Legislator Case Law & Legislation
2-25-15986/4 AI generated

2-25-15986/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-25-15986/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista J. B.lt D. L. kasuks alates 1. juulist 2025 elatis summas 301,74 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni D. L. omandab haridust põhi-, kesk-

Legislator headnote

AI generated

2-25-15986/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista J. B.lt D. L. kasuks alates 1. juulist 2025 elatis summas 301,74 eurot kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni D. L. omandab haridust põhi-, kesk-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-15986

Kohtuasi

D. L. hagi J. B. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

2 715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

D. L. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

J. B. (ik XXX; elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D. L. hagi J. B. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. B.lt D. L. kasuks alates 1. juulist 2025 elatis summas 301,74 eurot

kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni D. L. omandab haridust põhi-, kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (eelduslikult kuni 30. juunini

2026), kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX).

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

Elatis tuleb kanda D. L. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is, selgitusega

„D. L. elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

2-25-15986

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

D. L. (hageja) esitas 25. septembril 2025 (täpsustatud 8. oktoobril 2025) Viru Maakohtule

hagi J. B. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt

nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist 301,74 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 1. juulist

2025 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja elab

asendushooldusteenusel ning ei saa ennast ise ülal pidada, kuna õpib XXX X erialal.

Õppevorm on statsionaarne, seega õpib hageja terve päev ning tal puudub võimalus töötada.

Hageja ainsaks toetuseks on õppimistoetus 60 eurot kuus. Hageja igakuised keskmised

vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta on 1320 eurot. Hageja on pöördunud

kostja poole seoses elatise maksmisega, kuid kostja teatas, et tema sissetulek on 400 eurot

kuus ning seega tal puudub võimalus toetada hagejat materiaalselt.

Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte

toimetatud 14. oktoobril 2025 e-toimikus (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohus hoiatas kostjat,

et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja

kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 3. novembriks 2025 ei esitanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hagejate faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

2-25-15986

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata,

peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 301,74 euro suuruse elatise

väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud

perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2, § 99 ja § 108 alusel.

Kostja on hageja ema. Hageja elab asendushooldusteenusel ning ei saa ennast ise ülal pidada.

Hageja ainsaks toetuseks on õppimistoetus 60 eurot kuus. Hageja on täisealine, kuid õpib

XXX(õpingute lõpetamise eeldatav aeg oli 30. juuni 2026). Erinevalt alaealisest lapsest ei

kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja

seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama

kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete

tõenditega välja toonud oma igakuised vajadused ning tõendanud, et tema igakuiste

eluvajaduse ülalpidamisele kulub vähemalt 1320 eurot kuus. Seega on kostjalt hageja kasuks

301,74 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud.

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb

ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et

kostja on kohustatud elatise summa kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja arvelduskontole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei

võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi

täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane,

kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162

lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole

menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik