1-25-5150/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5150 (25261000013)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

J.V süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja M.H

süüdistuses KarS

§ 215 lg 2 p 1, 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

J.V (isikukood: XXX; elukoht: XXX; viibib XXX;

karistatus: varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei

ole kohaldatud)

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa (riigi õigusabi

korras)

Süüdistatav

M.H (isikukood: XXX; elukoht: XXX; õppeasutus:;

karistatus: väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend:

ei ole kohaldatud)

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi

korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada J.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata J.V-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 6

kuud ei pöörata täitmisele, kui J.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

2. Tunnistada M.H süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada M.H-le alaealisele kohaldatavat

mõjutusvahendit ning KarS § 87 lg 4 alusel allutada isik 1 (üheks) aastaks

käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on M.H kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub M.H käitumiskontrolli ajal mitte viibima

väljaspool kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kella 06.00-ni ilma seadusliku

esindaja või kriminaalhooldaja loata.

3. Tsiviilhagi:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada

kannatanu E.J-i esitatud tsiviilhagi osaliselt s.o ⅓ ulatuses.

Välja mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks

saamiseni seaduslikult esindajalt H.R-ilt ⅓ tsiviilhagist s.o 666,66 eurot E.J-i

(arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX , Swedbank AS) kasuks.

4. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel

kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt H.R-ilt kriminaalmenetluse

kuluna sundraha 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti riigi kasuks.

Määrata kriminaalmenetluse kulud 664,50 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul

järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise

menetluskulu osa 55,38 eurot tasumine (viimasel kuul 55,32 eurot), kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700032134

ning selgituse “J.V, otsus nr 1-25-5150, menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine J.V osaliselt menetluskulude tasumisest

ning jätta välja mõistetud sundrahast 664,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest 604,96 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest 173,60 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine M.H menetluskulude tasumisest ning

jätta kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1028,04 eurot ja

kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 177,32 eurot riigi kanda.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Anti Aasmaa kaudu riigi õigusabi tasu 173,60 eurot (s.h käibemaks 33,60 eurot)

vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaale tema poolt J.V-le kohtumenetluses

riigi õigusabi osutamise eest.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 177,32 eurot (s.h käibemaks 34,32

eurot) vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale tema poolt M.H-le kohtumenetluses

riigi õigusabi osutamise eest.

5. Asitõendid ja salvestised:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 4 DVD-plaati videosalvestistega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada e-sigaret (pakend 1) ja kaks

DNA-proovi (pakendid 2 ja 3), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis.

6. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui

on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud alaealisele süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja

kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud

kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult

hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra

või muuta talle määratud kohustusi vastavalt KarS § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

1. J.V-d süüdistatakse selles, et tema grupis koos alaealiste M.H (isikukood XXX) ja J.Jiga

(isikukood XXX ) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võtsid

21.05.2025.a. kella 12:30 paiku XXX hoovi pargitud E.J-ile kuuluva ilma numbrimärgita

rallisõiduks ümberehitatud mootorsõiduki BMW E36 väärtusega 10 000 eurot, millega sõideti

XXX linnas kuni Oru tn lõpus asuvale tühermaale. Mitme tunni jooksul sõideti kruusateel

rallit, mille käigus tekitati sõidukile varalist kahju.

Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt, pani J.V toime KarS §

215 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

2. M.H süüdistatakse selles, et tema grupis koos alaealiste J.V (isikukood XXX) ja J.Jiga

(isikukood XXX ) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võtsid

21.05.2025.a. kella 12:30 paiku XXX hoovi pargitud E.J-ile kuuluva ilma numbrimärgita

rallisõiduks ümberehitatud mootorsõiduki BMW E36 väärtusega 10 000 eurot, millega sõideti

XXX linnas kuni Oru tn lõpus asuvale tühermaale. Mitme tunni jooksul sõideti kruusateel

rallit, mille käigus tekitati sõidukile varalist kahju.

… selles, et tema isikute grupis koos E.Mga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise

eesmärgil võttis 15.07.2025 kella 03.00 paiku XXX juurde pargitud W.L’le kuuluva

mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 300 eurot,

millega sõideti XXX linnas ning seejärel jäeti sõiduk maha XXX linnas Pärnu tn 12 asuvate

garaažide juurde.

Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toime

pannud asja omavolilise kasutamise, samuti grupi poolt, pani M.H toime KarS § 215 lg

2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

21.05.2025.a. ja 15.07.2025 kuritegude toimepanemise ajal oli M.H 17-aastane.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad, süüdistatavate kaitsjad ja seaduslikud

esindajad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdi tunnistamises ja

mõjutusvahendi kohaldamises.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid

kokkulepetega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st

306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks

tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise

vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on

tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning

süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Põhjendused karistuse mõistmisel ja mõjutusvahendi kohaldamisel

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava J.V karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat J.V-d tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule,

kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma

käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid

vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid

mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatav M.H tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud

on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kannatanu E.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 2000 euro nõudes. Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o ⅓ ulatuses ning välja

mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni

seaduslikult esindajalt H.R-ilt ⅓ tsiviilhagist s.o 666,66 eurot E.J-i kasuks. (Toimikust

nähtuvalt on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega 25.09.2025

kohustatud alaealist J.J ja tema seaduslikku esindajat hüvitama kannatanule ⅓ tsiviilhagist s.o

666,66 eurot. M.H kriminaalasjas 25.09.2025 sõlmitud kokkuleppest nähtub, et tema

seadusliku esindaja Z.O poolt on hüvitatud kannatanule E.J-ile ⅓ tsiviilhagist.)

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele

mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava J.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 604,96 eurot. Süüdistatava J.V kaitsja on esitanud

kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks summas 173,60 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja

vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

Süüdistatava M.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1028,04 eurot. Süüdistatava M.H kaitsja on

esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks summas 177,32 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja

vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades

iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et J.V on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on KrMS § 180 lg 3

alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud osaliselt riigi kanda: välja mõistetud sundrahast

664,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 604,96 eurot ja

kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 173,60 eurot. Kriminaalmenetluses on

süüdistatavale J.V-le, temal piisavate vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni

seaduslikule esindajale H.R-ile arvestuslikult menetluskuluks kokku sundraha 664,50 eurot.

Menetluskulu tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Arvestades asjaolu, et M.H on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on KrMS § 180 lg 3

alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Kohtu muud põhjendused

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 4 DVD-plaati videosalvestistega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada e-sigaret (pakend 1) ja kaks

DNA-proovi (pakendid 2 ja 3), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik