2-25-2460/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2460

Tsiviilasi

N.H.L

maksejõuetusavaldus

A.H

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: N.H.L (registrikood XXX, asukoht

XXX,10117 Tallinn)

Võlgnik: A.H (isikukood XXX, elukoht XXX)

Usaldusisik/pankrotihaldur: F.U (Õigusbüroo E OÜ, XXX;

tel xxx; e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.H.L avaldus A.H pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A.H (isikukood XXX) pankrot 07.11.2025 kell 11.00.

3. Nimetada A.H pankrotihalduriks F.U .

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.11.2025 algusega kell 11.00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4016

(Lubja 4, Tallinn).

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Menetluskulud jätta A.H kanda.

11. Mõista A.H-lt N.H.L kasuks välja menetluskulu 757,50 eurot.

12. Määrata usaldusisik F.U tasuks 1 240 eurot ning mõista see välja võlgnik A.H-lt Õigusbüroo

E OÜ (registrikood XXX) kasuks.

13. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada N.H.L poolt 06.11.2025 kohtu deposiiti tasutud 1 240

euro arvelt ning teostada väljamakse Õigusbüroo E OÜ (registrikood XXX) arveldusarvele

nr XXX (AS SEB Pank).

14. Käesolev määrus saata viivitamatult avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlausaldaja esitas 13.02.2025 kohtule avalduse A.H pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt

palub võlgnik algatada tema pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse.

21.02.2025 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja avalduse menetlusse ning määras võlgnikule

tähtaja vastamiseks.

10.03.2025 ja 12.03.2025 vastustes taotles võlgnik pikendust võlausaldajatega kompromissi leidmiseks.

Maksejõuetust võlgnik eitab.

17.04.2025 kohtumäärusega määras kohus võlgnikule usaldusisiku F.U .

Usaldusisik esitas 16.05.2025 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Aruande kohaselt on võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks vähemalt 48 426,32 eurot.

Vara võlgnikul puudub. Võlgnik on jätnud halduri poolt esitatud järelepärimistele vastamata. Haldur

hindas võlgniku makseraskusi püsivateks ja A.H suhtes tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada

võlgadest vabastamise menetlus, eeldusel, et A.H vaha avaldab soovi algatada võlgadest vabastamise

menetlus. Maksejõuetuse põhjus tuleneb asjaolust, et võlgniku sissetulekud ei võimaldanud

olemasolevaid kohustusi täita ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine vaid püsiv, tegemist on asjaoludega PankrS§ 22 lg.5 mõttes.

Kohus edastas aruande võlgnikule ning palus esitada seisukoht aruandele. Võlgnik vastas 29.05.2025

üksnes, et tema pole halduri aruannet allkirjastanud. Sisulisi vastuväited võlgnik esitanud ei ole.

Kohus määras avalduse läbivaatamiseks 01.10.2025 kohtuistungi. Võlgnik palus 30.09.2025 istungi

haigestumise tõttu edasi lükata.

Kohus tühistas 30.09.2025 kirjas istungi, määras A.H-le istungile ilmumata jätmist kinnitava arstitõendi

esitamiseks tähtaja kuni 03.10.2025. Menetlusosalistel oli kuni 08.10.2025 võimalik esitada kohtule

seisukohti ja taotlusi. A.H-l tuli kohtule teatada, kas pankroti väljakuulutamise korral taotleb ta ka

kohustustestvabastamise menetluse algatamist või mitte. Avaldaja teatas, et jääb avalduse juurde.

Võlgnik ei esitanud kohtule arstitõendit ega täiendavaid seisukohti.

03.11.2025 määrusega kohustati avaldajat tasuma usaldusisiku tasu katteks deposiit 1 240 eurot. Määrus

täideti 06.11.2025.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei saa siiski otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist

võlgniku tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3). Võlgnik peab selleks andma oma nõusoleku, mida A.H ei ole

teinud.

Seetõttu kohus ei algata A.H kohustustest vabastamise menetlust.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik F.U andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

seetõttu pankrotihalduriks F.U . Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja

kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Menetluskulud

Menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot ja avalduse p-s 4.2 esile toodud lepingulise esindaja kulu

337,50 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu on 135 eurot/h ning avalduse koostamisele kulus 2,5h.

Kohus peab seda kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Täiendavaid menetluskulude nimekirju avaldaja

esitanud ei ole.

Avalda poolt 06.11.2025 tasutud deposiit hüvitatakse pankrotimenetluse kuluna PankrS § 11 lg 2 alusel

pankrotivarast. Tegemist ei ole menetluskuluga TsMS mõttes.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 10 tundi, sh (menetlusdokumentidega tutvumine, päringute

tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara-ja võlanimekirja koostamine ja esitamine.), arvestuses

sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub

määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 240 eurot, kokku 1240

eurot . Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab

nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele N.H.L poolt 06.11.2025 sellel eesmärgil kohtu deposiiti tasutud

raha arvelt. Tasu tuleb välja maksta Õigusbüroo E OÜ-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik