2-25-2571/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2571

Tsiviilasi

AhaZENE OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

B.T

avaldus

AhaZENE

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik AhaZENE OÜ (registrikood 10467555;

asukoht XXX, 80042 Pärnu), seaduslik esindaja juhatuse

liige U.L;

avaldaja/pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja B.T

(isikukood XXX);

ajutine pankrotihaldur G.K

(isikukood XXX;

Advokaadibüroo G.K ja Partnerid; Lossi 37, Viljandi

71004; 435 5370; XXX ; XXX).

RESOLUTSIOON

1. Asja menetluse käigus on kohtukoosseis vahetunud ja asja arutab Tartu Maakohtu

esimehe 07.10.2025 käskkirja nr 7-1/25-76 alusel kohtunik Mari Schihalejev-Parresti

asemel kohtunik Eveli Vavrenjuk.

2. Jätta rahuldamata U.L-i avaldus teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek viia läbi

järelevalve võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuse üle algatades

pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

3. Jätta rahuldamata U.L-i taotlus trahvida Q.G-d.

4. Rahuldada AhaZENE OÜ pankrotiavaldus ja välja kuulutada 7. novembril 2025 kell

12.00 AhaZENE OÜ (registrikood 10467555; asukoht XXX, 80042 Pärnu) pankrot.

5. Nimetada pankrotihalduriks G.K (isikukood XXX; Advokaadibüroo G.K ja Partnerid;

Lossi 37, Viljandi 71004; 435 5370; XXX ; XXX).

6. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. detsember 2025 kell 13.10

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 122).

7. Kohustada AhaZENE OÜ seaduslikku esindajat juhatuse liiget U.L (isikukood XXX)

andma võlgniku vande 2. detsembril 2025 kell 13.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu

kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 122).

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

9. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Jätta menetluskulud AhaZENE OÜ kanda.

11. Määrata ajutise halduri G.K tasu suuruseks 1125 eurot, millele lisandub käibemaks

270 eurot, kokku 1395 eurot. Ajutise halduri tasu välja mõista AhaZENE OÜ

pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo G.K ja Partnerid (registrikood 10596790),

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

12. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

14. Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

15. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848

art 19 alusel.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. AhaZENE OÜ (avaldaja/võlgnik) esitas 17.02.2025 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse

pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 06.06.2025.

Avalduse kohaselt on võlgnikul vara 45 251,18 eurot, millest käibevara on 33 781,05 eurot,

sh raha 7638,03 eurot. Kohustusi on kokku 47 605,49 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Revisjoniga on tuvastatud, et võlgniku finantsolukord oli hiljemalt 31.12.2023 (kui mitte veel

varem, s.o 31.05.2023) seisuga olukorras, kus netovara väärtus oli muutunud negatiivseks.

2. B.T (avaldaja/võlausaldaja, töötaja) esitas 17.06.2025 kohtule avalduse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks tsiviilasjas nr 2-25-9598. Kohus võttis pankrotiavalduse 03.07.2025

määrusega menetlusse ning liitis 31.07.2025 määrusega tsiviilasjad nr 2-25-9598 ja 2-25-2571

ühte menetlusse. Liidetud tsiviilasja nr jäi 2-25-2571

3. Maakohus võttis võlgniku avalduse 12.09.2025 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku ajutiseks halduriks G.K (ajutine haldur).

4. Ajutise halduri arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 mõttes

ja see ei ole ajutise iseloomuga. Olemasolevail andmeil on vara 12 115,04 eurot, kohustusi on

77 609,99 eurot. Ajutise halduri nõude alusel praeguse juhatuse liikme U.L-i poolt esitatud

2025.a. (01.01.-30.09.2025.a.) kasumiaruande kohaselt on võlgniku ärikahjum seisuga

30.09.2025.a. -64 872,68 eurot. Töötajaid ei ole, allesjäänud vara on hoiustatud. Kuna

esialgsetel andmetel on suurim võlausaldaja võlgniku ainuomanik Agal Invest OÜ, uuris

ajutine pankrotihaldur võimalust kompromissi sõlmimiseks ja pankroti vältimiseks. Võlgniku

esindaja U.L ei pidanud seda võimalikuks. Käesoleval ajal on raske avaldada arvamust

maksejõuetuse põhjuste kohta. Selge on ainult see, et võlgniku seaduslikud esindajad

süüdistavad maksejõuetuse tekkimises juhatuse liikme asendusliiget Q.G-d, kes nende väitel

„vähendas Agal Kinnisvarade OÜ poolt esitatud kaugkütte-, elekter-, vee- ja kanalisatsiooni

ning üüri eest esitatud arveid“. Q.G on aga seisukohal, et võlgniku lähikondne Agal

Kinnisvara OÜ on aastaid esitanud võlgnikule viimasega kooskõlastatult põhjendamatult suuri

ja tarbimisega mittevastavuses olevaid kommunaalarveid. Poolte suhted on vaenulikud,

vaidlused on kassa üleandmises/üleandmata jätmises, raamatupidamisdokumentide

üleandmises/üleandmata jätmises, varade utiliseerimises jms. Ajutisel pankrotihalduril

puudub praegu selgus, miks maksejõetus tekkis. Ka ei nähtu olemasolevatest andmetest, et

maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuritegu või raske juhtimisviga. Käesolevas

menetlusstaadiumis vara tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. Majandustegevuse jätkamine

ja ettevõte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik.

Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.

5. Kohus saatis 20.10.2025 ajutise halduri aruande ja tasu taotluse võlgnikule seisukoha

avaldamiseks. Võlgnik esitas 27.10.2025 seisukoha, milles ajutise halduri aruandele

vastuväiteid ei oma.

Võlgnik esitas taotluse trahvida Q.G-d maksejõuetusavalduse esitamisega viivitamise eest ja

taotluse seoses ühingu pankrotimenetlusega teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek viia

läbi pankrotimenetlus avaliku uurimisena tuvastamaks eriauditiga võlgniku juhatuse

asendusliikme tegevuses või tegevusetuses võimalikku seadusevastast käitumist

maksejõuetuse tekitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus

tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.

7. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest

isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (77 609,99 eurot)

vara väärtust (12 115,04 eurot). Käesoleval ajal on raske arvamust maksejõuetuse põhjuste

kohta, kuna võlgniku praegune juhatuse liige ja juhatuse liikme asendusliige süüdistavad

teineteist maksejõuetuse põhjustamises. Seega puudub praegu selgus, miks maksejõetus

tekkis. Küll aga ei ole tuvastamist leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks G.K , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (PankrS § 78 lg

1).Aeg on määratud resolutsioonis.

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Vande andmise aeg määratud resolutsioonis.

11. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33). Kuna

võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.

12. AhaZENE OÜ juhatuse liige U.L on esitanud taotluse trahvida Q.G-d

maksejõuetusavalduse esitamisega viivitamise eest ning taotluse teha maksejõuetuse

teenistusele ettepanek viia läbi järelevalve võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuse üle

algatades pankrotimenetluse avalik uurimine.

12.1.PankrS § 18 lg 1 kohaselt kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi

tagamise abinõusid, samuti kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva

seaduse §-s 88 sätestatu kohaselt ning võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti käesoleva

seaduse §-s 89 sätestatu kohaselt.

PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus võlgnikku trahvida kohtu korralduse täitmata jätmise

korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks.

PankrS § 55 lg 33 kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on

haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu

kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.

Pankrotihalduri aruandest nähtub, et praegu puudub selgus, miks maksejõetus tekkis. Küll aga

ei ole tuvastamist leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

Eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata U.L-i taotlus trahvida Q.G-d.

12.2. PankrS § 19211 lg 1 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt käesoleva

seaduse § 30 lõikes 5 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku

uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja

keegi ei ole tasunud PankrS § 30 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti. PankrS § 19211 lg

2 kohaselt maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva seaduse § 29 alusel

raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb

avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo

tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks

raske juhtimisviga.

Praegusel juhul kuulutab kohus võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel välja. PankrS § 55

lg 3 p 11 kohaselt on halduri ülesanne selgitada välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjused ja aeg. PankrS § 55 lg 33 kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi

oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui

ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo,

teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise

otsustamiseks.

PankrS § 19210 lg 1 kohaselt võib teenistus enda äranägemisel või pankrotihalduri

põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või pankrotihalduri suhtes viia läbi

eriauditi. PankrS § 19210 lg 2 kohaselt võib pankrotihaldur eriauditi läbiviimist taotleda, kui

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on

põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid

suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku või võlgniku lähikondse

tegevuse uurimiseks.

Eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata U.L-i taotlus teha maksejõuetuse teenistusele

ettepanek viia läbi järelevalve võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuse üle algatades

pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1594,80 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 382,75 eurot, kokku 1977,55 eurot.

13.1.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

13.2.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 9 tundi (tunnitasu 177,20 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades

pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning

tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 9 tundi on vajalik ja põhjendatud.

Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 177,20 eurot, mis on tunnitasu ülemmäär. Kohus hindab

võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht on

tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda

avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav. Aruandest nähtub, et analüüsitavate dokumentide

maht on senises menetluse olnud pigem vähemahukas. Kohus märgib, et ajutise

pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad

samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja

ammendavust. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest

taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125

eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks

1125 eurot.

13.3.

Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast

(PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise

halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS

§150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.

13.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

(OÜ Advokaadibüroo G.K ja Partnerid (registrikood 10596790)), mille kaudu ta tegutseb.

Äriregistri andmetel on OÜ Advokaadibüroo G.K ja Partnerid käibemaksukohustuslane (nr

EE100631133). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

24% (KMS § 15 lg 1), s.o 270 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik