1-25-282/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-282

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-282 (22730000072)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo

Kriminaalasi

Triin Lastiku süüdistuses KarS § 210 lg 2, lg 3 - § 22

lg 3 järgi lühimenetluse korras

Prokurör

KrisT Savtšenkova

Süüdistatav

Triin Lastik

Isikukood: 4690128719, xxx kodakondsus, xxx,

emakeel: xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx.

Tõkendit kohaldatud ei ole ning varasem karistatus

puudub.

Kaitsja

vandeadvokaat Oliver Nääs lepingulisel alusel

RESOLUTSIOON

1. Triin Lastik süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses.

2. Triin Lastik süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista

liitkaristuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Triin Lastikule mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise

karistuse 120 päevamäära suuruses summas, arvestusega 62,81 eurot päevamäär,

s.o 7 372,20 eurot.

5. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest

kandmisele osa karistusest, s.o rahaline karistus 80 päevamäära suuruses

summas, arvestusega 62,81 eurot päevamäär, s.o 5024,80 eurot.

6. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud ja ära kandmata

karistusest, s.o rahaline karistus 40 päevamäära suuruses summas, arvestusega

62,81 eurot päevamäär, s.o 2512,40 eurot Triin Lastiku suhtes kohaldamata,

jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Triin Lastik temale

määratud 1 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

7. KrMS § 411 lg 3 alusel tuleb rahaline karistus 5024,80 eurot tasuda 30-päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300

Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Triin Lastik,

kriminaalasi 1-25-282, rahaline karistus“ ja viitenumber 99925400002202.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Triin Lastikule määratud 1 aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.11.2025.

9. Triin Lastikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1

p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329

eurot,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30-päeva jooksul ositi tasuda Maksu- ja

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor

Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse

märkida viitenumber 99925700032286. Menetluskulude tähtaegse tasumata

jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

10. Triin Lastikule hüvitada kaitsjatasu summas 5000 eurot riigieelarve vahenditest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja

esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult apellatsiooni 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o 07.11.2025. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja

tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

14.08.2025 kohtuistungil esitas prokurör Triin Lastiku muudetud süüdistuse tervikteksti.

Triin Lastikut süüdistatakse KarS § 210 lg 2 ja lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o kaasabi osutamises xxx ja viimase juhatuse liikmete M L ja

E L poolt toimepandud soodustuskelmusele.

Täpsemalt osutas Triin Lastik, C C OÜ (registrikood xxx, endise ärinimega osaühing C C,

edaspidi lühendatult C) juhatuse liikmena perioodil 19.06.2018 – 24.10.2018 füüsilist kaasabi

G G OÜ, M ja E L poolt pettuse teel soodustuse saamisele seoses projektiga „G G OÜ

arenguplaani elluviimine“.

Ce nimel tegutsesid perioodil 19.06.2018 – 24.10.2018 juhatuse liikmed, abikaasad M ja Triin

Lastik, kelle tegevus oli ühine ja kooskõlastatud.

G G OÜ (registrikoodiga xxx, alates 15.01.2019 ärinimega F F OÜ) oli 2018. aastal

majandustegevuses osalevaks isikuks, kes tegeles iseseisvalt tulu teenimise eesmärgil

peamiselt veoste ekspedeerimisega. G G OÜ tegutses läbi oma juhatuse liikmete, M L

(ajavahemikul 17.08.2010 – 22.08.2018) ja E L (ajavahemikul 06.12.2016 – 07.07.2021), kes

tegutsesid juriidilise isiku huvides ja juhindudes juriidilise isiku tegevusalast.

21.03.2018 esitas M L G G OÜ nimel ja huvides Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS)

taotluse struktuuritoetuse saamiseks projektile pealkirjaga „G G OÜ arenguplaani

elluviimine“. Taotlus oli esitatud Ettevõtlusministri 05.01.2016 määruse nr 2 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetusmeede“ (edaspidi: Ettevõtlusministri määrus) alusel. Taotluses soovis

G G OÜ rahastust IT-süsteemide väljaarendamiseks ning läbiviidavateks müügi- ja

turundustegevusteks seoses äriühingu kasvuga. Projekti kogumaksumus oli taotluse kohaselt

726 509 eurot, millest vastavalt 45% ehk 326 929,05 eurot oli taotletav toetus ja 55% ehk 399

579,95 eurot G G OÜ omafinantseering. Taotlus registreeriti EAS-is numbriga XXX.

08.05.2018 EAS-i hindamiskomisjon rahuldas G G OÜ taotluse nr XXX ja EAS-i juhatuse

16.05.2018 otsuse alusel otsustati rahastada G G OÜ projekti Euroopa RegionaAengu Fondi

finantsvahendite arvel toetuse summas 326 929,05 eurot.

Loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutuse sellest, et G G OÜ projekti „G G OÜ arenguplaani

elluviimine“ raames on G G OÜ kandnud omafinantseeringu ning teinud kulutusi tasudes

projektis IT-süsteemi arendust teostava A OÜ ja J OÜ arveid ning saamaks seetõttu toetuse

väljamakseid, esitasid M L ja E L ühiselt ja kooskõlastatult EAS-ile äriühingu nimel ja

huvides järgmised valeandmeid sisaldanud dokumendid ja andmed.

1. 12.07.2018 esitas M L EAS-ile vahearuande projekti elluviimise kohta. Koos

vahearuandega esitas M L kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järgi OÜ A andis

G G OÜ-le üle teostatud tööd perioodil 25.03.2018-30.04.2018, 01.05.2018-31.05.2018 ja

01.06.2018-24.06.2018.

2. Tõendamaks EAS-ile investeeringute teostamist ja projektiülesannete teostamise eesmärgil

omavahendite kaasamist esitas M L 01.08.2018 G G OÜ nimel EAS-ile maksetaotluse,

millisele olid lisatud järgmised dokumendid:

2.1. OÜ A arve 02.05.2018 nr 36133, summas 16 537,20 eurot,

2.2. OÜ A arve 24.05.2018 nr 36133 summas 59 130 eurot,

2.3. OÜ A arve 24.06.2018 nr 36741 summas 80 892 eurot,

2.4. kuus maksekorraldust, milliste kohaselt tasus G G OÜ perioodil 19.06.2018- 09.07.2018

erinevate osamaksetena täismahus kõik kolm OÜ A eespool loetletud arvet.

Vahearuande ja maksetaotluse ning nende lisade esitamisega kinnitas M L EAS-ile, et G G

OÜ teostatava projekti tegevused on osaliselt ellu viidud, tööd on vastu võetud, kulud on

tekkinud ning need on G G OÜ poolt täies mahus kantud, s.h kinnitas omafinantseeringu osa

tasumist. Maksetaotluses taotles M L G G OÜ nimel toetuse väljamaksmist justkui kantud

abikõlbulike kulude eest summas 130 466 eurot, millest omafinantseering 71 756,30 eurot ja

taotletav toetus 58 709,70 eurot.

OÜ A 02.05.2018 arve 36133 summas 16 537,20 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 19.06.2018 G G

OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX

raha summas 16 537,20 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-

ile loomaks ebaõige ettekujutus tehtud maksete teostamisest. Nimelt, A OÜ 02.05.2018 arve

nr 36133 summas 16 537,20 eurot tasumiseks kanti 19.06.2018 Q OÜ pangakontolt 16 500

eurot üle G G OÜ pangakontole selgitusega „arvelduskrediit“. G G OÜ pangakonto saldo oli

sellel hetkel -199 923,34 eurot. Seega puudus G G OÜ-l iseseisvalt võimalus A OÜ arve

tasumiseks. G G OÜ kandis seejärel samal päeval, 19.06.2018, 16 537,20 eurot üle A OÜ

pangakontole selgitusega „36133“, kust 16 202 eurot kandis A OÜ samal päeval üle OÜle C

C selgitusega „arve 3446“. Seega kandis A OÜ kohe välja peaaegu kogu justkui arve

tasumiseks laekunud rahasumma. OÜ C C kandis samal päeval, 19.06.2018, summa 16

384,17 eurot tagasi Q pangakontole „selgitusega arve 14890 ja 15082“, kust see summa

algselt G G OÜ-le kanti. C C OÜ nimel kinnitas tehingu Mobiil-ID kaudu viimase

juhatuse liige Triin Lastik.

Seega pani Q ringlema 16 500 eurot ning sai samal päeval tagasi 16 384,17 eurot. OÜ-sse A

jäi tehingute tulemusel vaid 335,20 eurot.

OÜ A 24.05.2018 arve 36133 summas 59 130 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 20.06.2018 G G

OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX

raha summas 29 130 eurot.

Samuti esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 21.06.2018 G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 000

eurot.

Samuti esitas M L EAS-ile maksekorralduse PV04768, mille järgi 25.06.2018 G G OÜ

Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha

summas 10 000 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-

ile loomaks ebaõige ettekujutus tehtud maksete teostamisest. Nimelt, A OÜ 24.05.2018 arve

nr 36133 summas 59 130 eurot tasumiseks kandis 20.06.2018 Q G G OÜ pangakontole 30

000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“, millest 29 130 eurot kandis G G OÜ 20.06.2018 edasi

A OÜ pangakontole selgitusega „36133“. Seejärel A OÜ 21.06.2018 kandis 29 317,17 eurot

üle M OÜ-le selgitusega „M00023“. Seega kandis A OÜ taaskord kogu arve tasumiseks

laekunud summa välja.

M OÜ kandis omakorda 21.06.2018 20 000 eurot tagasi G G OÜ arveldusarvele, mille G G

OÜ kandis edasi 21.06.2018 A OÜ-le. 25.06.2018 kandis M OÜ 16 600 eurot G G OÜ-le,

millest 10 000 kandis G G kohe 25.06.2018 A OÜ-le. Sel viisil on raha „ringitamisega“

pangakontodelt näha, et G G OÜ on tasunud A OÜ-le arve summa 59 130 eurot kasutamata

selleks oma vahendeid.

Pärast 21.06.2018 20 000 euro ja 25.06.2018 10 000 euro ülekandmist G G OÜ poolt A OÜ

pangakontole justkui arve nr 36133 tasumisena, tehti 25.06.2018 OÜ A Swedbank AS

pangakontolt XXX ülekanne M OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 29 995 eurot

selgitusega „arve M00023“. Seega kandis A OÜ kogu tema arveldusarvele laekunud raha 59

130 eurot justkui 24.05.2018 arve nr 36133 tasumiseks, edasi 21.06.2018 ja 25.06.2018 M

OÜ-le.

M OÜ kandis 25.06. ja 26.06.2018 tema pangakontole kantud summad tagasi selle esialgsele

„ringlusesse saatjale“ Q OÜ-le: 25.06.2018 summas 3400 eurot selgitusega „Arve nr:1701051

kuupäev 6.12.2017“ ja 26.06.2018 summas 19 238,97 eurot selgitusega „Arve nr:1701051

kuupäev 6.12.2017, 1701085 kuupäev 11.12.2017, 1701053 kuupäev 6.12.2017, 1701110

kuupäev 13.12.2017, 1701143 kuupäev 18.12.“ Kokku 22 638 eurot. Samuti, 26.06.2018 G G

OÜ Swedbanga pangakontolt tehti ülekanne Q OÜ pangakontole summas 7400 eurot

selgitusega „arvelduskrediit tagasi“.

OÜ A 24.06.2018 arve 36741 summas 80 892 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas M L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 09.07.2018 G G

OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX

raha summas 49 892 eurot.

Sama arve tasumise tõestamiseks esitas M L EAS-ile ka teise maksekorralduse PV04889,

mille järgi 09.07.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ

Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 31 000 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-

ile loomaks ebaõige ettekujutus maksete teostamisest. A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741

summas 80 892 eurot tasumiseks teostas G G OÜ 09.07.2018 kaks „raharingi“, millega tekitas

pangaülekannete näol teadvalt vale ettekujutuse A OÜ-le arve summas 80 892 eurot tasumise

kohta.

Esimese raharingi puhul kandis A OÜ talle justkui arve osaliseks tasumiseks 09.07.2018 G G

OÜ poolt ülekantud summa 49 892 eurot selgitusega „36741“ edasi samal päeval summas 48

360 eurot M OÜ-le selgitusega „M00024“. Seejärel, teise raharingi teostamiseks, kandis M

OÜ 09.07.2018 G G OÜ Swedbank AS pangakontole summa 45 760 eurot selgitusega „Arve

nr:14424 kuupäev 29.06.2018“. Seejärel kandis G G OÜ A OÜ-le justkui arve teise poole

tasumiseks summa 31 000 eurot selgitusega „36741“. Seejärel, 09.07.2018, OÜ A Swedbank

AS pangakontolt tehti ülekanne C C OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 32 440

eurot selgitusega „Arve 3469“. Seejärel 09.07.2018 OÜ C C Swedbank AS pangakontolt

XXX tehakse ülekanne G G OÜ pangakontole summas 32 400 eurot selgitusega „Arve

14425“. Seega, M OÜ ja C C OÜ kandsid 09.07.2018 neile A OÜ poolt ülekantud summad

tagasi G G OÜ pangakontole. C C OÜ nimel kinnitas tehingu Mobiil-ID kaudu viimase

juhatuse liige Triin Lastik.

Seega kandis A OÜ kogu arve nr 36741 alusel justkui laekunud rahasumma edasi M OÜ-le ja

C C OÜ-le, kust raha jõudis tagasi G G OÜ-le.

Viiduna eksitusse M L poolt kooskõlastatult E L 12.07.2018 vahearuandes ja 01.08.2018

maksetaotluses ja nende lisades esitatud valeandmetest maksis EAS G G OÜ-le 06.08.2018

välja struktuuritoetuse summas 58 709,70 eurot.

3. Järgnevalt esitas E L EAS-ile G G OÜ nimel 25.10.2018 projekti vahearuande.

Vahearuande kohaselt valmisid perioodil 25.06.2018 – 24.09.2018 uue toote

turundusmaterjalid. Selle kinnituseks esitas E L G G OÜ ja OÜ J vahelise tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 1. Samuti esitas E L G G OÜ ja OÜ A vahelised tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid perioodil 25.06.2018 – 24.07.2018, 25.07.2018 – 24.08.2018, 25.08.2018

– 24.09.2018 teostatud tööde kohta.

4. Tõendamaks EAS-ile investeeringute teostamist ja projektiülesannete teostamise eesmärgil

omavahendite kaasamist, esitas E L 09.11.2018 G G OÜ nimel EAS-ile maksetaotluse,

millisele olid lisatud järgmised dokumendid:

4.1. OÜ A arve 24.07.2018 nr 37054 summas 53 082 eurot;

4.2. OÜ A arve 24.08.2019 nr 40236 summas 78 462 eurot;

4.3. OÜ A arve 24.09.2018 nr 40313 summas 122 904 eurot;

4.4. OÜ J 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 eurot.

4.5. kümme perioodil 07.08.2018-24.10.2018 tehtud maksekorraldust, millest nähtus eespool

loetletud arvete osade kaupa tasumine.

Vahearuande ja maksetaotluse ning nende lisade esitamisega kinnitas E L EAS-ile, et G G OÜ

teostatava projekti tegevused on osaliselt ellu viidud, tööd on vastu võetud, kulud on tekkinud

ning need on G G OÜ poolt täies mahus kantud, s.h kinnitas omafinantseeringu osa tasumist.

Maksetaotluses taotles E L G G OÜ nimel toetuse väljamaksmist justkui kantud abikõlbulike

kulude eest summas 262 430 eurot, millest omafinantseering 144 336,50 eurot ja taotletav

toetus 118 093,50 eurot.

Tegelikkuses ei olnud maksetaotluse esitamise ajal G G OÜ-l enam rahalisi vahendeid

projekti elluviimiseks. Maksed A OÜ-le ja J OÜ-le olid tehtud eesmärgiga luua EAS-ile

ettekujutus, et tööde eest on tasutud, saamaks EAS-ilt struktuuritoetust. Selleks korraldasid M

L ja E L G G OÜ pangakontolt A OÜ pangakontole ja J OÜ pangakontole rahaliste vahendite

kandmise, mis seejärel kanti tagasi E L ja M L kontrolli all olevatesse teistesse äriühingutesse

C C OÜ ja M OÜ järgnevalt.

09.11.2018 maksetaotluse juurde esitas E L A OÜ 24.07.2018 arve nr 37054 summas 53 082

eurot, mille tasumine toimus 07.08.2018, so pärast seda kui esimene taotletud toetuse summa

väljamakse 06.08.2018 G G OÜ pangakontole laekus. G G OÜ pangakontolt kanti 07.08.2018

A OÜ-le summa 51 500 eurot selgitusega „37054“. Seega, ei kasutanud G G OÜ arve

tasumiseks omavahendeid, vaid kasutas 06.08.2018 EAS-i poolt ülekantud toetuse raha arve

tasumiseks. 09.11.2018 maksetaotluses esitles G G OÜ aga antud A OÜ arvet nr 37054

summas 53 082 eurot kui tööde arvet, millelt taotles EAS-i poolt 45% ulatuses toetuse

väljamaksmist.

A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas E L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 12.09.2018 G G

OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX

raha summas 78 462 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati

loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.08.2018

arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasumiseks teostas 12.09.2018 Q OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX ülekande G G OÜ-le summas 65 300 eurot selgitusega „arvelduskrediit“,

kui samal ajal oli G G OÜ enda pangakonto seis -186 684 eurot. Kasutades ülekantud summat

tegi G G OÜ ülekande A OÜ-le summas 78 462 eurot selgitusega „40236“. Samas, kandis A

OÜ 13.09.2018 peaaegu sama summa 78 400 eurot edasi M OÜ-le selgitusega „arve

M00025“. M OÜ kandis omakorda 35 680 eurot 13.09.2018 selgitusega „Arve nr:14914

kuupäev 31.08.2018“ ja 40 000 eurot 14.09.2018 selgitusega „Arve nr:14914 kuupäev

31.08.2018“, (kokku 75 680 eurot) tagasi G G OÜ-le. Seejärel kandis G G OÜ 13.09. ja

14.09.2018 kahe ülekandega summades 30 000 eurot 35 300 eurot (kokku 65 300 eurot)

tagasi Q OÜ Swedbank AS pangakontole XXX.

Seega sai G G OÜ kõik A OÜ arve tasumiseks vajaminevad rahalised vahendid OÜ-lt Q.

Ehkki näiliselt tasus G G OÜ nende arvelt A OÜ arve, kandis viimane laekunud summast 78

400 eurot edasi ning see jõudis M OÜ vahendusel tagasi G G OÜ-le. A OÜ-sse jäi vaid 62

eurot.

A OÜ 24.09.2018 arve nr 40313 summas 122 904 tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas E L EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 11.10.2018 G G

OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX

raha summas 18 904 eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 15.10.2018 G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 44 100

eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 000

eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 20 900

eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole XXX raha summas 19 000

eurot.

Tegelikkuses A OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati

loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.09.2018

arve nr 40313 summas 122 904 eurot tasumiseks teostas G G OÜ kokku 4 raharingi, ühe

raharingi 11.10.2018 – 15.10.2018 ja kolm raharingi 22.10.2018 ning seda alljärgnevalt:

I Raharing 11.10.2018 -15.10.2018: 11.10.2018 kandis Q OÜ üle G G OÜ pangakontole 15

000 eurot selgitusega „arvelduskrediit“ ja 15.10.2018 G G OÜ pangakontole 45 000 eurot

selgitusega „arvelduskrediit“. G G OÜ kandis 11.10.2018 A OÜ pangakontole summa 18 904

eurot selgitusega „40313“ ning 15.10.2018 summa 44 100 eurot selgitusega „40314“. Seega,

G G OÜ kandis kokku 63 004 eurot üle A OÜ-le selgitusega „40313“. A OÜ kandis

omakorda 63 000 eurot 15.10.2018 üle M OÜ pangakontole selgitusega „M00026“. M OÜ

kandis kahe ülekandega 15.10.2018 G G OÜ-le 63 000 eurot, summa 60 120 eurot selgitusega

„Arve nr:15103 7 kuupäev 30.09.2018“ ja summa 2880 eurot selgitusega „arvelduskrediidi

tagasimaksmine“. Selle raharingiga sai näilikult pangaülekannete teostamise kaudu arvest nr

40313 summas 122 904, tasutud 63 004 eurot.

II Raharingid 22.10.2018: 22.10.2018 kandis Q OÜ G G OÜ-le üle 20 000 eurot selgitusega

„arvelduskrediit“. Seejärel kandis G G OÜ A OÜ pangakontole 20 000 eurot selgitusega

„40313“. A OÜ omakorda kandis sama summa, 20 000 eurot, edasi C C OÜ pangakontole

summas 20 000 eurot selgitusega „arve 3528“. Seejärel C C OÜ pangakontolt tehakse

ülekanne G G OÜ-le summas 20 000 eurot selgitusega „Arve 15101“. Nimetatud tehingu G

G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik.

Seejärel 22.10.2018 G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ Swedbanga pangakontole

summas 20 900 eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse seejärel ülekanne C C

OÜ Swedbank AS pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „arve 3528“. C C OÜ

pangakontolt tehakse ülekanne G G OÜ pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega

„Arve 15101“. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu

juhatuse liige Triin Lastik.

Seejärel 22.10.2018 G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ pangakontole summas 19

000 eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse ülekanne C C OÜ pangakontole

summas 18 280 eurot selgitusega „arve 3528“. Seejärel 22.10.2018 C C OÜ pangakontolt

tehakse ülekanne G G OÜ pangakontole summas 17 120 eurot selgitusega „Arve 15101

lõplik“. G G OÜ pangakontolt tehakse ülekanne Q OÜ pangakontole summas 17 555 eurot

selgitusega „arvelduskrediit tagasi“. Teostatud raharingidega sai näilikult pangaülekannete

teostamise kaudu arvest nr 40313 summas 122 904, tasutud täiendavalt 59 900 eurot.

Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige

Triin Lastik.

J OÜ 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks EAS-ile esitas E L maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018 oli

G G OÜ Swedbank AS pangakontolt XXX teostatud ülekanne J OÜ Swedbank AS

pangakontole XXX summas 38 468 eurot.

Samuti esitas E L maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018 oli G G OÜ Swedbank AS

pangakontolt XXX tehtud ülekanne J OÜ Swedbank AS pangakontole XXX summas 22 000

eurot.

Tegelikkuses J OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati

loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus J OÜ arve täismahus tasumisest. J OÜ 02.10.2018 arve

nr 364 summas 60 468 eurot tasumiseks teostas G G OÜ 24.10.2018 kaks „raharingi“, millega

tekitas pangaülekannete näol teadvalt vale ettekujutuse OÜ J poolt esitatud arve summas 60

468 tasumise kohta.

Esmalt kandis Q OÜ 24.10.2018 G G OÜ-le üle 35 550 eurot selgitusega „arvelduskrediit“. G

G OÜ kandis J OÜ-le üle 38 468 selgitusega „364“. Samal päeval, 24.10.2018, kandis J OÜ

tema pangakontole justkui arve tasumiseks mõeldud rahasumma 38 400 eurot üle OÜ-le C C

selgitusega „3536“. C C OÜ kandis selle summa, 38 400 eurot, samal päeval G G OÜ-le

selgitusega „Arve 15183“. Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C C OÜ nimel Mobiil-

ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik.

Järgmise „raharingi“ teostamiseks kandis G G OÜ samal päeval, 24.10.2018, 22 000 eurot

OÜ-le J selgitusega „364“ ja 16 400 eurot tagasi Q OÜ-le selgitusega „arvelduskrediit tagasi“.

OÜ J, olles saanud arve tasumisena 22 000 eurot, kandis selle summa samal päeval taaskord

OÜ-le C C selgitusega „arve 3536“. Seejärel, 24.10.2018, kandis C C OÜ 21 960 eurot G G

OÜ pangakontole selgitusega „Arve 15183“. G G OÜ kandis 24.10.2018 19 150 eurot Q OÜ-

le selgitusega „arvelduskrediit tagasi“, millega on „raharingi“ finantseerija saanud tagasi kogu

ringile suunatud 35 550 eurot (16 400 + 19 150). Nimetatud tehingu G G OÜ-le kinnitas C

C OÜ nimel Mobiil-ID kaudu juhatuse liige Triin Lastik.

Seega, ehkki näiliselt tasus G G OÜ J OÜ-le kahe maksena kokku 60 468 eurot, jäi sellest

summast vaid 68 eurot J OÜ-sse, ülejäänud raha liikus aga tagasi G G OÜ-sse, kust see

finantseerija Q OÜ-le tagastati.

Viiduna eksitusse E L poolt kooskõlastatult M L 25.10.2018 vahearuandes ning 09.11.2018

maksetaotluses ja nende lisades esitatud valeandmetest maksis EAS G G OÜ-le 28.11.2018

välja struktuuritoetuse summas 118 093,50 eurot.

Kahe valeandmeid sisaldanud maksetaotluse alusel maksis EAS G G OÜ-le välja toetuse

summas 58 709,70 + 118 093,50 = 176 803,20 eurot.

Selleks, et luua näivus 01.08.2018 ja 09.11.2018 esitatud maksetaotlustele lisatud arvete

täismahus tasumisest kasutasid M Lastik ja E Lastik eelpool kirjeldatud rahaliste ülekannete

tegemiseks järgmiseid nende endi või nende lähikondsete kontrolli all olevaid juriidilisi

isikuid:

- Q OÜ, registrikood 12418897, ärinimi kuni 22.08.2018 Q, juhatuse liikmed M L

(08.02.2013-27.09.2018) ja E L (06.12.2016-22.08.2018 ja 27.09.2018-24.09.2019);

- M OÜ, registrikood xxx, ärinimi alates 27.08.2019 S OÜ, suurosanik C C (27.11.2017-

10.09.2021) ning tegelikud kasusaajad M L ja Triin Lastik;

- C C OÜ, registrikood xxx, ärinimi alates 07.01.2021 C C OÜ, juhatuse liikmed alates

17.04.2001 M L ja Triin Lastik.

Ülekanded C C OÜ pangakontolt XXX välja tegi Triin Lastik (46901282719), M L abikaasa,

viimase korraldusel. Triin Lastik on C C juhatuse liige.

Triin Lastiku poolne kaasabi soodustuskelmusele

Triin Lastik osutas soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi maksetaotlustes

valeandmete esitamisele järgnevaga. Triin Lastik möönis, et tema juhitva äriühingu C

tütarettevõte G G OÜ majanduslik seis 2018 aastal ei pruugi võimaldada äriühingul projekti

pealkirjaga „G G OÜ arenguplaani elluviimine“ täismahus teostada, sh tagada

omafinantseering projektile nõutavas mahus. Selleks, et kaasa aidata G G OÜ-le, et viimane

saaks tekitada EAS-ile teadvalt vale ettekujutuse A OÜ ja J OÜ arvete tasumise osas ja seega

struktuuritoetuse arvel väljamakse saamiseks nõutava omafinantseeringu nõude täitmise osas,

nõustus Triin Lastik sellega, et tema juhitav äriühing C osaleb tehingutes, mille eesmärgiks

oli luua EAS-ile näivus antud projektis teenuse osutajate arvete tasumisest.

Selleks, et luua EAS-ile näivus projektis teenuse osutajana / tööde teostajana osalenud A OÜ

ja OÜ J arvete tasumisest G G OÜ poolt, vormistas ning esitas Triin Lastik Ce nimel A OÜ-le

ning OÜ-le J intellektuaalselt võltsitud arved teenuste ja kauba eest, mida tegelikult C ei

müünud. Täpsemalt vormistas Triin Lastik Ce nimel järgmised võltsarved

-

19.06.2018 arve nr 3446 A OÜ-le sekretäri laua komplekti ja kontorilaudade eest

summas 16 202 eurot;

-

29.06.2018 arve nr 3469 A OÜ-le IT-alase projektijuhtimise eest summas 32 440

eurot;

-

28.09.2018 arve nr 3528 A OÜ-le IT-alase projektijuhtimise eest (September 2018)

summas 59 180 eurot;

-

23.10.2018 arve nr 3536 J OÜ-le interjööri projekti ja sisekujundusnõustamise eest

summas 60 400 eurot.

Seejärel edastas Triin Lastik ise või teised isikud tema teadmisel ja tema eest nimetatud

võltsarved vastavalt arve adressaadile kas A OÜ-le või OÜ-le J. Järgnevalt võttis C C OÜ

enda pangakontodele vastu A OÜ ja OÜ J poolseid võltsarvete tasumisi.

Paralleelselt võttis Triin Lastik Ce nimel vastu G G OÜ koostatud järgmised intellektuaalselt

võltsitud arved teenuste eest, mida G G OÜ tegelikkuses Cele ei osutanud:

-

29.06.2018 arve nr 14425 IT-alase projektijuhtimise eest juunis summas 32 400 eurot;

-

30.09.2018 arve nr 15101 IT-alase projektijuhtimise eest (septemb) summas 58 020

eurot;

-

17.10.2018 arve nr 15183 projektijuhtimise (oktoober 2018) eest summas 60 360

eurot.

Järgnevalt tegi Triin Lastik A OÜ-lt ja OÜ-lt J laekunud rahaliste vahendite edasikanded G G

OÜ-le viimase väljastatud võltsarvete alusel selleks, et G G OÜ saaks kas tasuda samade

rahaliste vahendite arvelt uue osa tööde teostajate arvest või kanda raha tagasi finantseeringu

algsele andjale Q OÜle. Eelmainitud rahalisi ülekandeid Ce kontodel kinnitas selle juhatuse

liige Triin Lastik, tehes seda kooskõlastatult M L.

Triin Lastiku tegutsemine C C OÜ kui juriidilise isiku huvides

C C OÜ omas G G OÜ-s 100% osalust kuni 22.08.2018. Alates 22.08.2018 omas G G OÜ-s

100% osalust G G OÜ (registrikood xxx, endine ärinimi G A OÜ, juhatuse liige M L

20.02.2018 – 07.03.2022), milles omakorda omas 100% osalust C C OÜ.

Majandusraskuste ületamiseks ning ärilise edu saavutamiseks otsustas G G OÜ arendada välja

unikaalse IT-süsteemi, milleks taotles EAS-ilt toetust projektile „G G OÜ arenguplaani

elluviimine“. Ce kui emaettevõte huvides oli, et tütarettevõtte arendatav IT-süsteem valmiks

võimalikult väikeste kuludega ja oleks maksimaalselt kasumit toov. Ühtlasi oli Ce kui

emaettevõtte huvides, et tütarettevõte G G OÜ hangiks EAS antava toetuse abil täiendavad

rahalised vahendid, mille abil on võimalik leevendada äriühingu makseraskused.

Soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi osutades tegutses Triin Lastik seega

muuhulgas tema juhitava C C OÜ huvides.

Subjektiivne koosseis

Triin Lastik tegutses soodustuskelmuse täideviijatele füüsilist kaasabi osutades kavatsetult.

Nimelt kujutas Triin Lastik endale ette, et Ce võltsarved ja nende tasumine A OÜ ja J OÜ

poolt on vajalik selleks, et G G OÜ saaks näidata justkui oleks ta täismahus tasunud EAS-i

rahastatava projekti teenuse osutajate arveid, ehkki tegelikkuses liikus teenuse osutajatele

tasutud raha ringiga G G OÜ-le tagasi. Ce nimel võltsarveid väljastades, nende tasumisi vastu

võttes ning laekunud raha edasi kandes ja selleks vajalikke võltsitud ostuarveid vastu võttes

seadis Triin Lastik oma tegevus eesmärgiks selle, et G G OÜ saaks luua näivuse teenuse

osutajate arvete tasumisest, seeläbi eksitada EAS-i ning lõpptulemusena saada projekti toetuse

väljamakseid.

Sellise tegevusega pani Triin Lastik toime KarS § 210 lg 2 ja lg 3 - § 22 lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kohtulikuks

uurimiseks esitatud tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises KarS § 210 lg 2 ja lg 3 - § 22 lg 3 järgi ei ole tõendamist leidnud

ning muudab süüdistuse kvalifikatsiooni KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi, milliste

tegude toimepanemise on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus

kõigepealt soodustuskelmusele kaasaaitamise süüdistusele hinnangut andes ning seejärel

süüdistuses toodud asjaolusid KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg1 järgi analüüsides.

Triin Lastikule on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et ta osutas kaasabi G G

OÜ ja viimase juhatuse liikmete M L ja E L poolt toimepandud soodustuskelmusele seoses

EAS poolt makstud struktuurtoetusega. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kuriteole kaasaaitamisega

tegemist siis kui kaasaitaja osutab kellegi teise tahtlikule ja õigusvastasele kuriteole tahtlikult

kaasabi.

I

KarS § 210 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava põhiteo toimepanemine

2.1. EAS-i poolt makstud struktuurtoetuse vastavus soodustuse mõistele KarS § 210 lg 2

ja lg 3 kontekstis

KarS § 210 lg 2 kohaselt saab soodustuskelmuse objektiks olla soodustus, mis vastab sama

paragrahvi lõikes 1 toodud legaaldefinitsioonile. Viidatud sätte kohaselt on soodustusena

käsitletav muuhulgas tasuta või osaliselt tasuta väljamakse majandustegevuses osalevale

isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest.

Süüdistuse kohaselt rahuldas EAS-i hindamiskomisjon 08.05.2018 G G OÜ taotluse nr XXX

ning EAS-i juhatuse 16.05.2018 otsusega määrati rahastada G G OÜ projekti Euroopa

RegionaAengu Fondi finantsvahendite arvel toetusega summas 326 929,05 eurot. Nimetatud

asjaolu on tõendatud EAS-i poolt vastusena PPA 19.07.2022 päringule edastatud 15.08.2022

materjalide lisaks 30 oleva EAS-i 14.05.2018 otsusega taotluse rahuldamise kohta (3. köide, tl

153-159). Otsusest nähtub, et G G OÜ (xxx) taotlejana ja tema poolt esitatud taotlus nr XXX

tunnistati nõuetele vastavateks ning rahuldati otsuses toodud tingimustel. Sealhulgas on

otsuse punktis 2 märgitud, et infokommunikatsiooni tehnoloogiliste arendustegevuste ja

ettevõtte teenuste müügi- ja turundustegevuste läbiviimiseks on toetuse maksmaalseks

määraks 326 929,55 eurot ning punktis 4.13. viidatud ka Euroopa regionaAengu Fondile kui

toetuse rahastamisallikale. EAS-i vastavasisuline otsus on 17.05.2018 edastatud M L e-

postiaadressile xxx ning G G OÜ esindajana on otsuse kättesaamist samal päeval kinnitanud

ka projektijuht K S.

Viidatud projekti raames tasus EAS G G OÜ pangakontole 06.08.2018 toetuse summas 58

709,70 eurot ning 28.11.2018 toetuse summas 118 093,50 eurot. 01.08.2018 esitas M L G G

OÜ esindajana EAS-le e-iseteeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse 58

709,70 euro hüvitamiseks seoses projekti nr XXX elluviimise käigus kantud kuludega (4.

köide, tl 30). Nimetatud maksetaotluse hindas EAS korrektseks ja põhjendatuks ning määras

tasumisele kuuluvaks toetussummaks 58 709,70 eurot (4. köide, tl 31) ning kandis vastava

rahasumma 06.08.2018 G G OÜ arveldusarvele nr XXX LHV Pank AS-s (VI köide, tl 33

päringute vastustest faili „G LHV kontovv2.pdf“ lk 5). Samuti esitas ka E L 09.11.2018 G G

OÜ nimel EAS-le e-iseteeninduse kaudu digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse (4. köide, tl

44-45), milles taotles G G OÜ-le 118 093,50 euro hüvitamist seoses projektis nr XXX

viimase poolt kantud kulutustega (4. köide, tl 81). Nimetatud maksetaotluse hindas EAS

korrektseks ja põhjendatuks ning määras tasumisele kuuluvaks toetussummaks 118 093,50

eurot (4. köide, tl 87) ning kandis vastava rahasumma 28.11.2018 G G OÜ arveldusarvele nr

XXX LHV Pank AS-is (6. köide, tl 33 päringute vastustest faili „G LHV kontovv2.pdf“ lk 6).

EAS-i poolt 06.08.2018 ja 28.11.2018 G G OÜ-le rahasummade tasumise tingimuseks ei

olnud nende tagasimaksmise kohustus ega võrreldava turuväärtusega vastusooritus, vaid selle

peamiseks eelduseks oli G G OÜ konkurentsivõimet suurendavate tegevuste läbiviimine.

Viimati märgitu nähtub otseselt EAS-i poolsest otsusest, mille punktis 4 loetletud tingimused

seovad EAS-i poolse struktuurtoetuse andmise G G OÜ arenguplaanis ettenähtud tegevuste

elluviimise ning sellest lähtuvate eesmärkide saavutamisega ega sea toetuse saamise

eelduseks mingisugust turuväärtusest lähtuvat vastusooritust (3.köide, tl 155-156). Seejuures

oli G G OÜ aktiivselt tegev projektiga seotud tegevusvaldkonnas (s.o logistika ja veoteenuse

valdkonnas). Nimetatud asjaolu nähtub nii G G OÜ äriregistri 2018. aasta aruandest (1. köide,

tl 12) kui ka ettevõtte enda poolt esitatud taotlusest (2. köide, tl 9). Eeltoodust saab järeldada,

et EAS-i poolt G G OÜ-le väljamakstud struktuurtoetuste näol oli tegemist tasuta

väljamaksega majandustegevuses osalevale konkreetsele isikule.

EAS-i poolt G G OÜ-le väljamakstud struktuurtoetus oli selgelt suunatud viimase

konkurentsivõime suurendamisele (3. köide, tl 153-154) ning eeldas uute kõrge

lisandväärtusega teenuste arendustegevuste (IKT alane arendustegevus) ning uue kõrge

lisandväärtusega teenuste müügi- ja turundustegevuste läbiviimist. Selliselt haakusid

projektiga seatud sihid täielikult ettevõtlusministri 06.01.2016 määruse nr 34 (Ettevõtte

arenguprogrammi toetusmeede) § 2 lg 1 punktis 2 ja lg 2 punktis 3 struktuurtoetuse

maksmisele kehtestatud eesmärgiga. Euroopa Liidu toimise lepingu artiklist 175 tulenevalt

panustab Euroopa Liit Euroopa RegionaAengu Fondi rahalisi vahendeid. Tulenevalt Euroopa

Liidu finantshuvide kaitsmise vajadusest ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2017/1371 kolmanda artikli teise lõike punktis a toodud „pettuse“ määratlusest ning sama

artikli lõikes 1 toodud suunisest, tuleb avalike vahenditena KarS § 210 lg 1 tähenduses

käsitleda ka Euroopa RegionaAengu Fondi finantsvahenditest makstavat struktuurtoetust.

Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et G G OÜ-le maksti tema majandusliku

tugevdamise eesmärgil välja selleks ettenähtud struktuurtoetusi tasuta väljamaksena avalikest

vahenditest ning nimetatud väljamaksed on käsitletavad soodustusena KarS § 210 lg 1

tähenduses.

2.2. G G OÜ nimel selle juhatuse liikmete M L ja E L poolt ebaõigete andmete

esitamine ja selle alusel EAS-i poolt struktuurtoetuse maksmine G G OÜ-le

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuurtoetusest

hüvitatavate kulude abikõlbulikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 11 lg 2 kohaselt tuleb toetuse

väljamaksmisele suunatud maksetaotlus esitada rakendusüksusele vastavalt toetustaotluse

rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. G G OÜ arenguplaani elluviimisele suunatud

projekti rahuldamise otsuse punktis 4.11. on EAS määranud, et struktuurtoetus G G

arenguplaani elluviimiseks makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel vastavalt

ettevõtlusministri 06.01.2016 määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ § 23

lg-le 3 (2. köide, tl 156). Viidatud sätte kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude alusel

vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14 lõike 1 punktis 1 toodud tingimustele.

Ühendmääruse § 2 lg 4 kohaselt saab tegeliku kulu tekkimine lugeda tõendatuks, kui

abikõlbulikkuse perioodil tekkinud kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või

kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga (sh üleandmise-

vastuvõtmise aktiga). Ühendmääruse § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt makstakse tegelike kulude

alusel toetuse andmisel toetus välja maksetaotluse alusel kui abikõlblik kulu on tekkinud ja

makstud. Seega tuli G G OÜ-l toetuse väljamakse saamiseks esitada EAS-le vastavasisuline

maksetaotlus ning tõendid selle kohta, et arenguplaaniga hõlmatav töö, teenus või kaup on

tema poolt vastu võetud ning sellest lähtuvad kulud abikõlblikkuse perioodil ka reaalselt

kantud, mida kinnitas EAS-i ettevõtluskonsultant A K (7. köide, tl 1-6, 7-14).

G G OÜ arenguplaani elluviimisele suunatud projekti rahuldamise otsuse (3. köide, tl 156)

punktis 4.8 kehtestas EAS taotlejale kohustuse esitada e-teeninduse kaudu vahearuanded

muuhulgas hiljemalt 25.07.2018 (kulud 25.03.2018-24.06.2018) ning 25.10.2018 (kulud

25.06.2018-24.09.2018).

2.2.1. G G OÜ ja selle juhatuse liikme M L poolt ühiselt ja kooskõlastatult E L

tegelikele asjaoludele mittevastavate makseandmete (kulude kandmist tõendavad

dokumendid) esitamine 12.07.2018 vahearuandes ja 01.08.2018 maksetaotluses

Vastavalt EAS-i otsuses märgitule, allkirjastas M L 01.08.2018 EAS-le e-iseteeninduse kaudu

projekti nr XXX raames maksetaotluse, mille raames taotles kokku 58 709,70 euro ulatuses

abikõlbulike kulude hüvitamist (4. köide, tl 30). Maksetaotlusele 11.07.2018 lisas M L

tegelike kulude kandmist tõestavate dokumentidena kuus maksekorraldust (4. köide, tl 1 ja

18-20) ja A OÜ poolt G G OÜ-le esitatud arved nr 36133 kuupäevaga 02.05.2018, nr 36133

kuupäevaga 24.05.2018 ja nr 36741 kuupäevaga 24.06.2018 (4. köide, tl 1 ja 15-17).

Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldustest (4.

köide, tl 18) nähtuvalt tasuti A OÜ 02.05.2018 arve nr 36133 summas 16537,20 eurot G G

OÜ poolt ühe maksena, kandes viimase arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ

arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) 19.06.2018 rahalisi vahendeid 16 537,20 euro

ulatuses ja märkides makse selgituseks „36133“ (4. köide, tl 18). Sellekohane

finantsvahendite liikumine nähtub ka Swedbank AS vastusest menetleja päringule, millega

viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto nr XXX väljavõte

ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „F

Swed konto vv“ lk 108). Samas ei vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud

andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekande eesmärgiks ei

olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nimelt nähtub Q OÜ

pangakonto väljavõttest, et 19.06.2018 kanti 16 500 eurot üle G G OÜ pangakontole

selgitusega „arvelduskrediit“ ning see toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist

(6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108). G G OÜ pangakonto

saldo oli sellel hetkel -199 923,34 eurot ning vastavalt Swedbank AS-ga sõlmitud

arvelduskrediidilepingu nr xxx lisale nr 2 (6. köide, tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX

osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks 200 000 eurot. Eeltoodust järeldub, et G G OÜ-l

puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta võimalus A OÜ arve tasumiseks. G G OÜ

pearaamatupidaja M A-M ütluste kohaselt oli ettevõtte 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal

majanduslikult väga raskes seisus, tema teada ei olnud vahendeid, et EAS-i projekti

omafinantseeringut katta ning selleks, et EAS-i projekti aruandluseks maksekorraldusi saada,

tehti rahadega ringe tütar- ja emaettevõtete jt puutuvate ettevõtete vahel, millised mõtles välja

M L ja ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid (7. köide, tl 103-109). A OÜ

saanud 19.06.2018 G G OÜ-lt rahalisi vahendeid summas 16 537,20 eurot arveldusarvele nr

XXX, kandis juba samal päeval saadud rahasummast 16 202 eurot üle OÜ-le C C selgitusega

„arve 3446“ (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 76). Oluline

on silmas pidada, et A OÜ pangakonto saldo oli miinuses nii enne G G OÜ-lt makse saamist

kui ka pärast selle olulises osas edasikandmist C C OÜ-le. Seejuures on tähelepanuväärne, et

C C OÜ arve nr 3446 edastab Triin Lastik M L kõigest 5 minutit peale G G OÜ poolt A OÜ-

le makse tegemist ning viidatud arve (koos viitega selle kiire tasumise vajadusele) edastab M

L juba kell 11.23 A OÜ esindajale A Aile (5. köide, tl 133), kes arvel näidatud summa ka kell

13.09 C C OÜ-le üle kannab (6. köide, tl 140). Tunnistaja M U ütluste kohaselt väljastas C C

OÜ-s arveid Triin Lastik (7. köide, tl 147-148), mistõttu ei oleks olnud vajalik, et arvet

edastatakse läbi M L. Vastavalt arvele 3446 (5. köide, tl 134) telliti kontorimööblit, millisel

juhul eeldaks, et mööbli tellija suhtleb eelnevalt otse tellimuse täitjaga, et mööbli osas kokku

leppida, esitatakse hinnapakkumine jne, mistõttu oleks Triin Lastikul otsene kontakt sellise

teenuse pakkumise puhul kliendiga olemas olnud. Kohtu hinnangul viitab nii maksete

omavaheline ajaline lähedus kui ka ajaline seotus arve nr 3446 väljastamisega sellele, et G G

OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda A OÜ 02.05.2018 arvet nr 36133 summas 16 537

eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes tõend, mille abil

tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest. Seda kinnitab ka M L ja A Ai omavaheline

kirjavahetus, millest on välja loetav kooskõlastatud plaan arvete tasumise osas näivuse

loomiseks (11. köide, tl 13). Samuti nähtub kokkulepitud plaani taustal kirjavahetusest ka A

OÜ kriitiline vajadus ja soov tehtud tööde osas tasu saamiseks kui ka G G võimetus

tegelikkuses tasu maksta ilma EAS-lt taotletava toetuseta. Selle asemel, et ka tegelikult tasuda

A OÜ-le arendustööde eest liikus A OÜ poolt C C OÜ-le ülekantud summa olulises ulatuses

(16 384,17 eurot) veel samal päeval läbi viimase tagasi Q pangakontole „selgitusega arve

14890 ja 15082“, kust see summa algselt G G OÜ-le arvelduskrediidi nime all kanti (6. köide,

tl 28 ja tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 31).

Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldusest (4.

köide, tl 18-19) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133 summas 59 130 eurot G G

OÜ poolt arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) kolme maksena A OÜ arveldusarvele nr

XXX (Swedbank AS):

-

20.06.2018 summas 29 130 eurot selgitusega „36133“;

-

21.06.2018 summas 20 000 eurot selgitusega „36133“ ja

-

25.06.2018 summas 10 000 eurot selgitusega „36133“.

24.05.2018 arve nr 36133 tasumiseks tehtud maksed kajastuvad kirjeldatud kujul ka

Swedbank AS vastusele lisatud G G OÜ ja A OÜ pangakonto väljavõtetest (6. köide, tl 4 ja tl

33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108-110 ja fail „A Swed konto vv“ lk 77-78).

Samas ei vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele,

kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise

kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nimelt nähtub Q OÜ pangakonto väljavõttest,

et 20.06.2018 kanti 30 000 eurot üle G G OÜ pangakontole selgitusega „arvelduskrediit“ ning

see toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist (6. köide, tl 4 ja tl 33 asuval CD-

plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 108). Asjaolu, et G G OÜ sai A OÜ-le teha väljamakse

20.06.18 (kell 09.29.18) pärast selleks Q OÜ poolt rahaliste vahendite saamist (20.06.18 kell

09.28.37), kinnitavad vastavate pangatehingute teostamise kellaajad (6. köide, tl 140). G G

OÜ pangakonto saldo oli enne Q OÜ poolt rahaliste vahendite ülekandmist -199 867,36 eurot

ning vastavalt Swedbank AS-ga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr xxx lisale nr 2 (6. köide,

tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks 200 000

eurot. Eeltoodust järeldub, et G G OÜ-l puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta

võimalus A OÜ arve tasumiseks.

A OÜ saanud 20.06.18 G G OÜ-lt rahalisi vahendeid summas 29 130 eurot arveldusarvele nr

XXX, kandis juba järgmisel päeval ettevõtte M OÜ arveldusarvele nr XXX rahalised

vahendid summas 29 317 eurot selgitusega „M00023“ (6. köide, tl tl 33 asuval CD-plaadil

faili „A Swed konto vv“ lk 77). Sellekohase numbriga arve ja sellega seotud kirjavahetus on

leitud ka A OÜ tegevuskoha läbiotsimise käigus e-posti aadressiga xxx seotud postkastist (8.

köide, tl 71) ning selle vaatluse käigus nähtub, et 20.06.2018 on G G OÜ pearaamatupidaja M

A edastanud M L kirja, mille viimane edastab samal päeval A OÜ esindaja A Aile ning mille

manuses on fail nimega M00023, mis kujutab endast M OÜ poolt 31.05.2018 A OÜ-le

esitatud arvet nr M00023 (5. köide, tl 176). Viidatud arve kohaselt tuleb A OÜ-l tasuda M

OÜ-le projektijuhtimise (mai 2018) eest ühes käibemaksuga 59 312,17 eurot. Nimetatud arvet

on tutvustatud ka arve väljastamise hetkel M OÜ juhatuse liikmeks olnud tunnistaja M Sile

tema ülekuulamise käigus ning viimase ütluste kohaselt ettevõte sellel ajal arveid üldse ei

väljastanudki ja arvel näidatud töid teostatud ei ole (7. köide, tl 88). M. Si ütlustega haakuvad

ka teise tolleaegse M juhatuse liikme tunnistaja M Ai ütlused, mille kohaselt M OÜ EAS

projektijuhtimisega seotud teenust A OÜ-le ei osutanud ja EAS projektijuhtimisega ei

tegelenud (7. köide, tl 72). Sestap ei pea kohus usaldusväärseks A Ai poolt kahtlustatavana

antud ütlusi selle kohta, et M OÜ poolt esitatud arve M00023 aluseks on allhanke korras

osutatud projekti juhtimisteenus (seoses G G OÜ EAS-i esitatud projektiga) ning A OÜ poolt

M OÜ-le ülekantud rahalised vahendid summas 29 995 eurot tasuks selle teenuse osutamise

eest (12. köide, tl 30). Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et G G OÜ poolne

rahaülekande tegemine A OÜ-le summas 29 317,17 eurot ei olnud kantud soovist tasuda A

OÜ poolt esitatud arvet, vaid kandis eesmärki luua pangaülekande teostamisega seotud

asjaolude läbi EAS-le väär ettekujutus arve tasumisest. Seda kinnitab üheselt ka G G OÜ, A

OÜ, M OÜ ja Q OÜ kooskõlastatud tegevus järgmiste pangaülekannete (raharingi) tegemisel.

Kuivõrd A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133 alusel tasutavaks summaks oli 59 130 eurot, siis ei

piisanud Q OÜ poolt G G OÜ-le ülekantud arvelduskrediidi summast (30 000 eurot) vastava

arve tasumise osas näivuse loomiseks ning samu rahalisi vahendeid tuli kasutada arve täieliku

tasumise osas näivuse loomiseks korduvalt. Nii kandis M OÜ A OÜ-lt 21.06.18 saadud

rahalised vahendid summas 20 000 eurot juba samal päeval oma arveldusarvelt nr XXX

(Swedbank) edasi G G OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank) selgitusega „Arve nr: 14288

kuupäev 6.06.2018“. Seda kinnitab muuhulgas M OÜ (praegune S OÜ) vastava konto

väljavõte (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S Swed konto vv“ lk 5), milles nähtub

muuhulgas ka tõsiasi, et 2018. aastal on enamus rahaülekannetest M OÜ-le on teinud G G OÜ

ja Q OÜ ning nendele tehingutele vastavad ajaliselt ja summaliselt M OÜ poolt tehtud

ülekanded teistele isikutele (maksed juhatuse liikmetele, sideettevõtetele, teistele

logistikafirmadele jne), mis viitab selgelt asjaolule, et M OÜ ei tegelenud otseselt

äritegevusega ning omas pigem tähtsust teiste ettevõtete (ennekõike G G OÜ)

administreerimisel. Sellekohase järeldusega haakuvad muuhulgas tunnistaja M. Si ütlused

ettevõttes sisulise äritegevuse puudumise kohta - sh klientide puudumine ning

raamatupidamise korraldamine läbi G Gi raamatupidaja (7. köide, tl 88). M OÜ poolt edasi

kantud rahaliste vahendite saamisel, teostas G G OÜ juba samal päeval ja samas ulatuses (st

20 000 eurot) pangaülekande A OÜ arveldusarvele nr XXX selgitusega „36133“ (6. köide, tl

33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 109). Seejuures on tähelepanuväärne jällegi

asjaolu, et arvestades G G OÜ arvelduskrediidi lepingu limiiti (200 000 eurot), ei ole

ettevõttel ilma M OÜ-poolse ülekandeta Au OÜ arve tasumist näitavat ülekannet võimalik

teha, kuna vastava arveldusarve saldo seis on -194 274,43 eurot (enne M OÜ ülekannet). G G

OÜ teostab 24.05.2018 arve nr 36133 tasumise osas näivuse loomiseks 25.06.2018 veel

kolmandagi makse summas 10 000 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed

konto vv“ lk 109). Selle makse teostab G G OÜ juba aga omavahenditest. Nimelt toimub

ajavahemikul 21.06-25.06.18 G G OÜ arveldusarvele nr XXX terve rida ilmselt tavapärase

majandustegevusega seotud laekumisi, mis kujundavad arveldusarve saldoks (enne A OÜ-le

10 000 euro suuruse makse tegemist) -188 178,23 eurot ning võimaldab

arvelduskrediidilepingu limiiti silmas pidades ka 10 000 euro suuruse makse teha. Seejuures

on konto väljavõttelt näha selgesti, et laekumine M OÜ kontolt summas 16 600 eurot toimub

pärast ülekande tegemist A OÜ-le (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“

lk 109-110). Seega ei vasta tõele süüdistusaktis toodud väide nagu oleks teiste hulgas ka

25.06.2018 makse A OÜ-le teinud G G OÜ raharingitamise tulemusena saadud vahenditest.

A OÜ saanud enda käsutusse G G OÜ poolt nii 21.06.2018 kui ka 25.06.2018 ülekantud

rahalised vahendid kogusummas 30 000 eurot, kannab need 29 995 euro ulatuses 25.06.2018

arveldusarvelt nr XXX edasi jällegi M OÜ arveldusarvele nr XXX selgitusega „M00023“ (6.

köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 77-78). Pearaamatupidaja M A-Mu

ütluste kohaselt andis kõigile arvetele, mh M OÜ arvetele, sisendi M L (7. köide, tl 108).

Arvestades seejuures juba eelnevalt tuvastatud asjaolusid (M OÜ-l sisulise äritegevuse

puudumine, A OÜ soov saada arendustöö eest tasu koos teadmisega, et G G OÜ seda ilma

EAS-ilt toetust saamata tasuda ei suuda, milline hinnang on vastavuses G G OÜ selleaegsele

finantsseisundiga) ning pangaülekannete ajalist lähedust ja summade sarnasust ja samade

finantsvahendite korduvat kasutamist, on kohtu hinnangul tõendatud, et G G OÜ poolt A OÜ-

le tehtud ja EAS-ile presenteeritud maksed ei olnud kantud soovist A OÜ-le tasuda osutatud

teenuste eest, vaid pelgalt kavatsusest luua EAS-le sellekohane väärarusaam.

Pärast A OÜ-le 24.05.18 arve nr 36133 tasumise näivuse osas vajalike ülekannete tegemist

ning A OÜ poolt vastavas ulatuses summade ülekandmist M OÜ arveldusarvele, toimus Q

OÜ poolt algselt G G OÜ-le arvelduskrediidina kantud summade tagastamine Q OÜ

arveldusarvele nr XXX. Selleks kannab M OÜ pärast A OÜ-lt 29 995 euro suuruse

pangaülekande laekumist Q OÜ arveldusarvele 25.06.2018 maksena 3400 eurot ning

26.06.2018 maksena 19 238,97 eurot ehk kokku 22 638 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-

plaadil faili „S konto vv“ lk 5). Samuti teeb M OÜ 25.06.2018 G G OÜ arveldusarvele nr

XXX ülekande summas 16 600 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S konto vv“ lk

5). Peale M OÜ-lt 16 600 euro suuruse pangaülekande saamist, kannab G G OÜ 26.06.2018

arveldusarvelt XXX Q OÜ arveldusarvele üle 7400 eurot selgitusega „arvelduskrediit tagasi“

(ülekanne nähtub 6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „Swed konto vv“ lk 111). Eelpool

kirjeldatud tehingute tulemusena, tagastatakse Q OÜ-le ajavahemikul 25.06-26.06.2018

rahalisi vahendeid kokku 30 038 euro ulatuses ehk kogu summa, mille viimane oli 20.06.2018

kandnud üle G G OÜ-le A OÜ 24.05.18 arve nr 36133 tasumise osas näivuse loomiseks.

Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 29) ja maksekorraldusest (4.

köide, tl 20) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 summas 80 892 eurot G G

OÜ poolt arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) kahe maksena A OÜ arveldusarvele nr

XXX (Swedbank AS) alljärgnevalt:

-

09.07.2018 summas 49 892 eurot selgitusega „36741“ ja

-

09.07.2018 summas 31 000 eurot selgitusega „36741“.

A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 tasumiseks tehtud maksed kajastuvad kirjeldatud kujul ka

Swedbank AS vastusele lisatud G G OÜ ja A OÜ pangakonto väljavõtetes (6. köide, tl 33

asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116 ja fail „A Swed konto vv“ tl 84). Samas ei

vastanud M L poolt G G kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G

G OÜ poolt A OÜ-le tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse

täitmine vaid selles näivuse loomine. Praktiline vajadus selleks tuleb esmalt asjaolust, et

ülekande tegemisele eelnenud G G arveldusarve saldo seis (-149 633,07 eurot, mis sisaldab ka

09.07.2018 Q OÜ arvelduskrediidi nime all tehtud 12 000 euro suurust makset, mille G G OÜ

tagastab juba samal päeval peale esimese raharingi toimumist) ei võimalda

arvelduskrediidilepingu limiiti silmas pidades (200 000 eurot) teostada A OÜ-le 80 892 euro

suurust makset. Sellest tulenevalt ei jäägi arve tasumise osas näivuse loomiseks G G OÜ-l üle

muud kui kasutada samu rahalisi vahendeid ülekannte teostamiseks korduvalt. Nii nähtub A

OÜ arveldusarve nr XXX ja M OÜ arveldusarve nr XXX konto väljavõtetest, et G G OÜ

poolt A OÜ-le ülekantud 49 892 eurost 48 360 eurot kannab viimane pärast raha laekumist

juba 20 minuti pärast (6. köide, tl 140) edasi M OÜ arveldusarvele (6. köide, tl 33 asuval CD-

plaadil faili „S Swed konto vv“ tl 6 ja fail „A Swed konto vv“ tl 85), märkides selgituseks

„M00024“. Nagu kohus juba varasemalt viitas, ei teadnud M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed

M A ja M S midagi M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arvetest (sh arvest M00024) ega pidanud

võimalikuks, et M OÜ A OÜ-le mingisugust teenust osutab (7. köide, tl 72 ja tl 88). Küll aga

oli G G OÜ pearaamatupidaja M A-Mu ütluste kohaselt kõikide M OÜ poolt esitatud

arvetega kursis M L, kelle juhtimisel ja korraldusel raharingide teostamiseks vajalike arvete

koostamine ka toimus (7. köide, tl 108). Tunnistaja poolt esitatud väidet kinnitab ka M OÜ

arve nr M00023 A OÜ-le edastamisega seotud isikute ring (5. köide, tl 176). Seega on kohtu

hinnangul tõendatud, et M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arve nr M00024 (7. köide, tl 91) ei

põhinenud tegelikult teenuse osutamisel ning selle tasumiseks A OÜ poolt raha ülekandmine

iseloomustab asjaolu, et enne seda G G OÜ poolt Aule ülekantud summad ei olnud mõeldud

A OÜ-le teenuste eest tasumiseks vaid selle osas näivuse loomiseks. A OÜ-lt M OÜ

arveldusarvele laekunud rahalistest vahenditest kandis viimane 45 760 eurot üle G G OÜ

arveldusarvele nr XXX (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116),

millest G G OÜ jälle omakorda kandis teise raharingi teostamiseks A OÜ arveldusarvele nr

XXX üle 31 00 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116).

Tähelepanuväärne on ka ülekannete teostamise kellaajad – kui A OÜ kannab G Gilt laekunud

raha edasi 09.07.2018 kell 10.11 M OÜ-le, siis viimane kannab selle ringiga G G OÜ-le

tagasi 09.07.18 kell 12.59, misjärel G G OÜ kasutab samu rahalisi vahendeid A OÜ arve

näiliseks tasumiseks (teine raharing summas 31 000 eurot) juba 09.07.2018 kell 13.08 (6.

köide tl 140). Tehingute sedavõrd suur ajaline lähedus üksnes kinnitab veendumust, et

kirjeldatud raharingluse aluseks olnud tehingud olid pelgalt näilised.

Samasoodu kandis A OÜ ka teisel raharingil pärast G Gilt 09.07.2018 arveldusarvelt raha (31

000 eurot) laekumist (justkui arve nr 36741 tasumiseks) rahalisi vahendeid 32 440 euro

ulatuses juba samal päeval edasi C C OÜ arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks

„3469 (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ tl 85). Seejuures nähtub e-

postkastist xxx leitud kirjavahetusest (manuses olev arve), et C C OÜ 29.06.2018 arve nr

3469 kogusummas summas 32 440 eurot oli koostatud tasumiseks IT-alase projektijuhtimise

eest A OÜ-le maksetähtajaga 09.07.2018 ehk raharingi toimumise ajaks (5. köide, tl 305).

Samas e-kiri, millega M L edastab arve A Aile küsimusega „Kas see?“, on dateeritud

10.02.2023 kuupäeva seisuga, mistõttu esineb selles vastuolu raharingide toimumise ajaga.

Samas kohtu hinnangul saab arvel näidatud andmetest (sh maksetähtaja kokkulangevus

raharingi toimumise ajaga) siiski järeldada, et see edastati A OÜ-le tasumiseks 09.07.2018

toimunud raharingi läbiviimise tarvis. Asjaolu, et seda hiljem (st 10.02.2023 enne läbiotsimist

kriminaalmenetluse toimetamise ajal) poolte vahel veel edastati, annab tunnistust sellest, et

tegemist oli asjaosaliste jaoks olulise dokumendiga. C C OÜ arve nr 3469 tegelikkusele

vastavuse osas, aitavad olukorda selgust tuua tunnistajate M Ui (7. köide, tl 147-148) ütlused.

Tunnistaja M U märgib oma ütlustes, et C C OÜ tegevusvaldkonnaks on alates tema tööle

asumisest (st alates 2017) on olnud ruumide interjööriga seotud kaubad ja teenused ning see

tegevusvaldkond ei ole tänini muutunud. Samuti ei ole ettevõttes teisi töötajaid peale

tunnistaja ja Triin Lastiku ning talle teadaolevalt ei ole C C OÜ küll mingeid IT-alaseid

konsultatsioone, töid ega projektijuhtimisi teinud. Kohtu hinnangul haakuvad tunnistaja

ütlused ka arve nr 3469 lõpus toodud andmete (sh kauba väljastamine ja omandiõigus)

õiguslik tähendus, mis ei ole iseloomulik IT-alaste teenuste osutamisele. Tõsi, C C OÜ 2018.

majandusaasta aruande tegevusvaldkonnana on märgitud programmeerimine konsultatsioone

hõlmav tegevusvaldkond (1. köide, tl 116 pöördel), kuid arvestades tunnistajate ütlusi ning C

C OÜ tegevusala enne ja pärast 2017. majandusaastat, siis on pigem usutav, et 2018.

majandusaasta aruandesse tehtud tegevusala muudatus ei ole seotud ettevõtte reaalse

tegevusvaldkonnaga. Ka tunnistaja M Ae (kellel oli ülevaade C C OÜ raamatupidamisest)

märgib, et C C OÜ (xxx) ei osutanud 2018. aastal IT-teenuseid, vaid tegemist oli

mööblipoega (7. köide, tl 106-107). Veel kinnitavad C C OÜ mitte osalemist EAS-i projektiga

seotud töödes projektijuht K H (7. köide, tl 145), projektijuht tehnilise poole pealt M S (7

köide, tl 86) ja M A (7. köide, tl 69). Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka konkreetse projekti

koordineerimiseks korraldatud koosolekute memod, millest nähtuvalt tegelesid projekti

koordineerimisega tellija (G G OÜ) poole pealt enamasti M, M ja K ning täitja poole pealt (A

OÜ) A P ja S P (5. köide, tl 214-237). Seejuures ei ole C C OÜ ega sellega seotud isikuid

kordagi memode jooksul mainitud (v.a M L üksikutel juhtudel G Gi esindajana). Sellest

hoolimata on A OÜ juhatuse liikmed tunnistaja M N (7. köide, tl 44-45) ja süüdistatav A A

(12. köide, lk 26, 30) on oma ütlustes kinnitanud, et C C OÜ tegeles siiski EAS-i projekti

juhtimisega allhanke korras. Kohus nimetatud ütlusi eeltoodut arvestades usaldusväärseks

pidada ei saa ning leiab, et tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist see, et C C OÜ

esitas A OÜ-le raharingide korraldamise eesmärgil arveid (teiste hulgas arved nr 3449, 3524,

3528, 3536), milles näidatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud ning A OÜ kandis nende

arvete alusel ja raharingide võimaldamise eesmärgil üle arvel näidatud rahasummad. Samuti

on A A andnud ütlusi (12. köide, tl 26), et A OÜ pakkus C C OÜ-le vaid lihtsamaid IT-

alaseid teenuseid ehk serveri majutust, kodulehe hooldust ja IT-hooldusteenuseid, mistõttu on

vägagi küsitav, et kui C C OÜ lihtsalt IT-teenuseid sisse ostab, suudaks pakkuda samale

ettevõttele IT-alast projektijuhtimist. Viidatud asjaolu näitab omakorda seda, et G G OÜ poolt

A OÜ-le arve nr 36741 kontekstis 09.07.2018 tehtud rahaülekanded ei olnud kooskõlastatud

plaani kohaselt mõeldud vastava arve tasumiseks, vaid EAS-i eksitusse viimiseks. Sellekohast

järeldust süvendab veel seegi asjaolu, et C C OÜ arveldusarvele 09.07.2018 kell 14.14 (6.

köide, tl 140) A OÜ poolt laekunud summa kanti C C OÜ poolt praktiliselt samas ulatuses

veel samal päeval kell 14.57 tagasi G G OÜ arveldusarvele nr XXX (6. köide, tl 33 asuval

CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 116; ülekande kellaaja osas tl 140). Eeltoodust

järeldub, et G Gi poolt ringlusesse lastud rahast laekus sellest suurem osa tagasi tema kontole

juba sama päeva pärastlõunaks, seejuures kandis A OÜ talle laekunud summad praktiliselt

täies ulatuses (A OÜ arvele jäi üksnes 92 eurot) edasi M L kontrolli all olevatele ettevõtetetele

M OÜ ja C C OÜ.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kirjeldatud raharingides osalenud ettevõtete nimel

kinnitanud pangaülekannete maksekorraldused järgmised isikud:

-

Q OÜ nimel M L (6. köide, tl. 101);

-

G G OÜ nimel M L (6. köide, tl. 102);

-

A OÜ nimel A A (6. köide, tl. 107)

-

M OÜ nimel M L (25.06.2018 ja 26.06.2018 tehingud) ja M A-M (09.07.2018 tehing)

-

C C OÜ nimel Triin Lastik (6. köide, tl. 106).

Eeltoodust nähtuvalt on G G OÜ ja sellega õiguslikult seotud ettevõtete (M OÜ, C C OÜ, Q

OÜ) nimel teinud pangaülekandeid Triin Lastik, M L ning ühel juhul ka M A-M.

Kriminaalmenetluses on üle kuulatud ja ütlusi andnud üksnes M A-M, kelle sõnutsi tuli

samade finantsvahendite korduva kasutamise idee M L, kes andis lähtuvalt oma nägemusest

siis ka korraldusi nii arvete koostamiseks kui ka pangaülekannete tegemiseks ning kõik

pangaülekannetele vastavad arved käisid läbi M L ja E L (7. köide, tl 108). M A-Mu ütlusi

toetavad ka mitmed arvete koostamist ja edastamist puudutavad kirjavahetused, kus M L on

kas kirjavahetuse osapooleks või lisatud koopias olevate adressaatide hulka (5. kd, lk 1-19,

75, 121-127, 135-138, 151-168, 171-177, 210-213, 217, 233, 238, 244, 251-254, 257-260,

264-268, 282-287, 298-303, 309-311 ja 11. kd, lk 7-8, 12-14, 119-121). Lisaks raharingide

faktilisele koordineermisele tuleb arvestada, et M L omas kontrolli ka kõigi G G OÜ-ga

õiguslikult seotud ettevõtete üle. Nii oli raharingide toimumise ajal M L:

-

C C OÜ (hilisem C C OÜ) ainuosanik ja juhatuse liige (12. köide, tl 110);

-

G G OÜ juhatuse liige ja omas valitsevat mõju ka C C OÜ ainuosanikuna (12. köide,

tl 104);

-

Q OÜ juhatuse liige ning omas mõju ka läbi ettevõttega seotud omandisuhete –

ettevõtte osanikuks oli G G OÜ (12. köide, tl 115)

-

M OÜ (hilisem S OÜ) osas omas valitsevat mõju läbi ettevõtte omandisuhte –

ettevõtte enamusosanikuks oli C C OÜ (12. köide, tl 112), kus M L omas otsest

valitsevat mõju.

Eeltoodust järeldub selgelt, et M L omas valitsevat mõju raharingides G G OÜ poolel

tegutsevate ettevõtete majandustegevuse ja finantskäitumise suunamisel ning oli teadlik ja

huvitatud raharingide toimumisest. Selliselt sai M L suunata ettevõtete töötajate (sh

raamatupidajast M L ja pearaamatupidaja M. A-M) käitumist arvete väljastamisel ja

rahaülekannete tegemisel. Süüdistuse kohaselt tegutses M L EAS-le 12.07.2018 vahearuannet

ja 01.08.2018 maksetaotlust esitades ühiselt ja kooskõlastatult E L. Kohus süüdistuse

sellekohase väitega nõustub. Tõenditest nähtub, et kõnealuste raharingide toimumise ja

maksetaotluse esitamise ajal oli E L puhul tegemist G G juhatuse liikmega M L kõrval (12.

köide, tl 104), omades seega võimalusi võtta tarvitusele meetmeid ettevõtte nimel toimetatud

ebaseadusliku tegevuse avastamiseks ja vältimiseks. Arvestades veel seejuures, et järgmise

25.10.2018 vahearuande ja 09.11.2018 maksetaotluse esitas juba E L ise (4. köide, tl 43-45,

80-81) ning erinevad maksetaotluste aluseks olevatest asjaoludest ebaõige ettekujutuse

loomise viis (sh raharingide korraldamine) ja motiiv on samane, siis on kohtu hinnangul

leidnud tõendamist, ka süüdistuses toodud väide M L ja E L ühise ja kooskõlastatud tegevuse

kohta EAS-le ebaõige ettekujutuse loomisel. Kohtu sellekohase veendumuse elulist usutavust

suurendab seegi, et E L näol on tegemist M L xxx (12. köide, tl 93-96) ning lähisugulaste

puhul saab eeldada usalduslike suhete olemasolu, mis hõlbustab kaasamist erinevate plaanide

(vahel paraku ka kuritegelike) elluviimisesse.

2.2.2. Põhjuslik seos 12.07.18 vahearuannetes ja 01.08.18 maksetaotlustes ebaõigete

andmete (kulude kandmist tõendavad dokumendid) esitamise ja EAS-i poolt

06.08.2018 rahalise toetuse (58 709,7 eurot) ülekandmise vahel

G G OÜ jaoks oli vastavalt projekti nr XXX tingimusele ja kehtivale õigusele toetuse

väljamaksmise eeldusena kehtestatud tingimus, et G G OÜ peab projekti läbiviimise käigus

tekkinud abikõlbulikud kulud esmalt ise kandma ning esitama ka vastavasisulised tõendid (vt

punkt 2.2.). Seega oli muidu piisavat omafinatseeringut mitteomava G G OÜ jaoks toetuse

väljamaksmiseks vajalik luua EAS-ile ettekujutus sellest, et ta on abikõlbulike kuludena A

OÜ poolt esitatud arved täies ulatuses tasunud (vt punkt 2.2.1.). Nimetatud asjaolu kontrollis

enne toetuse välja maksmist ka EAS ning ka EAS pidas seda toetuse väljamaksmise

vältimatuks eeltingimuseks. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et EAS on G G OÜ poolt

esitletud kulusid kontrollides leidnud, et täidetud on kriteeriumid, mille kohaselt on kulud

põhjendatud ning ka G G OÜ poolt tähtaegselt reaalselt kantud (4. köide, tl 32). Samuti

nähtub maksetaotluse osas koostatud kontroll-lehelt, et EAS-il on tekkinud veendumus G G

OÜ 01.08.2018 maksetaotluse (summas 58 709,70 eurot) korrektsuse osas (4. köide, tl 31).

EAS-is ettevõtluskonsultandina töötanud A Ki ütluste kohaselt esitasid G G OÜ nimel

vahearuandeid M L ja E L. Samuti märkis tunnistaja, et vahearuannetes esitati muuhulgas

arved ja maksekorraldused ning andmete õigsust kontrollitigi pelgalt ettevõtte enda poolt

esitatud andmete põhjal (7. köide, tl 12). Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et pärast

M L poolt esitatud kulu- ja maksedokumentide kontrollimist tekkiski EAS-il nende samade

dokumentide alusel ebaõige ettekujutus sellest, et G G OÜ poolt presenteeritud abikõlbulikud

kulud on ka reaalselt viimase poolt kantud. Sellekohase veendumuse ootuspärane tagajärg oli

toetuse 06.08.2018 ülekandmine G G arveldusarvele summas 58 709,70 eurot (6. köide, tl 33

päringute vastustest faili „G LHV kontovv2.pdf“ lk 5).

2.2.3. G G OÜ ja selle juhatuse liikme E L poolt ühiselt ja kooskõlastatult M L

tegelikele asjaoludele mittevastavate makseandmete (kulude kandmist tõendavad

dokumendid) esitamine 25.10.2018 vahearuandes ja 09.11.2018 maksetaotluses

Kuivõrd peale 12.07.18 vahearuande esitamist, tuli toetuse aluseks oleva EAS-i ootuse

kohaselt esitada järgmine vahearuanne hiljemalt 25.10.2018 (vaata punkti 2.2), siis

allkirjastas E L 09.11.2018 EAS-ile e-iseteeninduse kaudu projekti nr XXX raames

maksetaotluse, mille raames taotles kokku 262 430 euro ulatuses abikõlbulike kulude

hüvitamist ning toetust summas 118 093,50 (4. köide, tl 43-45, 80-81). Maksetaotlusele

09.11.2018 lisas M L tegelike kulude kandmist tõestavate dokumentidena kümme

maksekorraldust (4. köide, tl 75-79) ja J OÜ poolt G G OÜ-le esitatud arve nr 364

kuupäevaga 02.10.2018 (4. köide, tl 71) ning A OÜ poolt G G OÜ-le esitatud kolm arvet nr

37054 kuupäevaga 24.07.2018, nr 40236 kuupäevaga 24.08.2028 ja nr 40313 kuupäevaga

24.09.2018 (4. köide, tl 72-74).

Maksetaotlusele lisatud kuludokumentide tabelist (4. köide, tl 80) ja maksekorraldustest (4.

köide, tl 75-79) nähtuvalt tasuti A OÜ 24.07.2018 arve nr 37054 summas 53 082 eurot G G

OÜ poolt kahe maksena, kandes 07.08.2018 viimase arveldusarvel nr XXX (LHV AS) A OÜ

arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS) rahalisi vahendeid 51 500 euro ulatuses (makse

selgitus „37054“) ja arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS) rahalisi vahendeid 1582 eurot. Sellekohane finantsvahendite liikumine nähtub

ka LHV AS vastusest menetleja päringule, millega viimasele väljastati G G OÜ pangakonto

nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33 asuval CD-

plaadil faili „G LHV konto vv 2“ lk 5) ning Swedbank AS vastusest menetleja päringule,

millega viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto nr XXX väljavõte

ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed

konto vv“ lk 129). Viidatud G G LHV panga konto väljavõttest nähtub, et 06.08.2018 laekus

kontole Rahandusministeeriumist EAS-i projekti toetusraha summas 58 709,70 eurot, enne

toetuse laekumist oli kontojääk 514,73 eurot. Seejärel 07.08.2018 tasuti LHV kontolt L H

OÜ-le 5400 eurot (K Hi osutatud projekti sisulise juhtimise teenuse eest, 7. köide, tl 143-145),

OÜ K 1830 eurot (K S osutatud projektijuhtimise teenuse eest, 7. köide, tl 131-135) ja A OÜ-

le 51 500 eurot. Pärast makseid oli kontojääk alla 500 euro, mis ei võimaldanud A OÜ poolt

esitatud arve ülejäänud osas tasumist, mistõttu tasuti see Swedbanki kontolt. A OÜ

pangakontolt ei nähtu raha ringile suunamist (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed

konto vv“ lk 95) ja G G OÜ pangakontolt seda, et raha oleks G G OÜ-ni tagasi jõudnud.

Seega kasutati ära kogu EAS-i poolt kantud toetus.

A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasuti G G OÜ poolt ühe maksena,

kandes 12.09.2028 arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS) rahalisi vahendeid summas 78 462 eurot, makse selgitusena „40236“ (4.

köide, tl 77, 80). Sellekohane finantsvahendite liikumine nähtub ka Swedbank AS vastusest

menetleja päringule, millega viimasele väljastati F F OÜ (endise nimega G G OÜ)

pangakonto nr XXX väljavõte ajavahemiku 01.12.2017-31.12.2018 kohta (6. köide, tl 33

asuval CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 148). Samas ei vastanud E Lastiku poolt G G

kohustuste täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le

tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles

näivuse loomine.

Nimelt nähtub viidatud F F OÜ (endise nimega G G OÜ) pangakonto väljavõttest, et

12.09.2018 kanti 65 300 eurot üle Q OÜ pangakontolt selgitusega „arvelduskrediit“ ning see

toimus samal päeval enne A OÜ-le ülekande tegemist (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili

„F Swed konto vv“ lk 148). Pangakonto väljavõtte kohaselt tegi G G OÜ A OÜ-le väljamakse

pärast selleks Q OÜ poolt rahaliste vahendite saamist, vastavate pangatehingute teostamiste

kellaaegade kohaselt on kanne A OÜ-le (kell 15.09.22) toiminud isegi 36 sekundit enne

selleks saadi rahaliste vahendid Q OÜ-lt (kell 15.09.58) (6. köide, tl 140). Ajalise järjekorra

mõttes pidid aga kanded toimuma vastavalt pangakonto väljatrükil nähtuvale, kuivõrd enne Q

OÜ-lt ülekande saamist oli G G OÜ-l pangakontol rahalisi vahendeid –186 684 eurot ning

vastavalt Swedbank AS-iga sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 16-127886-KT lisale nr 2 (6.

köide, tl 121 ja 128), oli arvelduskonto nr XXX osas sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiriks

200 000 eurot, mistõttu ei oleks G G OÜ saanud A OÜ-le 78 462 eurot kanda. Eeltoodust

järeldub, et G G OÜ-l puudus ilma Q OÜ rahaliste vahendite kaasamiseta võimalus A OÜ

arve tasumiseks ning vajalikud kanded tehti ajaliselt vähem kui minutilise vahega. Nagu ka

eelnevalt viidatud (vaata p 2.2.1.) G G OÜ pearaamatupidaja M A-M ütluste kohaselt oli

ettevõte 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal majanduslikult väga raskes seisus, ei olnud

vahendeid EAS-i projekti omafinantseeringut katta ning selleks, et EAS-i projekti

aruandluseks maksekorraldusi saada, tehti rahadega ringe, millised mõtles välja M L ja ainult

tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid (7. köide, tl 103-109).

Järgnevalt nähtub A OÜ pangakonto väljavõttest, et arve tasumisele järgneval päeval ehk

13.09.2018 kanti 78 400 eurot üle M OÜ pangakontole selgitusega „arve M00025“ (6. köide,

tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 108). Arve nr M00025 kohaselt osutas M

OÜ IT-alast projektijuhtimist augustis 2018 (7. köide, tl 76). Nagu kohus juba varasemalt

viitas, ei teadnud M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed M. A ja M. S midagi M OÜ poolt A

OÜ-le esitatud arvetest (sh arvest M00025) ega pidanud võimalikuks, et M OÜ A OÜ-le

mingisugust teenust osutab (7. köide, tl 72 ja tl 88). Küll aga oli G G OÜ pearaamatupidaja M

A-Mu ütluste kohaselt kõikide M OÜ poolt esitatud arvetega kursis M L, kelle juhtimisel ja

korraldusel raharingide teostamiseks vajalike arvete koostamine ka toimus (7. köide, tl 108).

E-kirjade vaatlusest nähtub, et 12.09.2028 edastas M OÜ arve M00025 M L A Aile, kirja

koopiasse on lisatud ka raamatupidaja M A-M. M L e-posti aadress, kirja jalus kui ka arvel

toodud M OÜ kontakt viitab üheselt G G OÜ-le (5. köide, tl 261-263). Seega on kohtu

hinnangul tõendatud, et M OÜ poolt A OÜ-le esitatud arve nr M00025 ei põhinenud

tegelikult teenuse osutamisel ning selle tasumiseks A OÜ poolt raha ülekandmine

iseloomustab asjaolu, et enne seda G G OÜ poolt A OÜ-le ülekantud summad ei olnud

mõeldud A OÜ-le teenuste eest tasumiseks vaid selle osas näivuse loomiseks. M OÜ

arveldusarve nr XXX konto väljavõttest nähtub, et G G OÜ-le kantakse A OÜ-st ülekande

laekumise päeval ehk (13.09.2018) 35 680 eurot ja järgneval päeval (14.09.2018) 40 000

eurot, mõlemal korral selgitusega „arve nr 14914 kuupäev 31.08.2028“ (6. köide, tl 33 asuval

CD-plaadil faili „S vv“ lk 7). Taas tehakse ülekanded ka ajaliselt väga lähestikku, nimelt

ülekanne M OÜ-le tehakse kell 10.06, kes kannab osa summast edasi G G OÜ-le juba kell

10.54 (6. köide, tl 140). Järgnevalt kannab laekumistega samadel päeval G G OÜ Q OÜ-le 35

300 eurot ja 30 000 eurot, selgitustega „arvelduskrediit tagasi“. Ülekannete tegemise järgselt

oli G G OÜ pangakonto taas pangaga sõlmitud arvelduskrediidi ülempiiri lähedal. Sellise

eelpool kirjeldatud tegevusega sai raharing kahe päevaga täis. Kohtu hinnangul viitab nii

maksete omavaheline ajaline lähedus, tunnistajate ütlused seotud ettevõtete tegeliku tegevuse

ja võimekusega teenust osutada ning G G OÜ majandusliku võimekuse ning selle juhtimisega

M L poolt, et G G OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda A OÜ 24.08.2028 arve nr 40236

summas 78 462 eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes

tõend, mille abil tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest.

A OÜ 24.09.2028 arve nr 40313 summas 122 904 eurot tasuti G G OÜ poolt viie maksena,

kandes arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) A OÜ arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS)

11.10.-22.10.2018 rahalisi vahendeid kokku summas 122 904 eurot, maksete selgitusena

„40313“ (4. köide, tl 78-79, 80). Rahade liikumine oli sarnane, kuidas see toimus augusti kuu

arvega seonduvalt. 11.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega

„arvelduskrediit“ summas 15 000 eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 18 904 eurot,

selgitusega „40313“. 15.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega

„arvelduskrediit“ summas 45 000 eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 44 100 eurot,

selgitusega „40313“. Kuupäeval 22.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid

kolmel korral selgitusega „arvelduskrediit“ summades 20 000 eurot, 20 000 eurot ja 20 900

eurot, viimane kannab samal päeval A OÜ-le 20 000 eurot, 20 900 eurot ja 19 000 eurot,

kõigil kordadel selgitusega „40313“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „F Swed konto

vv“ lk 160-165).

A OÜ kannab pärast 11.10.2018 ja 15.10.2018 saadud ülekandeid (kokku 63 004 eurot)

15.10.2018 M OÜ-le 63 000 eurot, selgitusega „arve M00026“ (6. köide, tl 33 asuval CD-

plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 119). Arve M00026 sisuks on taas sarnaselt augusti kuu

arvega IT-alane projektijuhtimine (september 2018) (5. köide tl 197-199), mille kohta on

tunnistajad öelnud, et sellist teenust ei pakutud. M OÜ arveldusarve nr XXX konto

väljavõttest nähtub, et G G OÜ-le kantakse A OÜ-st ülekande laekumisega samal päeval

(15.10.2018) 60 120 eurot ning 2880 eurot (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S vv“ lk

8).

A OÜ kannab pärast 22.10.2018 saadud kolme ülekannet (kokku 59 900 eurot) samal päeval

C C OÜ-le kolme ülekandega rahalisi vahendeid kokku summas 59 180 eurot, selgitusega

„arve 3528“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „A Swed konto vv“ lk 120-121). Eelpool

on ka kohus välja toonud, kuidas C OÜ oli M L otseselt seotud. Samuti nähtub pangakonto

väljavõttest, et raha kanti edasi varsti pärast rahaliste vahendite saabumist, sest üldiselt ei

jõudnud enne raha edasikandmist pangakontol teisi raha liikumisi olla. Pangaülekannete

aegade kohaselt toimusid C C OÜ-le kannate tegemised vastavalt 34 minutit, 12 minutit ja 19

minutit pärast G G OÜ-lt rahaliste vahendite saamist (6. köide, tl 140).

C C OÜ arve nr 3528 sisuks on IT-alane projektijuhtimine (september 2018), summas 59 180

euro ning selle arve palub raamatupidaja M A-M Triin Lastikul vastavas summas esitada

Aule, e-maili koopias on ka M L. Triin Lastik saadab arve A Aile, pannes koopiasse

raamatupidaja ja M L. A A vastab e-kirjavahetusega järgmine päev ehk 16.10.2018 M A-

Mule ja tunneb huvi EAS-i aruandluse esitamisega ning maksekorralduste tegemisega, sest on

seisus, kus peavad ootama (5. köide, tl 128-129). Tunnistaja M Ui ütluste kohaselt töötas C C

OÜ-s ainult tema koos Triin Lastikuga ning 2018. aastal pakkus ettevõte sisekujundusega

seotud teenuseid ja kaupu ning IT-alasid töid ei teinud (7. köide, tl 146-148). Seega asjaolud,

et C C OÜ ei tegelenud IT-alaste konsultatsioonidega ning arve teenuse eest palub saata

hoopis A OÜ-ga mitte seotud raamatupidaja ja väidetav teenuse ostja ei suhtle teenuse

pakkujaga otse, annab aluse järeldada, et tegemist ei olnud tegelikult teenuse osutamisega. C

C OÜ kannab samal päeval iga ülekande järgselt raha kolme kandega edasi G G OÜ-le

(kokku summas 58 020) kõigil selgitusega „arve 15101“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil

faili „C Swed konto vv“ lk 51). G G OÜ arve 15101 sisuks on IT-alane projektijuhtimine

(septemb) (9. köide, tl 135). Seega algselt A OÜ-le kantud summad jõudsid G G OÜ-ni läbi

erinevate ettevõtete tagasi ning A OÜ pangakontole jäi ülekannete tulemusel 724 eurot.

Seega nähtub eelpool välja toodud raharingidest, et ei vastanud E L poolt G G kohustuste

täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt A OÜ-le 24.09.2028

arvega nr 40313 seonduvalt summas 122 904 eurot tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei

olnud G G OÜ rahalise kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nagu kohus on ka

varasemalt viidanud tunnistajate ütluste kohaselt oli maksete tegemise ajal G G OÜ

majanduslikult raskes seisus, EAS-i projekti omafinantseeringuks vahendeid ei olnud, tehti

rahadega ring, millised mõtles välja M L ning ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti

ülekandeid. Raharingidega seonduva ettevõtte M OÜ tolleaegsed juhatuse liikmed ei teadnud

A OÜ poolt esitatud arvetest midagi ning arvetel kajastuvate teenuste osutamine ei olnud

võimalik, samas oli nende arvetega kursis M L. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et A

OÜ, M OÜ ja C OÜ poolt esitatud arved ei põhinenud tegelikult teenuse osutamisel vaid selle

osas näivuse loomiseks. Kohtu hinnangul viitab nii maksete omavaheline ajaline lähedus,

tunnistajate ütlused seotud ettevõtete tegeliku tegevuse või võimekusega teenust osutada ning

G G OÜ majandusliku võimekuse ning selle juhtimisega M L poolt, et G G OÜ ja M L tegelik

tahe ei olnud tasuda A OÜ 24.09.2028 arve nr 40313 summas 122 904 eurot, vaid luua

pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol üksnes tõend, mille abil tekitada EAS-ile

väär ettekujutus arve tasumisest.

J OÜ 02.10.2028 arve nr 364 summas 60 468 eurot tasuti G G OÜ poolt kahe maksena,

kandes 24.10.2018 arveldusarvelt nr XXX (Swedbank AS) J OÜ arveldusarvele nr XXX

(Swedbank AS) rahalisi vahendeid kokku summas 60 468 eurot, maksete selgitusena „364“

(4. köide, tl 79, 80). Arve 364 kohaselt pakkus J OÜ G G OÜ-le erinevaid turundusteenuseid.

Rahade liikumine oli sarnane, kuidas see toimus augusti ja septembri kuu arvetega

seonduvalt. 24.10.2018 Q OÜ kannab G G OÜ-le rahalisi vahendeid selgitusega

„arvelduskrediit“ summas 35 550 eurot (ilma milliste vahenditeta ei oleks saanud arvet

tasuda, kuna arvelduskrediit oli lubatu piiri lähedal), viimane kannab samal päeval J OÜ-le 38

468 eurot, selgitusega „364“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „S konto vv“ lk 165).

Seejärel kannab samal päeval J OÜ 38 400 eurot C C OÜ-le selgitusega „3536“ (4. köide, tl

33 asuval CD-plaadil faili „J Swed vv“ lk 30) ning viimane omakorda sama summa samal

päeval G G OÜ-le selgitusega „arve 15183“ (6. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „C Swed

konto vv“ lk 51).

Samal päeval, 24.10.2018, toimub veel üks samasugune raharing ehk G G pärast C C OÜ-lt

ülekande saamist, kannab see J OÜ-le 22 000 eurot, selgitusega „364“ (4. köide, tl 33 asuval

CD-plaadil faili „F Swed konto vv“ lk 166). J OÜ kannab samal päeval sama summa C C

OÜ-le, selgitusega „3536“ (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili „J Swed vv“ lk 31) ning

viimane kannab samal päeval G G OÜ-le 21 960 eurot selgitusega „arve 15183“ (6. köide, tl

33 asuval CD-plaadil faili „C Swed konto vv“ lk 51).

C C OÜ 23.10.2018 arve nr 3536 kohaselt osutati J OÜ-le interjööri projekti ning

sisekujundusnõustamise teenust, mille eest tuli tasuda 60 400 eurot (10. köide, tl 45a, kaust

„218881 J“, fail „A 3536 J OÜ“). Arve saatis J 13.11.2018 M L (10. köide, tl 54-55), mitte

aga C C OÜ-ga tegelev Triin Lastik, kes tunnistaja M Ui ütluste kohaselt ettevõttes arveid

väljastas (7. köide, tl 146-148). Kuidagi ei ole ka usutav, et J tasus suures summas arve, kuid

arve mille tasus sai rohkem kui kaks nädalat pärast tasumist. Samuti nähtub J OÜ pangakonto

väljavõttest (4. köide, tl 33 asuval CD-plaadil faili J Swed vv“), et suuremad kulutused ja

sissetulekud jäävad sadadesse eurodesse, mõned paari tuhande euro juurde, mistõttu endale

interjööri projekti tellimine nii suures summas ei tundu kuidagi usutav. Seda enam, et 2017.

aastal oli ettevõte registreeritud xxx kortermajja (12. köide, tl 113). Arve nr 15183 kohaselt

osutas G G OÜ C C OÜ-le projektijuhtimist (oktoober 2018) (10. köide, tl 135), olles aga ise

logistika ettevõte. Antud juhul saab pidada võimalikuks seda, et J OÜ G Gile turundusteenust

pakkus, kuid arvega nr 364 seotud maksed J OÜ kätte ei jäänud vaid kanti M L seotud

ettevõtetele edasi ning rahalised vahendid jõudsid juba samal päeval G G OÜ-sse tagasi.

Seega nähtub eelpool välja toodud raharingidest, et ei vastanud E L poolt G G kohustuste

täitmise kohta esitatud andmed tegelikkusele, kuivõrd G G OÜ poolt J OÜ-le 02.10.2028 arve

nr 364 summas 60 468 eurot tehtud pangaülekannete eesmärgiks ei olnud G G OÜ rahalise

kohustuse täitmine vaid selles näivuse loomine. Nagu kohus on ka varasemalt viidanud

tunnistajate ütluste kohaselt oli maksete tegemise ajal G G OÜ majanduslikult raskes seisus,

EAS-i projekti omafinantseeringuks vahendeid ei olnud, tehti rahadega ring, millised mõtles

välja M L ning ainult tema korraldusel koostati arveid ja tehti ülekandeid. C C OÜ arve

edastamisega oli seotud ka M L, kuigi ettevõttes väljastas arveid Triin Lastik ning teenuse

pakkumise puhul oleks olnud arusaadav, et tellija ja teenuse osutaja suhtlevad otse. Seda

enam, et ettevõttes töötanud tunnistaja sõnul väljastas arveid vaid Triin Lastik. Seega on

kohtu hinnangul tõendatud, et J OÜ, C C OÜ ja G G OÜ poolt esitatud arved ei põhinenud

tegelikult teenuse osutamisel vaid selle osas näivuse loomiseks. Kohtu hinnangul viitab nii

maksete omavaheline ajaline lähedus, tunnistajate ütlused seotud ettevõtete tegeliku tegevuse

või võimekusega teenust osutada ning G G OÜ majandusliku võimekuse ning selle

juhtimisega M L poolt, et G G OÜ ja M L tegelik tahe ei olnud tasuda J OÜ 02.10.2028 arve

nr 364 summas 60 468 eurot, vaid luua pangaülekandeid kajastava maksekorralduse näol

üksnes tõend, mille abil tekitada EAS-ile väär ettekujutus arve tasumisest.

2.2.4. Põhjuslik seos vahearuannetes ja maksetaotlustes ebaõigete andmete (kulude

kandmist tõendavad dokumendid) esitamise ja EAS-i poolt 06.08.2018 rahalise

toetuse (58 709,70 eurot) ülekandmise vahel

G G OÜ jaoks oli vastavalt projekti nr XXX tingimusele ja kehtivale õigusele toetuse

väljamaksmise eeldusena kehtestatud tingimus, et G G OÜ peab projekti läbiviimise käigus

tekkinud abikõlbulikud kulud esmalt ise kandma ning esitama ka vastavasisulised tõendid (vt

punkt 2.2.). Seega oli muidu piisavat omafinantseeringut mitteomava G G OÜ jaoks toetuse

väljamaksmiseks vajalik luua EAS-ile ettekujutus sellest, et ta on abikõlbulike kuludena A

OÜ ja L OÜ poolt esitatud arved täies ulatuses tasunud (vt punkt 2.2.3.). Nimetatud asjaolu

kontrollis enne toetuse välja maksmist ka EAS ning ka EAS pidas seda toetuse väljamaksmise

vältimatuks eeltingimuseks. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et EAS on G G OÜ poolt

esitletud kulusid kontrollides leidnud, et täidetud on kriteeriumid, mille kohaselt on kulud

põhjendatud ning ka G G OÜ poolt tähtaegselt reaalselt kantud (4. köide, tl 84-86). Samuti

nähtub maksetaotluse osas koostatud kontroll-lehelt, et EAS-il on tekkinud veendumus G G

OÜ 09.11.2018 maksetaotluse (summas 118 093,50 eurot) korrektsuse osas (4. köide, tl 87).

EAS-is ettevõtluskonsultandina töötanud A Ki ütluste kohaselt esitasid G G OÜ nimel

vahearuandeid M L ja E L. Samuti märkis tunnistaja, et vahearuannetes esitati muuhulgas

arved ja maksekorraldused ning andmete õigsust kontrollitigi pelgalt ettevõtte enda poolt

esitatud andmete põhjal (7. köide, tl 12). Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et pärast

E L poolt esitatud kulu- ja maksedokumentide kontrollimist tekkiski EAS-il nende samade

dokumentide alusel ebaõige ettekujutus sellest, et G G OÜ poolt presenteeritud abikõlbulikud

kulud on ka reaalselt viimase poolt kantud. Sellekohase veendumuse ootuspärane tagajärg oli

toetuse 28.11.2018 ülekandmine G G arveldusarvele summas 108 093,50 eurot (6. köide, tl 33

päringute vastustest faili „G LHV konto vv 2.pdf“ lk 5).

2.3. M L ja E L poolt EAS-le ebaõige ettekujutuse loomine A OÜ ja J OÜ arvete

tasumisega seotud asjaoludest oli tahtlik ning on omistatav ka F F OÜ-le (endise

ärinimega G G OÜ)

Eeltoodust lähtuvalt on leidnud tõendamist, et F F OÜ juhatuse liikmed M L ja E L tegutsesid

EAS-ile A OÜ ja J OÜ arvete tasumist puudutavaid ebaõigeid andmeid esitades F F OÜ nimel

ning tema huvides tahtlikult. Puuduvad kõigi osas õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

II

Triin Lastiku poolt kaasabi osutamine F F (endise nimega G G OÜ) ja viimse juhatuse

liikmete M L ja E L poolt toimepandud soodustuskelmusele

2.4. Kaasaaitamistegu

Triin Lastikule heidetakse süüdistuses ette füüsilise kaasabi osutamist G G OÜ ja selle

juhatuse liikmete M L ja E L soodustuskelmuse toimepanemisel selliselt, et Triin Lastik C C

OÜ võltsarvete alusel võttis viimase arveldusarvele vastu rahalisi makseid G G OÜ

alltöövõtjatelt A OÜ-lt ja J OÜ-lt neile eelnevalt G Gi poolt tasutud rahasummade arvelt ning

suunas saadud rahalised vahendid G G OÜ võltsarvete alusel tagasi viimase pangakontole

selleks, et G G OÜ saaks tagastatud rahalisi vahendeid korduvalt kasutada A OÜ ja J OÜ

poolt projektiga seotud arvete näiliseks tasumiseks ja seeläbi luua EAS-ile ebaõige

ettekujutuse projektiga seotud abikõlbulike arvete tasumisest vastavate maksekorralduste

esitamise läbi. Süüdistuse kohaselt tegutses Triin Lastik kaasaaitamistegu toime pannes

ühiselt ja kooskõlastatult M L.

Süüdistusakti pinnalt seondub kaasaaitamistegu nelja arve koostamise ja esitamisega C C OÜ

nimel A OÜ-le ja J OÜ-le ning viimaste poolt tehtud rahaliste vahendite ülekandmiste

vastuvõtmisega C C OÜ arveldusarvele. Samuti on süüdistuse kohaselt kaasaaitamistegu

seotud C C OÜ-le laekunud rahaliste vahendite edasikandmisega G G OÜ arveldusarvele

viimase poolt väljastatud võltsarvete alusel. Kohus on juba soodustuskelmuse põhiteo juures

lugenud tõendatuks, et C C OÜ nimel esitati arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 ja G G nimel

esitati arved nr 14425, 15101, 15183 - nende sisu ei vastanud tegelikkusele (st tegelikkuses ei

toimunud arvel näidatud teenuse osutamist ega kaupade müümist) ning viidatud arvete alusel

toimusid süüdistuses kirjeldatud rahaliste vahendite ülekanded A OÜ ja J OÜ arveldusarvetelt

C C OÜ arveldusarvele ja C C OÜ arveldusarvelt edasi G G OÜ arveldusarvele.

Tõendite pinnalt ei saa olla vaidlust ka selles, et kõigi nelja C C OÜ arve alusel laekusid

rahalised vahendid A OÜ ja J OÜ arveldusarvelt C C OÜ arveldusarvele, mille Triin Lastik C

C OÜ arveldusarvelt G G OÜ arveldusarvele edasi kandis (9. köide, tl 102). G Gi poolt C C

OÜ-le esitatud arvete leidmises Triin Lastiku juhatatavast kauplusest (8. kd, lk 40 ja 9. kd, lk

133-135) ei ole midagi üllatavat, sest C C OÜ-le raamatupidamist teinud tunnistaja T V

sõnutsi tõigi raamatupidamiseks vajalikke arveid talle Triin Lastik (7. kd, lk 155).

Kriminaalasja lahendamisel on aga vaidlus tekkinud selles, et kas Triin Lastik koostas kõik C

C OÜ poolt A OÜ-le ja J OÜ-le esitatud neli arvet või mitte.

Triin Lastikule heidetakse ette, et tema koostas C C OÜ nimel arved nr 3446, 3469, 3528 ja

3536. Kaitsja nõustus sellega, et arved nr 3446 ja 3528 on tõesti Triin Lastiku poolt C C OÜ

nimel koostatud. Ka kohtu hinnangul ei ole tõendikogumi pinnalt alust teistsuguseks

järelduseks (5. kd, lk 128-129, 133-134 ja 11. kd, lk 57 ja 22). Prokurör ja kaitsja on aga

eriarvamusel selles, et kas arved nr 3469 ja 3536 on süüdistatava poolt koostatud või mitte.

Iseenesest on täpne kaitsja osundus, et konkreetselt viidatud arvetega seonduvad M L

kirjavahetused vastavalt A Ai (5. kd, lk 305) ja J (10. kd, lk 55), milles aga viited Triin

Lastikule puuduvad. See aga ei tähenda, et olemasolevaid arveid ei saaks hinnata kogumis

teiste tõendite ja Triin Lastiku eelneva käitumisega. Kuivõrd arved on oma olemuselt

raamatupidamise alusdokumentideks, siis on arvete koostamisega seotud asjaolude

selgitamisel olulised konkreetse ettevõtte raamatupidaja ütlused. Tähelepanuväärne on, et C C

OÜ osas ei olnud M. A-M 2017. ja 2018. a raamatupidajaks (7. kd, lk 107), vaid vastavat

teenust osutas tunnistaja T V. Viimati mainitu ütluste kohaselt esitas C C OÜ nimel

raamatupidajale arveid Triin Lastik ning arved seondusid 2018. aastal põhiliselt Tallinnas xxx

tänaval asuvas kaupluses müüdavate sisustuskaupadega (7. kd, lk 155). Oluline on seegi, et

tunnistaja ütluste kohaselt koostas just tema C C OÜ osas 2017. ja 2018. aasta majandusaasta

aruanded, millest saab järeldada, et raamatupidajana omas ta ka terviklikku ülevaadet C C OÜ

majanduskäibest. Tunnistajana on ütlusi andnud ka kaupluses Triin Lastiku assistendina

töötanud M U, kelle ütluste kohaselt tegeles kauplus sisekujunduskaupade pakkumisega ning

sisearhitektuuri alase konsultatsiooniga. Oluline on tunnistaja ütluste kohaselt ka see, et muid

töötajaid tema teada C C OÜ-s ei töötanud (7. kd, lk 147). Tunnistaja määratles öeldu

kontekstis ära ka oma tööülesanded, milleks olid klientide vastu võtmine ja kaupluses toodete

müümine ning välismaiste klientidega suhtlemine. Kaupade müümine ettevõtte

majandustegevuses seondub vältimatult ka arvete edastamisega – seejuures tuleb arve

koostamiseks kellelegi ka sisend anda. Öeldu kontekstis on oluline, et kui tunnistaja M U teab

kinnitada, et C C OÜ-s töötas peale tema veel üksnes Triin Lastik, siis järeldub sellest ühtlasi,

et müügiarvete koostaja ei saanud olla veel keegi kolmas isik peale kaupluse juhatajaks oleva

Triin Lastiku enda. Sellega haakub otseselt ka arvete nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 kirjapildist

välja loetav asjaolu, et kõikide C C OÜ asjakohaste arvete puhul on koostajana märgitud Triin

Lastik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et C C OÜ nimel koostas arved nr 3446,

3469, 3528 ja 3536 Triin Lastik.

Usutav on kaitsja vastuväide, et praktikas kasutataksegi arvete koostamisel dokumendi malle,

kuid seejuures ei saa salata tõsiasja, et igasuguste mallide koostamise eesmärgiks on sama

sisuga teksti uuesti ja uuesti kirjutamise vältimine olukorras, kus kirjutatu aluseks olevad

asjaolud ei ole muutunud. Nii on viimase arve nr 3536 (10. köide, lk 45A plaadil olev

alamkaust 218881 ja fail „A 3536 J OÜ“) puhul täheldatav jaluses olevate rekvisiitide

lisamisel tekkinud vormistuslik viga (rekvisiitide nihkumine dokumendi vasakule küljele)..

See viitab asjaolule, et C C OÜ arvega seotud rekvisiidid nagu aadress (mis on ühtlasi ka

Triin Lastiku kaupluse aadressiks), pangaarve number on ühtse plokina olnud seotud Triin

Lastiku kui arvel selle koostajana näidatud isikuga ning täiendavalt ilmestab asjaolu, et

praktikas C C OÜ nimel koostaski arveid Triin Lastik, mis haakub ka nii raamatupidaja kui

kaupluse töötaja ütlustest väljaloetavaga. Seejuures on täheldatav, et muudatusi arve

kirjapildis tegi samuti Triin Lastik ise – nii on kaks esimest arvet nr 3446 (5. köide, tl 134) ja

nr 3469 (5. köide, tl 305) rekvisiidid eestikeelse kirjapildiga (millest esimese koostamise

omistamisega Triin Lastikule ei ole mingit vaidlust ega kahtlust) ning kahe viimase arve nr

3528 ja 3536 rekvisiidid inglise keelse kirjapildiga koos rekvisiitide nimetusega (millest

esimese koostamise omistamisega Triin Lastikule ei ole jällegi mingit vaidlust ega kahtlust).

Kuigi kaitsja ei taha nõustuda mõlema nii eesti- kui ka inglisekeelsete arvete osas kummastki

viimase omistamisega Triin Lastikule, siis ometigi järeldub eeltoodust, et vaidluse alt on

väljas asjaolu, et Triin Lastik koostas nii esimese eesti- kui ka esimese inglisekeelsete

rekvisiitidega arve, mis näitab seda, et Triin Lastiku käitumisest lähtuvalt kujunes iga

järgneva arve vormistuslik ilme. Kohtu hinnangul on need asjaolud, mida saab täiendavalt

arvestada ühtse teoviisi hindamisel seoses arvete koostaja määratlemisega.

Iseenesest õige on kaitsja vastuväide ka selle osas, et ka M L oli juhatuse liikmena iseseisev

võimalus C C OÜ-d esindada (sh näiteks arvete väljastamisel). Samuti märkis kaitsja, et 2018.

aasta majandusaasta aruande esitajaks oli just nimelt M Lastik. Seejuures ei ole ka vähe tähtis,

et 2018. majandusaasta aruandes tuuakse senise tegevusala kõrval uue tegevusalana välja ka

projektijuhtimisteenuste osutamine (1. köide, lk 116-117). C C OÜ osas koostas aga vastava

majandusaasta aruande raamatupidaja T V, kelle sõnutsi suhtles ta alusandmete osas just Triin

Lastikuga. Oluline on seegi, et äriseadustik § 168 lg 1 punktile 5 tuleb majandusaasta aruanne

kinnitada osanikel (ainuosanikuks tol hetkel oli Triin Lastik). Seega ei saa öeldu pinnalt

kuidagi väita, et C C OÜ reaalse igapäevase majandustegevusega seotud sammude puhul

oleks M L toimetanud kuidagi Triin Lastikust iseseisvalt (v.a ühinguõigusliku iseloomuga

tehingud tütarettevõtetega). See ei haaku ka juba eelnevalt esitatud analüüsis toodud

asjaoludega selle kohta, et sisustuskaupade ja -teenuste osas tegeles igapäevasele

majandustegevusele omaste toimetamistega Triin Lastik (sh arvete väljastamisega).

Täiendavalt viitab sellele ka asjaolu, et kauplusega seoses oli loodud eraldiseisev brändi

kuvand – „xxx“, milline kujundusmärk oli toodud kõigil süüdistusest hõlmatud C C OÜ

arvetel ning ilmestab, et arved justnimelt konkreetse ettevõtlussuuna alt on esitatud.

Hilisemalt kandis kaupluse uus juriidiline keha justnimelt xxx nime (7. kd, lk 147). Kohus

nõustub siinkohal ka prokuröriga selles, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M L oleks

üldse arvete koostamisega tegelenud. Nii märgib tõesti ka näiteks kõikide M L seotud

ettevõtete (v.a C C OÜ) raamatupidamist korraldanud M A-M, et kõikideks arveteks andis

sisendi just M L (7. kd, lk 108). Seega M L, mitte ei koostanud ise arveid, vaid korraldas

selleks vajaliku sisendi andmise raamatupidamisega tegelevatele isikutele, mistõttu on

ebatõenäoline, et ta C C OÜ nimel mingeid arveid ise koostama asunuks.

Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, et A

OÜ-le ja J OÜ-le esitatud arved koostas Triin Lastik.

2.5. Triin Lastiku kaasaaitamisteoga põhiteo täideviimise soodustamine

Süüdistuse kohaselt võimaldas Triin Lastiku kaasabi C C OÜ nimel võltsarvete alusel

rahaliste vahendite vastuvõtmisel ja nende edasikandmisel G G OÜ-le, viimase poolt luua

EAS-ile teadvalt vale ettekujutus A OÜ ja J OÜ arvete tasumise osas ja seega

struktuuritoetuse arvel väljamakse saamiseks nõutava omafinantseeringu nõude täitmise osas.

Kohus on soodustuskelmuse põhitegu analüüsides lugenud tõendatuks, et A OÜ-le ja J OÜ-le

nende poolt projektiga seotud tööde eest esitatud arvete tasumiseks G G OÜ poolt kantud

rahaliste vahendite viimasele tagasikandmine läbi M OÜ ja C C OÜ võimaldas G G OÜ-l

sisuliselt samu rahalisi vahendeid kasutada korduvalt ilma, et A OÜ ja J OÜ poolt esitatud

arved tegelikkuses tasutud oleksid saanud. Kuigi tehinguahelas C C OÜ osalemisega seotud

arveid ja maksekorraldusi EAS-ile vale ettekujutuse loomiseks otseselt ei esitatud,

võimaldasid võltsarved siiski luua näiliku õigusliku alusel rahaliste vahendite liigutamiseks

läbi seotud ettevõtete ning varjata asjaolu, et projektiga seotud arvete tasumiseks sildi all

ülekantud rahalised vahendid liikusid tagasi G G pangaarvele ilma, et projektiga seotud töid

teostanud ettevõtted sellest mingit märkimisväärset kasu oleksid saanud. Kaasaaitamisteoga

põhiteo soodustamisega on tegemist juhul, kui esimene aitab viimase täideviimist vähemalt

mingilgi määral soodustada. Rahaliste vahendite varjatud tagasiliikumine G G OÜ

arveldusarvele oli vältimatu eeldus nende asjaolude ja tõendite kujundamisele, mille alusel G

G OÜ sai luua EAS-ile ebaõige ettekujutuse projektiga seotud abikõlbulike kulude tasumisest.

Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et Triin Lastikule etteheidetav

kaasaaitamistegu on hõlbustanud soodustuskelmuse toimepanemist G G OÜ ja selle toonaste

juhatuse liikmete M L ja E L poolt.

2.6. Triin Lastikul tahtluse puudumine põhiteo osas

Kaasaaitamisteo puhul moodustab subjektiivse koosseisu kahekordne tahtlus, mis eeldab, et

lisaks tahtlusele panna toime kaasaitamise tegu, ulatub kaasaaitaja tahtlus ka sellega

soodustatava toimepanija põhiteoni.

Kohtu hinnangul saab tõendite pinnalt lugeda tõendatuks, et Triin Lastik pani kaasaaitamisteo

toime tahtlikult. Seda kinnitab ühelt poolt asjaolu, et kõik C C OÜ-d läbinud rahavood on

maksekorraldustega kinnitanud Triin Lastik. Triin Lastik pidi olema teadlik ka rahaliste

vahendite ülekandmisega seotud arvetest ning asjaolust, et arvetel märgitud teenuseid ei

osutatud ja kaupu tegelikult ei müüdud (vaata kaasaaitamisteo analüüs).

Prokurör viitas kohtuvaidlustes õigustatult, et küsimusi võib tekkida selles, kas Triin Lastik

pidas vähemalt võimalikuks, et võltsitud arvete alusel rahaülekannete teostamist on tarvis

selleks, et G G saaks luua EAS-ile ebaõige ettekujutuse abikõlbulike kulude tasumisest.

Prokuröri hinnangul annab alust sellekohaseks järelduseks Triin Lastiku pikk

ettevõtluskogemus, C C OÜ ühinguõiguslik seotus G G OÜ-ga, Triin Lastiku seotus M L ning

lõpuks ka võltsarvete koostamise/esitamise ja rahaülekannete operatiivne teostamine

kooskõlas G G OÜ teoviisiga. Iseenesest vastab tõele, et Triin Lastikul on pikaajaline

ettevõtluskogemus (12. köide, tl 109-110), tal olid suhted M L (12. köide, tl 97), G G OÜ oli

C C OÜ tütarettevõtteks (12. köide, tl 102-105) ja võltsarvete edastamine ning nende alusel

rahaliste vahendite ülekannete korraldamine korreleerus G G OÜ poolt A OÜ ja J OÜ-le

maksete tegemise ning sellega seotud asjaolude pinnalt EAS-ile arvete tasumisest ebaõige

ettekujutuse loomise viisiga (vaata palun põhiteo analüüsi). Samas tuleb kohtu veendumuse

kohaselt hinnata tõendikogumi pinnalt lähemalt, et kas nimetatud asjaolud siiski piisavalt

konkreetselt osundavad sellele, et Triin Lastik pidas vähemalt võimalikuks projektiga seoses

EAS-ile ebaõigete andmete esitamist ega jäta ruumi võimaluseks ja mõistlikuks kahtluseks, et

G Giga seotud juhtimisotsustega seoses (sh EAS-i toetust puudutava projekti elluviimine)

toimetas M L Triin Lastiku teadmata. Seoses asjaoluga, et Triin Lastik oli G G OÜ

emaettevõtteks oleva C C OÜ omanik ja juht, tuleb arvestada täiendavalt asjaolu, et ka M L

kuulus mõlema ettevõtte omanike ja juhatuse liikmete ringi. Seejuures on tuvastatav, et M L

oli mõlema ettevõtte iseseisev esindamise õigus (12.kd, lk 109 ja 104), mis võimaldanuks

EAS projektiga seotud asjaajamisi ja G G OÜ arendamist korraldada ka ilma emaettevõtte

teise juhatuse liiget kaasamata. Seega faktist, et Triin Lastik oli C C OÜ omanik (seda alates

07.08.2018) ja juhatuse liige, ei saa veel otseselt järeldada nagu viimane G G OÜ tegemistega

lähemalt kursis oleks olnud. Seda, et G G OÜ ja selle tegevusega seotud ettevõtete otsest

ühinguõiguslikku majandamist korraldas just M L koos E L, nähtub ilmekalt ka

kuriteokaebusele lisatud notariaalsetest ühinguõiguslikest võõrandamistehingutest G Gi ja

sellega seotud ettevõtete vahel (1. kd, lk 120). Raamatupidaja M. Ae ütlustest selgub, et nii

raharingide väljamõtlemine kui nende koordineerimine toimus M L juhtimisel (7. kd, lk 108).

Samuti selgub viidatud tunnistaja ütluste pinnalt, et M OÜ-le, C C OÜ-le, G G OÜ-le ja Q

OÜ-le arvete koostamiseks andsid sisendi M või E L. Asjaolu, et nimetatud C C OÜ

tütarettevõtetete tegelik juhtimine ja projektiga seotud otsuste tegemine oli M L kontrolli all

(sh ka teadmine erinevatest projektidest ja nendega seotud kohustustest), nähtub ilmekalt ka

erinevatest meilivestlustest, kus M L on keskne roll nii projektiga seotud lepingute

sõlmimisel, juhiste andmisel, tööde näiliku akteerimise koordineerimisel, näilike arvete ja

raharingide koordineerimisel (või on ta suuremal või vähemal määral olnud informeeritud

elluviidavatest sammudest) (5. kd, lk 1-19, 75, 121-127, 135-138, 151-168, 171-177, 210-213,

217, 233, 238, 244, 251-254, 257-260, 264-268, 282-287, 298-303, 309-311 ja 11. kd, lk 7-8,

12-14, 119-121). Seevastu Triin Lastiku puhul on täheldatav tema lülitumine meilivestlustesse

üksnes siis kui antakse korraldus mingi arve väljastamiseks/edastamiseks või ta on seda

korraldust parasjagu täitmas (5. kd, lk 128, 133). Seejuures edastab Triin Lastik algselt arve

just M L (näiteks 5. kd, lk 133), mis näitab selgelt, et Triin Lastiku infovälja on piiratud

kitsalt arve väljastamiseks või selle edastamiseks seotud asjaoludega. Erinevalt M ja E L, ei

nähtu Triin Lastiku osalust ka IT-arendusega seotud töögrupi koosoleku protokollidest (5.

köide, tl 201-250). Ka IT-arenduse osas lähteülesande kirjutaja ja lõppkasutaja testija

ülesandeid täitnud M A märkis oma ütlustes, et Triin Lastik ei olnud EAS-i projektiga mitte

kuidagi seotud (7. kd, lk 71). Täpselt sama kinnitab ka EAS-i projekti raames arendatava IT-

süsteemi projektijuht M S (7. kd, lk 86). Ka projekti aruandluse koordineerimisega tegelenud

K S loetles isikud, kellelt ta sai sisendi oma ülesannete täitmiseks (7.kd. 131-135) ning Triin

Lastikut nende isikute hulgas nimetatud ei ole. Asjaolu, et fiktiivsete arvete väljastamine ja

nende alusel rahaliste vahendite edasikandmine toimus operatiivselt kooskõlas G G OÜ

poolse tegevusega, ei saa teha järeldust, nagu Triin Lastik oleks olnud teadlik sellest, et G G

OÜ tegeleb raharingitamise abil EAS-ile abikõlbulike kulude tasumise osas ebaõige

ettekujutuse loomisega. Kuivõrd Triin Lastik ei olnud EAS-i projektiga seotud infoväljas ja

talle edastati konkreetsed juhised konkreetsete arvete koostamise ja edastamise osas ning

ülekannete tegemise osas, siis on ka igati loogiline, et Triin Lastiku panus kõlas nii ajaliselt

kui sisuliselt kokku G G OÜ ja selle juhatuse liikmete poolt orkestreeritud tegevusega A OÜ

ja J OÜ arvete tasumise osas EAS-ile ebaõige ettekujutuse aluseks olevate asjaolude loomisel.

Põhjendatud on prokuröri küsimus, et miks Triin Lastik nende arvete ja nende alusel liikuvate

rahavoogude kohta midagi ei küsinud, kuigi oli nende tõele mittevastavusest teadlik. Triin

Lastik on otsustanud nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses hoiduda ütluste

andmisest ja otsene põhjus ei ole välja loetav ka kohtule esitatud tõenditest. Seetõttu jäävad

Triin Lastiku käitumise motiividele antavad võimalikud selgitused suuremal või vähemal

määral spekulatiivseteks. Kohtu hinnangul võib Triin Lastiku käitumist selgitada aga ilmselt

erinevate alternatiivsete põhjustega, millest mitte kõigi eelduseks ei ole teadlikkus konkreetse

võltsarve kasutamise täpsest eesmärgist. Näiteks võib põhjus seisneda kasvõi selleski, et

sellisel viisil ongi konkreetsed isikud harjunud pereringis äriasju ajama, üksteist usaldades ja

ilma suuremaid selgitusi küsimata. Erinevate kontrolli all olevate ettevõtete raha kasutamine

nende ettevõte väliselt ning ühinguõiguslikud ja raamatupidamislikud skeemid vastutusest ja

riskidest hoidumiseks ei olnud pereringi ettevõtetega seotud isikutele võõrad ka enne EAS-i

projekti. Raamatupidaja M. A-M märgib oma ütlustes, et selline praktika, kus raha võetakse

tütarettevõttest oli juba enne tema tööle asumist (asus tööle 2017. a) ning, et ettevõtet juhtis M

L ja kõik otsused tegi tema (7. kd, lk 105). Kaitsja märkis kohtuvaidlustes õigustatult, et

eluline usutavus Triin Lastiku võimaliku teadmise või mitteteadmise osas, ei saa olla

käsitletav tõendina. Kohtu hinnangul ei ole ühestki kohtule esitatud tõendist võimalik välja

lugeda, et Triin Lastik teadis EAS projektiga seonduvast või pidas võimalikuks EAS-ile

ebaõige ettekujutuse loomist arvete tasumisega seotud asjaolude osas. Seda ei väära kohtu

hinnangul ka asjaolu, et Triin Lastiku näol oli tegemist kogenud ettevõtjaga, kes oli M

Lastikuga abielulistes suhetes. Esiteks võimaldavad perekondlikud suhted osapoolte vahel

luua reeglina usalduslikuma koostöövormi kui see oleks võimalik võhivõõraste puhul. Pigem

just võõraste osapoolte puhul on omane täpsete küsimuste küsimine ärisuhte kohta ja sellest

tuleneva isikliku kasu hindamine. Abielulistes suhtes tunnevad inimesed üldjuhul, et nende

heaolu sõltub üksteisest. Seonduvalt Triin Lastiku ettevõtluskogemusega, tuleb arvestada, et

viimane tegeles mööbli ja vaipade müügiga ning tema alluvuses oli üks töötaja, mis oluliselt

erineb M Lastiku ettevõtja profiilist (rahvusvaheline logistikavaldkond ja eritasandiline

konsolideeritud ettevõtlus, millest G G OÜ koosseisus töötas üle neljakümne inimese - 2.kd,

lk 78).

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et piisavalt kindlalt ei ole leidnud tõendamis see, et

kaasaaitamistegu tahtlikult toime pannes, oleks Triin Lastiku tahe ulatunud ka

soodustuskelmuse toimepanemiseni G G OÜ ja selle juhatuse liikmete poolt. KrMS § 7 lg-le

3 tulenevalt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Seetõttu leiab kohus, et KarS § 210 lg 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud süüdistuses ei ole

süüdistatava osas täidetud subjektiivne koosseis ning edasi tuleb kohtul analüüsida

süüdistuses toodud asjaolusid KarS § 344 ja § 345 kontekstis.

2.7. Süüdistuse hindamine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kontekstis

Süüdistaja on kohtuvaidlustes palunud süüdistuses toodud asjaolusid hinnata alternatiivselt ka

KarS § 344 ja § 345 kontekstis. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 6 võib kohus süüdistuses toodud

asjaolude pinnalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud piisav võimalus

sellise kvalifikatsiooni vastu ennast kaitsta. Prokurör on süüdistuse muutmisel lisanud teksti

viited C C OÜ-ga seotud arvete intellektuaalse võltsituse kohta. Muudetud süüdistuse tekst oli

kaitsjale kättesaadav juba enne kohtuistungi toimumist ning kohtuvaidlustes esitasid

kohtumenetluse pooled ka oma seisukohad seoses süüdistuse võimaliku

ümberkvalifitseerimisega. Seega loeb kohus, et süüdistatavale on olnud tagatud piisav

kaitseõigus ka süüdistuse ümberkvalifitseerimise juhuks. Kohtuvaidlustes selgitas prokurör, et

KarS § 345 kontekstis nähakse Triin Lastiku poolse võltsitud dokumendi kasutamisena nii

võltsitud arvete esitamist, nende alusel maksete vastuvõtmist kui ka arvete kajastamist C C

OÜ raamatupidamises. Lisaks näeb prokurör võltsitud dokumendi kasutamisena ka G G OÜ

võltsitud arvete alusel viimasele maksete tegemist ning võltsitud arvete kajastamist

raamatupidamises. Kohtu hinnangul ei saa võltsitud dokumendi kasutamiseks lugeda C C OÜ

pangaarvele maksete vastuvõtmist ega ka makse teostamist G G OÜ-le. KarS § 345 sätestatud

kuriteokoosseisu puhul on tegemist tegevusdeliktiga ning võltsitud dokumendi kasutamine

loetakse lõpuleviiduks selle dokumendi esitamisega pädevale subjektile vastavalt dokumendi

otstarbele (õiguste omandamine või kohustustest vabanemine) ning süüteokoosseisu mõttes ei

ole tähtis, kas võltsitud dokumendi alusel ka mingi õigus tegelikult omandati või kohustusest

vabaneti. Puutuvalt dokumendi kasutamist C C OÜ raamatupidamises, leiab kohus, et

sellekohane etteheide väljub süüdistuse raamidest. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 saab kohus

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel võtta aluseks süüdistuses toodud asjaolud selliselt nagu

need kirjalikult kohtule esitatud on. Prokuröri poolt kohtulikul uurimisel muudetud süüdistuse

terviktekstist ei ole võimalik lugeda välja mitte ühtegi asjaolu, mis käsitleks võltsitud arvete

kajastamist raamatupidamises. Tegemist on asjaoluga, mis kaitseõiguse seisukohalt oleks

oluline muudatus ning mis eeldanuks süüdistuse teksti vastavat muutmist. Kuivõrd süüdistuse

muutmist selle osas toimunud ei ole, siis kohus võltsitud arvete kajastamist raamatupidamises

ka süüdistuse analüüsimise käigus ei käsitle. Seega piirdub KarS § 345 lg 1 kontekstis

kontrollitavate asjaolude ring võltsitud arvete C OÜ nimel esitamise faktiga ning KarS § 344

lg 1 kontekstis muidugi ka sellega, et kas süüdistatav C C OÜ nimel süüdistuses märgitud

arveid nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 intellektuaalselt võltsis või mitte. Süüdistuse hindamise

ulatuse määratlemisel on oluline peatuda ka asjaolul, mille kohaselt heidetakse Triin Lastikule

ette võltsitud arvete väljastamist ja nende kasutamist ühiselt ja kooskõlastatult M L.

2.7.1.

Arvete nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 intellektuaalne võltsitus

Kohus on kaasaaitamisteo kontekstis juba analüüsinud, et kas Triin Lastik koostas C C OÜ

nimel arved nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 ning leidnud, et vastav asjaolu on tõendikogumi

pinnalt tõendamist leidnud.

C C OÜ nimel väljastatud ja süüdistusaktis märgitud arved vastavad oma olemuselt KarS §

344 märgitud dokumendi mõistele – need on koostatud võlausaldajast ettevõtte nimel ja

nendest selguvad nõude adressaadiks oleva võlgniku suhtes võlaõigusliku täitmisnõudega

seotud asjaolud (sh võlasuhte objektiks olev kaup või teenus, rahalise kohustuse suurus ning

selle täitmise viis ja tähtaeg jne) ning ettevõtte nimel arve väljastamiseks õigustatud isik ja

arve väljastamise aeg.

Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul kui dokumenti kantakse sisult ebaõigeid

andmeid selle koostajana näidatud ja selleks õigustatud isiku poolt. Kohus on juba põhiteo

analüüsimise käigus lugenud tõendatuks, et C C OÜ nimel väljastatud arvetes nr 3446, 3469,

3528 ja 3536 märgitud kaupu ja teenuseid tegelikkuses A OÜ-le ja J OÜ-le ei müüdud ning

arved olid vajalikud üksnes raharingidele formaalse ja näiliku põhjuse loomiseks. Seetõttu ei

hakka kohus ka seda kinnitavaid tõendeid ja asjaolusid uuesti üle kordama.

Kuigi arvetel näidatud teenuseid ja kaupu tegelikkuses A OÜ-le ja J OÜ-le ei müüdud, siis oli

arvetega tõendatava kohustustehingute eesmärgiks luua näilik võlaõiguslik alus tegelikkuses

asetleidnule käsutustehingule ehk rahaliste vahendite kandmisele A OÜ või J OÜ

pangakontolt C C OÜ pangakontole. Sellest tulenevalt oli C C OÜ nimel väljastatud arvetele

nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 Triin Lastiku poolt ebaõigete andmete kandmine käsitletav

õiguste omandamisele suunatud dokumendi võltsimisena, mis täidab KarS § 344 lg 1

sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje.

Kuigi süüdistuses märgitud arveid koostas C C nimel Triin Lastik, ei saa kindlasti väita nagu

puudunuks M L igasugune seos C C OÜ nimel arvete võltsimisega. Nimelt on oluline

arvestada, et arveid koostas Triin Lastik ikkagi kitsalt lähteandmete pinnalt, mille sai M L

endalt või viimase poolt instrueeritud raamatupidaja käest. Seejuures on oluline, et nii Triin

kui M L mõlemad valitsesid tegu, kuna Triin Lastik koostas arveid C C nimel, kuid M L omas

jällegi infot, et mida tuleks võltsitud arvele kirjutada, et põhiteo juures analüüsitud raharingid

saaksid üldse toimuda. Seega on arvete nr 3446, 3469, 3528 ja 3536 intellektuaalne

võltsimine pandud toime KarS § 22 lg 2 tähenduses kaastäideviimise vormis.

2.7.2. Intellektuaalselt võltsitud arvete nr 3528, 3446 ja 3536 kasutamine Triin Lastiku

poolt ühiselt ja kooskõlastatult M L

KarS § 345 lg 1 kohaselt on võltsitud dokumendi kasutamine seotud eesmärgiga omandada

õigusi või vabaneda kohustustest. Seega peab dokumendi kasutamise viis olema selline, mis

võimaldab võltsitud dokumendiga silmas peetavaid õigusi omandada või asjakohastest

kohustustest vabaneda. Arve puhul on funktsionaalne selle esitamine kohustatud isikule arvelt

nähtuva rahalise kohustuse täitmiseks. Konkreetse süüdistuse raames nähtub arvega 3528

seotud kirjavahetusest (5. kd, lk 128-129), et Triin Lastik saadab oma e-posti aadressilt

11.10.2018 A OÜ esindaja A Ai e-postiaadressile e-kirja, mis kannab manust arvega nr 3528

(5. kd, lk 2). Kohus on eelnevalt konkreetse arve osas juba tuvastanud, et see oli

intellektuaalselt võltsitud Triin Lastiku poolt. Arve 3528 kirjapildist on tuvastatav, et arve

maksmiseks kohustatud isikuks on A OÜ. Seega on kohtu hinnangul arve nr 3528 puhul

leidnud tõendamist, et Triin Lastik kasutas seda kui võltsitud arvet, esitades selle arve

kohustatud isikule.

Arvete nr 3446, 3469 ja 3536 puhul aga ei ole tõendite pinnalt tuvastatav, et Triin Lastik oleks

need C C OÜ nimel otse kohustatud isikutele edastanud. Samas tuleb arvestada, et dokumendi

võltsimise pani Triin Lastik toime ühiselt ja kooskõlastatult M L. Kohtu hinnangul on tõendite

pinnalt tuvastatav, et ka võltsitud dokumendi kasutamine (st kohustatud isikule edastamine)

toimus ühiselt ja kooskõlastatult M L. Seda kinnitab juba asjaolu, et raharingide toimise

dünaamika ja asjaolu, et Triin Lastik kandis C C OÜ arvete alusel laekunud summad koheselt

tagasi G G OÜ-le. Nii on arve nr 3446 puhul tuvastatav arve jõudmise teekond A OÜ-ni Triin

Lastiku poolt läbi L Lastiku (5. kd, lk 133). Ka arve nr 3536 jõuab J OÜ-ni läbi M L (10. kd,

lk 55). Kuna kohus on tuvastanud, et kõik arved olid koostatud Triin Lastiku poolt, siis

peavad need olema M L jõudnud samuti Triin Lastiku poolt edastatuna. Kuivõrd

kaastäideviimise puhul ei ole vajalik, et iga kaastäideviija eraldiseisvalt realiseeriks kõik

süüteokoosseisu tunnused, siis saab võltsitud arvete nr 3446 ja 3536 edastamisega Triin

Lastiku poolt M Lastikule (kes selle edastas omakorda arve adressaadile) lugeda täidetuks ka

KarS § 345 lg 1 sätestatud süüteokooseisu objektiivse külje.

Samas arve nr 3469 puhul puudub igasugune informatsioon, et millal ja kelle poolt on arve

kohustatud isik A OÜ-ni toimetatud. Arvega seotud kirjavahetusest (5. kd, lk 304-305) nähtub

üksnes, et arvega seonduvat on M L A Aiga arutanud enam kui neli ja pool aastat pärast arvel

märgitud kuupäeva. Kuigi nimetatud arve on A OÜ poolt tasutud, ei saa sellest teha

tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et kes selle arve A OÜ-le edastas.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et intellektuaalselt võltsitud arvete nr 3528, 3446 ja 3536

puhul on tõendatud nende kasutamine Triin Lastiku poolt ühiselt ja kooskõlastatult M L.

2.7.3. Triin Lastiku tahtlus ja eesmärk arvete intellektuaalsel võltsimisel ja nende

kasutamisel

KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise subjektiivne koosseis eeldab täideviijal

kaudse tahtluse olemasolu ning KarS § 345 lg 1 sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise

kuriteokooseis juba otsese tahtluse olemasolu. Lisaks eeldab võltsitud dokumendi kasutamine

ka õiguste omandamisele või kohustustest vabanemisele suunatud eesmärki.

Kohus on põhiteo analüüsimise käigus juba tuvastanud, et C C OÜ nimel Triin Lastiku poolt

väljastatud arvete alusel ei toimunud kaupade ega teenuste tegelikku müüki ning arvete

koostamise eesmärgiks oli lihtsalt luua näiline õiguslik alus raharingide toimumisele. Kuivõrd

Triin Lastik omas selget ülevaadet, milline oli C C OÜ tegelik majandustegevus (s.o

sisutusega seotud kaupade ja teenuste pakkumine) ning arusaama, et arvetel näidatud kaupu ja

teenuseid tegelikult arvetel näidatud isikutele ei müüdud, siis saab lugeda tõendatuks, et Triin

Lastik koostas tegelikkusele mittevastavaid arveid C C OÜ nimel ka tahtlikult. Kohtu

hinnangul esineb kõikide süüdistuses viidatud ja C C OÜ nimel koostatud arvete võltsimise

osas Triin Lastikul ühtne tahtlus. Arvete võltsimine oli osa terviklikust käitumisest. Kuigi

kohus on seisukohal, et Triin Lastiku puhul ei saa tõenditele tuginevalt väita, et ta teadis

sellest, et raharingide korraldamine on vajalik EAS-ile ebaõige ettekujutuse loomiseks ja

toetuse saamiseks, siis ei tähenda see seda, nagu Triin Lastik ei oleks tajunud, et kõik

raharingid on omavahel ühtsest motiivist kantud ning seotud rahaliste vahendite

edasikandmiseks õigusliku aluse olemasolus näilisuse loomisega. Raharingide toimumisel

kujunes välja selge muster - väljastatav arve pidi sobituma adressaadi majandustegevusega,

võltsitud arvete alusel rahasummade liikumisring pidi toimuma sama kuupäeva sees,

raharingid toimusid kindlate ajavahemike järel, arve adressaatide ring oli väga piiritletud ning

raharingide koordineerimine toimus M L või viimase korraldusel M. A-Mu sisendinfo põhjal.

Seega tegemist ei olnud üksikute ja eraldiseisvate arvete koostamisega Triin Lastiku poolt,

vaid süsteemse, sama eesmärki silmas pidava ning ajaliselt piiritletud käitumisaktide

kogumiga, mida kõrvaltvaataja silmade läbi saab käsitleda ühtse teona. Sellest lähtuvalt jääb

tagajärjetuks ka kaitsja vastuväide aegumise osas. Vähemalt kaks viimast võltsitud arvetest

(3528 ja 3536) on koostatud peale 2018. aasta teist oktoobrit ja arvestades, et kõikide arvete

koostamist kannustas ühtne tahtlus ning Triin Lastiku kohtu alla andmine toimus 02.10.2023

(14. kd, lk 1), siis ei saa KarS § 344 lg 1 (samuti ka KarS § 345 lg 1 sätestatud süüteo puhul)

sätestatud teise astme kuriteo toimepanemise osas 5 aastast aegumistähtaega kindlasti KarS §

81 lg 4 ja lg 5 punkti 2 tähenduses saabunuks lugeda.

Puutuvalt KarS § 345 lg järgi kvalifitseeritud kuriteo osas tahtluse tuvastamisega leiab kohus,

et Triin Lastiku poolne võltsitud arvete kasutamine oli pandud toime kavatsetuse vormis ning

eesmärgiga omandada nende alusel õigusi. Kuivõrd arvete intellektuaalne võltsimine oli

vajalik raharingidele näiliku õigusliku aluse loomiseks, siis ilmestab arvete vastavasisuline

võltsimine, nende edastamine kindlaks määratud ajaks arve adressaadile ning arve alusel

laekunud rahaliste vahendite samas mahus kohene edasikandmine järgmiste võltsarvete alusel

teo täideviija selget teadlikkust arvel näidatu tõele mittevastavusest ning kavatsust võltsitud

arveid raharingide toimumisel kasutada (st arvete alusel võtta vastu rahalise kohustuse

täitmine ja saadud rahalised vahendid kohe jälle edasi kanda). Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus

Triin Laastiku suhtes täidetuks ka subjektiivse koosseisu nii KarS § 344 lg 1 kui ka KarS §

345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu nagu esineks õigusvastasust välistavaid või süüd

välistavaid või piiravaid asjaolusid.

2.8. Karistuse mõistmise motiivid

Karistuse süü suuruse hindamisel ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide määratlemisel

arvestab kohus, et:

- dokumendi võltsimise ja selle kasutamise puhul ei olnud Triin Lastikule otseselt ette nähtav,

et sellega tekiks kellelegi kolmandale isikule kahju;

- arvete võltsimine oli küll süsteemne, suuremahuline, kuid siiski ajaliselt piiritletud

konkreetne episoodiline käitumine;

- arvete võltsimine ja nende kasutamine on pandud toime kaastäideviimise vormis, kuid

teiseks kaastäideviijaks on olnud abikaasa, kelle initsiatiivil ja kelle juhiste kohaselt Triin

Lastik tegutses;

- teo toimepanemisest kuni käesoleva lahendini on möödunud pikk aeg, mistõttu kohus peab

vajalikuks rakendada Triin Lastiku suhtes kergemaliigilist karistust;

- Triin Lastikul puuduvad kehtivad karistused (12. kd, lk 128).

Eeltoodust leiab kohus, et Triin Lastikule on võimalik nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1

sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõista kergemaliigiline, s.o rahaline karistus ning seda

alla sanktsiooni keskmist määra. Juhindudes KarS § 63 lg -st 2 mõistab kohus Triin Lastikule

KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuse 150

päevamäära ning KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistab

kohus Triin Lastikule samuti rahalise karistuse määras 100 päevamäära. KarS § 63 lg 2 ja §

64 lg 1 alusel moodustab kohus üksikkaristuste pinnalt liitkaristuse, suurendades raskemat

üksikkaristust ning mõistab liitkaristuseks rahalise karistuse 180 päevamäära. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendab kohus Triin Lastikule mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks

liitkaristuseks kujuneb rahaline karistus 120 päevamäära, mis Triin Lastiku päevamäära (12.

kd, lk 123 – s.o 62,81 eurot) arvestades tähendab 7 372,20 eurot.

Arvestades asjaolu, et Triin Lastik on isikuks, kellel puuduvad kehtivad karistused, kohtule ei

ole teada täiendavate süütegude toimepanemist pärast 2018. aastal toimepandud kuritegusid

ning, et kriminaalmenetluses pikaajaline osalemine omab samuti distsiplineerivat toimet, leiab

kohus, et põhjendatud on jätta mõistetud rahaline karistus Triin Lastiku suhtes KarS § 73 lg 1

ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata tingimusel, et Triin Lastik ei pane ühe aasta pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ära kandmisele kuuluv liitkaristuse osa

on 80 päevamäära, so 5 024,80 eurot.

2.9. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuluks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Kohtuliku arutamise lõpus esitas süüdistatava valitud kaitsja kohtule menetluskulude

nimekirja ja arved, millede kohaselt on süüdistatava valitud kaitsja advokaadibüroo osutanud

süüdistatavale õigusteenust kokku summas 14 144 eurot. Lisaks palus kaitsja hüvitada ka

14.08.2025 kohtuistungil osalemise tasu tunnihinnaga 230 eurot, kohtuistung kestis 3 tundi ja

3 minutit, seega on taotlus hüvitada 701,50 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude süüdistatava

kasuks välja mõistmist Eesti Vabariigilt. Taotluse kohaselt on õigusteenust osutatud

vandeadvokaatide ja juristi poolt tunnihindadega 150-230 eurot, mis vastavad kohtupraktikas

lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohtu hinnangul ka kuluarvestuses

näidatud toiminguid ja nende mahtu saab pidada vajalikuks ja mõistlikuks õigusteenuse

osutamisel.

Riik hüvitab menetluskulu KrMS § 181 lg 1 sättest tulenevalt vaid õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemise korral ja süüdimõistva kohtuotsuse puhul jääb süüdistatava KrMS § 175 lg 1 p 1

tähenduses kantud menetluskulu KrMS § 180 lg 1 põhimõtte kohaselt süüdistatava enda

kanda. Kohus küll mõistab süüdistatava süüdi, kuid muutis süüdistusaktis toodud süüdistuse

kvalifikatsiooni. Kaitsja leidis, et süüdistusaktis põhiteole kaasaaitamine Triin Lastiku puhul

ei ole tõendatud, millega kohtuotsuses ka nõustus ja leidis, et põhjendatud on hoopis Triin

Lastiku süüdimõistmine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest.

Arvestades asja mahtu, süüdimõistmisel aluseks võetud asjaolude väiksemat ulatust (ja ka

sellest tulenevat ebaõigussisu vähenemist - RKKK 1-20-470, punkt 29) võrreldes kogu

süüdistusega ning kaitsja argumentide põhjendatuse ulatust leiab kohus, et on põhjendatud

mõista riigieelarve vahenditest Triin Lastiku kasuks välja valitud kaitsjatele makstava tasu

katteks kokku 5000 eurot. Kuivõrd menetluskulude hüvitamise taotluses ei ole toodud

süüdistatava makserekvisiite, peab süüdistatav otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma

kohtusse või Rahandusministeeriumisse hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto

numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu.

Siim Mõistlik

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/