Legislator Case Law & Legislation
3-25-3219/4 AI generated

3-25-3219/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-3219/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-25-3219/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
flags of convenience violation of foreign territorial sovereignty visa sovereignty clause right of substitution face covering ban
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3219

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (vangla teenistujate suitsetamine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 02.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse

nõudeks on mittevaralise kahju 2500 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on see, et alates

märtsist 2025 rikub kaebaja kambrist nr 473 avanevat vaadet varjualune, kus vangla

teenistujad käivad suitsetamas. Kaebaja väärikust alandab see, et aknast välja vaadates näeb ta

põhiliselt suitsetavaid inimesi ning kaebajale on suitsetamine keelatud. Vastustaja

õigusvastane tegu seisneb selles, et vastustaja võimaldab suitsetamist kaebaja akna all.

Suitsetamine peaks olema keelatud kogu vangla territooriumil või peaks kaebajal samuti

olema õigus suitsetada.

Kaebaja väitel on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse: ta esitas vastustajale kahju

hüvitamise taotluse ja vastustaja ei ole seda tähtaegselt lahendanud. Kaebaja taotles

vabastamist riigilõivu tasumisest ja riigi õigusabi.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 30.10.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1)

ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise väärtuse omistab mittevaralise kahju

hüvitamise nõudele kaebaja. Kohtu hinnangul ei saa intensiivseks pidada riivet, mis väljendub

selles, et kaebaja näeb oma kambri aknast suitsetavaid inimesi. On vähe tõenäoline, et kaebaja

saavutab sellisel põhjendusel rahalise hüvitise väljamõistmise mittevaralise kahju eest,

rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole

täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on aknast

nähtavate suitsetavate inimeste tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

2.2. Suitsetamiseks keelatud kohad on sätestatud tubakaseaduse (TubS) § 29 lg 1. Vangla

piiratud maa-ala nende hulka ei kuulu. TubS § 30 lg 1 sätestab, et TubS § 29 nimetamata

juhtudel otsustab piiratud maa-alal suitsetamise lubamise piiratud maa-ala valdaja enda

äranägemisel, arvestades sama paragrahvi lõiget 3 ning TubS § 31. Viidatud sätetest ei tulene

piiranguid või erisusi suitsetamise reguleerimisel vangla piiratud maa-alal.

Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 31 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad

tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku

panna või neid suitsetada. Eeltoodud õigusnormid tähendavad, et kaebajal ei ole vanglas

võimalik suitsetada. Vanglateenistujate suitsetamist vangla territooriumil asuvas varjualuses

on vastustajal õigus lubada. See, et kaebaja ei saa suitsetada, kuid vanglateenistujatel on

selleks võimalus, on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus vangistusseaduse § 41

lg 1 tähenduses.

Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, kuidas

korraldab vastustaja vangla teenistujate suitsetamise vangla piiratud territooriumil, kus

paikneb vangla teenistujatele suitsetamiseks ette nähtud koht, kas see on nähtav kaebaja

kambrist.

2.3. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane tegevus. Määruses eelnevalt toodu tähendab, et on vähe tõenäoline, et

kohus hindab vangla teenistujate suitsetamise korralduse õigusvastaseks.

Kohus jätab tähelepanuta kaebuses sisalduvad väited, mis käsitlevad tubakatoodete,

süütamisvahendite või suitsetamise keelamist kinnipeetavatele, selle aluseid, põhjendatust

jms. Need ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.

3. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3 ja 4 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma

majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg

1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 05.11.2025 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, vaidlustamaks

halduskohtu 30.10.2025. a määrust. Määruskaebuses leitakse, et kaebus tulnuks menetlusse

2

võtta ja esitatud õigusabitaotlus rahuldada, kuna vangla tegevus on õigusvastane. Kaebaja

arvates ei ole kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuna aknast välja vaadates peab ta

taluma suitsetavaid vanglaametnikke. Tegemist on väärkohtlemisega. Kuna vangla paigaldas

pärast vanglale nõude esitamist suitsetamiskohale läbipaistmatud seinad, siis sellega ta

tunnistas, et eelnev tegevus oli õigusvastane. See, et ainult vanglaametnikel lubatakse

suitsetada, on ebaõige ja kaebaja inimväärikust alandav. Seda, et vanglate suitsetamiskeeld oli

vale, ütles ka EIK.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 30.10.2025. a määruse

peale kuulub tagastamisele.

5.1. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu

Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.10.2025. a määruse kõigi

põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist asjakohast põhjendust, mis annaks

aluse halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

5.2. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt

teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole aga edasi kaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X.-i

määruskaebuse halduskohtu 30.10.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi kulul

esindaja andmata jätmine).

(allkirjastatud digitaalselt)

3