagisega ka ärandas vms, sest selle kohta pole kohtule

tõendeid esitatud ja seda ei väitnud J. K. ka E. T. ile telefoni teel, kes sündmuskohast helistas.

Veelgi enam, kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetlejaga selles, et J. K. poolt vastu

võetud kõne kinnitab kuulduste tõendina, et ta oli ärev ja tema vastused viitasid, et ta on

asjade sellisest käigust siiski teadlik, sh vaieldes isegi politseiga, et antud kohas seisev

sõiduk ei sega ikkagi kedagi!

13. Kohtul puuduvad esitatud süüdistuse alusel tõendid selle kohta, et antud sõidukit Scania

juhtis J. K. . Seega kohus ei pea nn ähkimist tõendiks selle kohta, et J. K. oli isikuks, kes

jooksis antud Scania roolist loodusesse, vaid seda, et J. K. oli politseiga rääkides ilmselgelt

ärev ja ka tõrges. Ettevõtte omanikuna ei avaldanud ta vähimatki imestust, kus ja mis

asjaoludel tema sõiduk on, vaid teda häiris, et politsei üldse asjade vastu huvi tunneb. Eluliselt

asjaolusid hinnates, peaks heas usus ettevõtte juht tundma rõõmu, kui politsei on avastanud nt

tema ärandatud auto ja seda värskelt enne kui sellega on midagi juhtunud. Samuti olema

telefonis kättesaadav ja koostööaldis. Eeltoodud eluliselt loomulikele tunnustele J. K. tegevus

ei vastanud.

14. Kaitsja esitas etteheited J. K. sõidumeeriku kui tõendi kasutamisele. Kaitsja leidis, et

sõidumeeriku kaardi saamiseks puudus sel hetkel kohtu luba ning kaitsja leidis, et kui eeldada,

et KorS alusel olid olemas alused Scania sisemuse uurimiseks (vt vallasasja läbivaatuse

protokoll), siis meeriku väljatrüki saamiseks pidanuks olema kohtu luba. Esiteks kohus

märgib seda, et isegi kui süüteomenetluses on mõne tõendi hankimisel rikutud tõendi

kogumise korda, ei välista see täielikult tõendi kasutamist ja hindamist tõendite kogumis.

Rikkumisega saadud tõend ei tohi olla asjas määravaks tõendiks.

15. Esiteks antud vallasasja läbivaatamise protokoll ja saadud sõidumeerik (kvm tl 21-22)

kuulub tõendikogumisse, on üks paljudes ja antud juhtumil on see mitte määrav tõend asjas.

Teiseks, maakohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, et KorS alusel ei laienenud politseile ka

õigust võtta väljatrükk, et selgitada välja tee ääres kahtlaselt seisva sõiduki ja selle võimaliku

juhi kohta kiirelt andmed, sest ei ole välistatud, et ex ante patrullpolitseinike poolt olustikku

analüüsides võis juht olla ka terviserikkega, sest antud käitumine polnud normaalne ja

tavapärane. Toiming selleks oli igati kohane ja ka proportsionaalne. Tegemist oli

järelevalvemenetlustoiminguga.

Kuivõrd hiljem selgus, et haagisel puudus ka nõutav tehnoülevaatus, siis sõidumeerik viitas,

et sõitmisel kasutati J. K. kaarti. Maakohus leiab, et see fakt on vaid üks viide paljudest, et

antud sõit toimus ja sai toimuda üksnes J. K. nõusolekul või heakskiidul. Sellele viitavad

näiteks ka sõiduki reg nr XXX tagavaravõtme valdus, J. K. käitumine esmasel vestlusel

politseiga, tunnistaja L.Y ütlused jne.

16. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses nimetatud J. K. on ka OÜ J.Konno juhatuse ainuliige

ja see nähtub ka äriregistri väljavõttest (kvm tl 10-12). Kohtuistungil kasutas J. K. õigust

ütlusi mitte anda. Kohus avaldas tema menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollid

(09.04.2024 - kvm tl lk 15 ja 22.05.2025 kvm tl 13-14), millest kokkuvõtvalt nähtub, et ta

asjaolude kohta sisulisi ütlusi anda pole soovinud.

17. Kokkuvõtvalt, olukorras, kus OÜ-s J.Konno oli J. K. teadaolevalt reguleeritud

tehnoülevaatuse küsimuste korraldamine selliselt, et selle eest vastutab L.Y, siis olukorras,

kus viimasel puudub igasugune teadmine süüdistuses toodud sündmuse kohta, siis ühe

7 / 9

4-25-2719

tõendite hindamise meetodi, s.o välistamismeetodi ja tõendikogumi järgi oli sellise haagise

kasutamine võimalik üksnes J. K. teadmisel ja heakskiidul.

Sõiduki ärandamine ja varastamine pole tõendatud. Olukorras, kus J. K. jättis informeerimata

enda tegevustest haagise kasutamisel L.Y-le , kelle teada antud haagist kasutada ei tohtinud,

ei saanud J. K. ka eeldada, et antud haagisel on tehnoülevaatus kindlasti tehtud. J. K. , andes

seni tuvastamata isikule üle sõiduki ja haagise valduse, pidi olema heas usus ka teadlik ja

kontrollima dokumentatsiooni korrasolekut. Keegi teine ei saanud anda sõiduki ja haagist

veoks üle peale J. K. . Kuivõrd ta tegi seda ilma pädeva isiku L.Y teadmiseta, siis juhatuse

liikmena selles olukorras läksid üle ka aktiivsed õiguslikud kohustused tehnoülevaatuse

tagamiseks ja selle kontrolliks just J. K. ja need ei olnud enam nn autojuhina tööle võetud L.Y

kohustusteks antud juhtumil. Juhatuse liikme aktiivne sekkumine ja sündmuste üle kontrolli

võtmine (J. K. nn isiklik soolo) välistaks kindlasti L.Y tegevuse kaudu paralleelvastutuse OÜ

J.Konnole. Seega süüdistus on antud väga konkreetseid tehiolusid silmas pidades

konstrueeritud õigesti just J. K. ja mitte L.Y tegevuse kaudu.

Maakohus rõhutab, et asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist üldse nii suure ettevõttega, et

juhatuse liikmel saaks puududa ettevõtte suurusest lähtuvalt ka sellises küsimuses ülevaade.

Juhatuse liige tegutseb heas usus ja saavutab ülevaate kiiresti lihtsates küsimustes. L.Y ütluste

järgi oli ettevõttel ka vaid kaks Scaniat, seega ühe sõidu tarbeks sõidukite dokumentatsiooni

kontrollimine ei ole mahukas.

Lisaks tõendab J. K. tõrges käitumine E. T tema eelnevat teadlikkust antud sõidust, veost ja

põgenenud juhist. Kokkuvõttes võib järeldada haakuvalt esitatud süüdistusega sellest, et

antud vedu oli J. K. kontrolli all ja just tema evis küllaldaselt teadmist selle teo

ebaõigussisust, sh et haagisel puudus tehnoülevaatus. Eeltoodu kinnitab, et antud sõit

toimus tema teadmisel, nõusolekul või heakskiidul. Maakohtu hinnangul KarS § 14 lg 1

p 1 alusel realiseeris J. K. tegevuse kaudu OÜ J.Konno esitatud süüdistuse LS § 208 lg 3

alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

LS § 208 lg 3 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime

pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, tuvastades süü suuruse, karistust kergendavad

ja raskendavad asjaolud, on võimalik jõua süü suurusele vastava karistuse määrani

(11.06.2018. a RKKKo nr 1-17-1629, p 28). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus hindab süüd raskeks. Süü suurust iseloomustavad asjaolud on see, et tehnoülevaatus

puudus haagisel, mis moodustas nn autorongi palgikoorma veoks. Süü raskust

iseloomustavaks asjaoluks on ka see, et haagis ei läinud juba ülevaatust 19.11.2021, sh

olukorras, kus haagist kasutati 29.01.2024 palgiveoks ja haagise puudusteks liiklusregistri

väljavõtte järgi (kvm tl 25) olid olulised vead pidursüsteemis, mis oluliselt mõjutab

8 / 9

4-25-2719

pidurdamist. Asjaoludest nähtuvalt olid teeolud ka tavapärasemalt raskemad, sest oli talvine

aeg, kus nn ümarpalgi koormaga autorong eelnevalt liikus ja parkis ka teel, mille kitsuse tõttu

oli raskendatud isegi politseibussi kiire ümberpööramine, et teostada järelevalvetoimingut

antud autorongile.

Arvestades asjaolusid, et puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud, on maakohtu

hinnangul kohtuvälise menetleja otsus mõista mõnevõrra üle keskmise sanktsiooni määra

karistus, s.o 1800 eurot, igati vastav süüle ja ka proportsionaalne.

Menetluskulud

Kaitsja taotles esitatud kaebuses menetluskulude riigi kanda jätmist. Selline võimalus oleks

VTMS §-s 23 sätestatud juhul, kui kohus oleks lõpetanud väärteomenetluse, mida aga

käesoleval juhul ei tehtud. Seega kohtul puuduvad seaduslikud alused riigilt õigusabikulude

väljamõistmiseks süüdlase kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

9 / 9