2-25-13671/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-13671

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi K.S. Sxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

2061 eurot 92 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post

Kostja K.S. (isikukood XXX), e-post

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.S. Sxxxxx B2 Impact OÜ kasuks välja ESTO AS ja K.S. Sxxx vahel 17. juuni

2022 lepingust #37191106307, tulenev põhivõlgnevus 1439 euro 5 senti, intressi

võlgnevus 198 eurot 19 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 243 eurot 70 senti ja

sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista K.S. Sxxxxx B2 Impact OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 23. augustist 2025 põhinõudelt 1439 eurolt 5 sendilt kuni

põhinõude rahuldamiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 350 eurot. Mõista K.S. Sepalt B2

Impact OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. K.S. Sepal tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

2-25-13671

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 22. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.S. Sxxx

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid algne võlausaldaja ESTO AS ja kostja 17. juunil 2022

krediidilepingu nr #37191106307, mille järgi sai kostja kasutusse 2000 eurot. Alates lepingu

sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja ülekandeid kostja kontole kokku 2197 eurot

85 senti, millelt pidas kinni väljavõtu tasu 18 eurot 40 senti. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et

tasumisele kuulub 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Krediidiliini alusel saab

klient limiidi raames kasutusse võtta ja tagasi maksta krediiti piiramatu arv kordi (tähtajatult).

Lepinguga lepiti kokku aastases esialgses intressimääras 39.90%. Krediidikontolepingu nr

#37191106307 krediidi kulukuse määr on 50,63 % aastas.

Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, olles võlgnevuses vähemalt kolme järjestikkuse maksega.

Algne krediidiandja saatis 4. märtsil 2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate andes kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 18. märtsini 2025. Kostja võlgnevust ei tasunud,

luges algne krediidiandja lepingu ülesöelduks 19. märtsil 2025.

Algne võlausaldaja loovutas 1. aprillil 2025 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult 1. aprillil 2025 e-posti aadressile XXX.

Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev põhivõlgnevus 1439 eurot 5 senti, intress 198

eurot 19 senti, viivis 243 eurot 70 senti ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja palus välja mõista ka

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 23. augustist 2025

põhinõudelt 1439 eurolt 5 sendilt kuni põhinõude rahuldamiseni.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 30. augustil 2025. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 kalendripäeva alates menetlusdokumentide

kättetoimetamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg saabus 15. septembril 2025).

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

2-25-13671

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited

lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud

sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale

lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning

seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 350

eurot.

5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik