3-24-2354/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-2354

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-2354 Määruse kuupäev ja koht 7.11.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla 25.07.2024 käskkirja nr 6-2/24/708-1 tühistamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse pooltele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtu menetluses on X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla 25.07.2024 käskkirja nr 6-2/24/708-1 (kaebaja tööle määramine) tühistamiseks.

2. Vastustaja on 26.11.2024 vastuses kaebusele leidnud, et Viru Vangla 25.07.2024 käskkirjaga nr 6-2/24/708-1 määrati kaebaja haldusosakonda majandustööde abitööliseks, tähtajatult tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Kaebaja esitas 01.08.2024 Viru Vanglale vaide (vangla reg nr 6-12/24/146-1) tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 12.08.2024 vaideotsusega nr 6-12/24/146-2 jäeti vaie rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebuses toob kaebaja välja, et tema tööle määramisel ei ole tehtud meditsiinilist kontrolli ega võetud arvesse, et kaebajal on nahaallergia erinevate kemikaalidele ja võimalik, et tolmu suhtes, sest kaebajal on pidevalt kätel/kehal allergiline nahalööve, mille vastu on kaebajale antud ka salv. Samuti ei kuulatud kaebajat enne haldusakti andmist ära. Kohtueelses menetluses ei ole kaebaja enda kaebust tervisliku seisundi ega ka ärakuulamisõiguse rikkumisega põhistanud. 1

3-24-2354

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on kohtusse esitanud uue nõudega kaebuse ja läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 1’ lg 5 seab kinnipeetavale kohtusse pöördumise tingimuseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise. Tegemist ei ole pelgalt formaalse nõudega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud haldusakti tühistamisnõuet kaebuses toodud põhjendustel. Kohtueelses menetluses on kaebaja vaidlustanud käskkirja põhjusel, et töötasu on liialt väike ja seetõttu on pidanud tööle rakendamist inimväärikust alandavaks, nimetanud vangla pakutavat tööd orjatööks. Eeltoodut arvestades taotleb vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 p 4 sätestatu alusel.

3. Kaebaja on 25.7.2025 kohtule esitatud seisukohas arvamusel, et „ta ei ole töö vastane ega keeldu tööst, vaid talle ei sobi tingimused mida pakuti. On valmis töötama, kui pakutakse tööd ja väärilist tasu (vähemalt miinimum töötasu), et suudaksin ennast siin ära elatada, maksta trahve ja toetada oma alaealist tütart. Hetkel pakutavast töötasust 0,74 euro senti tunnist ja majandustööde abitöölisena mõned tunnid kuus, ei ole kuidagi võimalik seda teha. Olin enne vahistamist ametlikult füüsiliselt tööl, vahistamise ajal, hetkel teen Soomes tööd aeg ajalt ja peale vabanemist on töö olemas jj“.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 151 lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui: pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub läbi vaatamata jätmisele. 6. Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 esineb kinnipeetaval töökohustus vanglas. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37) ning kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses.1 Lisaks on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.2 Vastavalt VangS § 37 lg 1 sätestatule lasub kaebajal vanglas töötamise kohustus. 7. Haldusasja materjalide järgi on juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et vangiregistris on 25.06.2024 meedik Irina Kivi teinud kaebaja kohta kande: Võimeline töötama. Kohus nõustub vastustajaga, et sel juhul ei ole põhjust kahelda meediku otsuses. Kaebaja 29.07.2024 vaidest tuleneb tegelikult kaebaja soovimatus teha vangla pakutavat tööd, nimetades seda suisa orjastamiseks ja avaldades rahulolematust ka makstava tasu üle. Seega 25.06.2024 meediku otsuse kohaselt on X võimeline töötama.

1 RKHKo 3-18-360 p 17. 2 RKHKo 3-15-3133, p 12. 2

3-24-2354

Õige on ka vastustaja seisukoht vanglas töötamise esmane eesmärk ei ole suunatud suure tulu teenimisele, vaid siiski kinnipeetava hoiakute muutmisele, et vabanemisel suudaks isik käituda

ühiskonnas aktsepteeritud viisil, ega ohustaks kehtivat korda. Kaebaja on leidnud 25.7.2025 vastuses kohtule, et tal on pärast vabanemist töö Soomes olemas.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et enne haldusakti andmist ei ole teostatud tema ärakuulamist. See kaebaja seisukoht ei ole õige, sest vastustajal olevad andmed tõendavad vastupidist, vastusele lisatud 13.11.2024 tõendist nähtub, et kaebajaga on vesteldud tööle asumise teemadel 04.04.2024, 21.05.2024 ja 23.05.2024. Samuti tuleneb haldusaktist, et „Kinnipeetavale on enne käskkirja koostamist antud võimalus ära kuulamiseks. Kinnipeetav märgib, et ta soovib töötada ja tervisega probleeme ei ole.“ Seega on kaebajale võimaldatud enne haldusakti andmist enda seisukohti väljendada ja vangla ei ole eksinud HMS § 40 lg 1 sätestatu vastu.

8. Halduskohus nõustub vangla haldusaktides märgitud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Selge on see, et majandustööde täitmisel panustab kaebaja vangla hügieeni ja ruumide korrashoiule vanglas. Võttes arvesse seda, et kaebajal esineb töökohustus ja puuduvad tööst vabastamise alused, aga samuti seda, et vastustaja on õigesti kohaldanud VangS ja määras kaebaja majandustöödele ning pole rikkunud ärakuulamis- ja käskkirja põhjendamise kohustust, ei nähtu kohtule juba praeguses menetluse staadiumis, et antud juhul esineks kaebaja õiguste intensiivne riive ja kaebus oleks perspektiivikas.

9. Halduskohus nõustub vastustajaga ka selles, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud haldusakti tühistamisnõuet kaebuses toodud põhjendustel. Kohtueelses menetluses on kaebaja vaidlustanud käskkirja põhjusel, et töötasu on liialt väike ja seetõttu on pidanud tööle rakendamist inimväärikust alandavaks, nimetanud vangla pakutavat tööd orjatööks.

10. Kirjeldatu alusel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestatu alusel. Menetluskuluna kantud riigilõiv 20 eurot jääb kaebaja kanda.

11. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3