2-25-100417/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2025, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-25-100417

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2814,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ

(registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja: X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja X vahel 01.10.2022

sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3863473 ning 28.10.2022 sõlmitud krediidikonto

lepingu muutmise kokkuleppe alusel intress uuesti määratud tagasimaksete alusel

perioodi 01.09.2024 – 08.01.2025 eest kokku 12 eurot, tagastamata laenusumma

(põhivõlg) 795,01 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 10 eurot, viivis perioodi 09.01.2025-

06.11.2025 eest 70,53 eurot ja viivis põhivõlalt alates 06.11.2025 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 1204,99 euro ulatuses, intressinõue 320,74 euro

ulatuses ja 01.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise nõue 221,16 euro

ulatuses.

4. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv 33,15% ulatuses kostja kanda ja 66,85% ulatuses

hageja kanda. Hageja muud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

Jätta kostja menetluskulud 66,85% ulatuses hageja kanda ja 33,15% ulatuses kostja

kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 127,63 eurot.

6. Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 02.05.2025 hagiavalduse kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja X vahel 01.10.2022

sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3863473 ning 28.10.2022 sõlmitud krediidikonto

lepingu muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 332,74 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 248,6 eurot ja tasumata sissenõudmiskulud 10 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 02.05.2025 põhinõude (2000 eurot)

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis sidevahendi abil 01.10.2022 hagejaga tarbijakrediidilepingu, krediidikonto

lepingu nr KK3863473, mille kohaselt võimaldati kostjale laenulimiiti 700 eurot. 28.10.2022

sõlmiti krediidikonto lepingu KK3863473 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati

laenulimiiti 2000 euroni.

Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal registreeruda Placet Group OÜ kodulehel. www.laen.ee

veebilehel registreerimise kuupäev: 22.04.2022 kell: 21:02 registreerimise IP 65.65.229.137.

Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu

tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le

taotlus. Kostja esitas 01.10.2022 hagejale taotluse elektrooniliselt www.laen.ee vahendusel.

01.10.2022 kostja logis sisse www.laen.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel

süsteem küsib nii PIN 1-te kui ka PIN2-te.

Hageja on kostja isiku tuvastanud 22.04.2022 Smart-ID vahendusel.

Kõik krediidikonto lepingu KK3863473 dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud

e-posti aadressile xxx lepingu sõlmimisel 01.10.2022 ja lepingu muutmisel 28.10.2022.

Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses. Placet Group OÜ

üldtingimused ja hinnakiri olid edastatud X krediidikonto taotluses märgitud e-postile xxx

01.10.2022 lepingu sõlmimise päeval koos teiste KK3863473 krediidikonto lepingu

dokumentidega.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 47,89%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas

0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu 1140,57 eurot.

Vastavalt krediidikonto nr KK3863473 28.10.2022 lepingu muutmise kokkuleppe oli krediidi

kulukuse määra 47,77%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja krediidi

kogukulu 3706,40 eurot.

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Kostja on enne krediidikonto lepingu KK3863473 sõlmimist 01.10.2022 esitanud hagejale

LHV Pank konto väljavõtte XXXXXXXX perioodi 04.04.2022-01.10.2022 kohta. Selle alusel

tuvastati kostja sissetulek, töötasu HL OÜ-lt/ HLS AB-lt R.A : 2022. a aprillis 3654 eurot,

mais 2400 eurot, juunis 3330 eurot, juulis 2035 eurot, augustis 2535 eurot, septembris 2985

eurot. Kokku laekus kostja kontole augustist kuni novembrini sissetulekuna 10 885 eurot ehk

keskmiselt 4 kuu vältel 2721,25 eurot.

Kostja konto väljavõtte alusel tuvastati finantskohustus - BB Finance OÜ laen, kuumakse 50

eurot (kostjalt oli täpsustatud BB Finance OÜ laenu kuumakse summa, kostja märkis, et BB

Finance laenu kuumakse on 50 eurot).

Teostati päringud 01.10.2022 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat

maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad

kehtivad maksehäired. 01.10.2022 teostati päring Maksuametile, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse,

mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on üks ülalpeetav. 01.10.2022 teostati päring

Kinnisvararegistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal on korteriomand aadressil

xxx. Lisaks teostati 01.10.2022 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena

tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 2400 eurot, kulud

ülalpeetavatele 150 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 500 eurot. Finantskohustusi

kostja ei ole märkinud. Lisaks konto väljavõtte alusel tuvastatud sissetulekule 2721,25 eurot,

finantskohustusele 50 eurot, taotleva krediidikonto KK3863473 osamaksele 43,33 eurot,

kulud ülalpeetavatele 150 eurot, arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud

summas 500 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3863473,

sõlmimisel oli: 2 721,25 (sissetulek) – 50 (finantskohustused) – 650 (majapidamiskulud +

kulud ülalpeetavatele) – 43,33 (taotleva krediidikonto KK3863473 osamakse) = 1 977,92

eurot.

Enne krediidikonto lepingu KK3863473 muutmise kokkuleppe sõlmimist 28.10.2022 läbi

viidud krediidivõimelisuse kontrolli kohta on hageja esitanud samad väited (st et aluseks võeti

sama konto väljavõte, millelt tuvastati sama sissetulek, sama finantskohustus. Hageja toob

välja, et enne limiidi tõstmist oli kostja krediidivõimekuse arvutus 2721,25€ (sissetulek) – 50€

(finantskohustused) – 650€ (majapidamiskulud + kulud ülalpeetavatele) – 106,67€ (taotleva

krediidikonto KK3863473 osamakse) = 1 914,58 eurot.

2.3. Krediidikonto lepingu KK3863473 alusel teostas hageja kostjale väljamakseid kokku

2872 eurot.

Vastavalt Placet Group OÜ hinnakirjale arvestati krediidikonto lepingu KK3863473 alusel

krediidikonto haldustasud: oktoober 2022 kuni mai 2023 1 euro kuus, kokku 8 eurot.

Põhiosa kujunemine: väljamaksed kostjale 2872 eurot + krediidikontoga seotud haldustasud 8

eurot, kokku 2880 eurot.

2.4. Krediidikonto lepingu KK3863473 alusel on kostja kokku teostatud tagasimakseid

2157,43 eurot.

Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 880 euro ulatuses põhiosa, 1270,97 euro ulatuses

intressid, 1,46 euro ulatuses viivised ning 5 euro ulatuses meeldetuletused. Eeltoodust

tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 2880 – 880 = 2000

eurot.

2.5. 20. novembril 2024 oli kostjale edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli

antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 04.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 08.01.2025 üles. Krediidilepingu KK3863473

alusel oli kostja viivituses septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu osamaksetega.

Kostjal on tasumata intressid kokku 332,74 eurot: septembrikuu intressimakse 62,88 eurot,

oktoobrikuu intressimakse 62,76 eurot, novembrikuu intressimakse 64,85 eurot, detsembrikuu

intressimakse 62,76 eurot, jaanuarikuu intressimakse 64,85 eurot ja intressid ülesütlemiseni

14,64 eurot, so veebruarikuu intressimakse 64,85 eurot/31 päeva x 7 päeva. Hageja arvestab

intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, so. 01.08.2024 arvestades põhiosa

jääki kuni 07.01.2025 (perioodis intressipäevi kokku 160), intressimääraga 0,11% päevas.

Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 01.10.2024 (5 eurot) ja 29.10.2024 (5 eurot)

kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas

kokku 10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad oli edastatud kostja e-posti aadressile

xxx 21.09.2024 ja 21.10.2024. Laenuandja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohalduvad Placet

Group OÜ üldtingimused, mille punkt 5.3 sisaldab järgmist tingimust: Lisaks viivise tasumise

kohustusele, Laenusaaja on kohustatud hüvitama Laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud vastavalt VÕS §1132 sätestatule ja Krediidiandja hinnakirjas toodule. Vastavalt

Placet Group OÜ hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot.

Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 09.01.2025 põhivõlalt 2000

eurolt 0,11 % päevas kuni hagi esitamiseni (kokku 248,60 eurot). Alates 02.05.2025 nõuab

hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud 28.05.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega

oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses (dtl 354) ja veel

ka eraldi kirjaga (dtl 262) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki §

404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).

4.2. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3863473 (dtl 64),

millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva

01.10.2022.

Hageja on esitanud ka isikusamasuse tuvastamise kohta tõendi, dtl 61, mis sisaldab logikirjet

(X, smart_id logs: timestamp 22.04.2022 21:09). Hageja väitel registreeris kostja end hageja

veebilehel sel ajal.

Hageja väitel esitas kostja laenutaotluse 01.10.2022 elektrooniliselt www.laen.ee vahendusel.

Hageja väitel taotles kostja krediidilimiiti 700 eurot, krediidi kulukuse määraga 26,77%.

Hageja on kohtule esitanud faili „Krediidikonto KK3863473 sõlmimisel teostatud päringud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 124), milles on pealkiri „Taotluse

andmed“ ning selle all taotluse kuupäev 01.10.2022 12:04, laenulimiit 700, KKM 26,77%.

Hageja on esitanud ka 01.10.2022 kell 12:10 kostjale saadetud e-kirja (dtl 77), millele on

lisatud lepingueelse teabe leht ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on märgitud,

et taotlus krediidikonto avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele.

Seda, millised lepingutingimused kostjale laenutaotluse täitmise ajal esitati ning et kostja

kinnitas lepingu tingimustega tutvumist ja nõustumist, tõenditest ei nähtu.

Hageja selgitas, et hageja süsteemis KKM-i kontrollimise käigus leping oli sõlmitud KKM-iga

47,89%. Enne lepingu sõlmimist edastati kostjale lepingueelne teave koos Euroopa tarbija

krediidi standardinfo teabelehega, milles oli märgitud KKM 47,89% (dtl 266). Samuti enne

taotluse esitamist oli kostjal võimalik tutvuda kõigi lepingutingimustega

iseteeninduskeskkonnas, sealhulgas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, milles

oli märgitud KKM 47,89% ning lepingueelse täiendava teabega.

Kohtu hinnangul on hageja selgitused vastuolulised. Ühest küljest väidab hageja, et kostja sai

esitada (ja esitaski) laenutaotluse krediidile, mille kulukuse määr oli 26,77%, teisest küljest

väidab hageja, et enne laenutaotluse esitamist esitati kostjale Euroopa Tarbijakrediidi

teabeleht, milles krediidi kulukuse määr oli 47,89%. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus

kostja taotles laenu, mille krediidi kulukuse määr oli 26,77%, esitas hageja kostjale

laenutaotlusele mittevastava teabe ega täitnud seega nõuetekohaselt lepingueelse teabe

andmise kohustust.

Lisaks on hageja esitanud väited: Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt tutvuma lepingu

tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le

taotlus. Lõpliku lepingu sõlmimiseks pidi taotleja kinnitama, et on tutvunud ja nõustunud

kõigi laenudokumentidega (laenuleping, Placet Group OÜ üldtingimused, hinnakiri

(kinnitatud 12.09.2022), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning lepingueelne

täiendav teave). Dokumentidega tutvumine ja nende kinnitamine toimus kliendi poolt

linnukese märkimise kaudu lausele: „Kinnitan, et olen tutvunud Lepingu tingimustega ja

olen nendega nõus.“

Hageja on tõendina esitanud 01.10.2022 kell 12:29 kostjale saadetud e-kirja (dtl 67),

pealkirjaga „Krediidikonto lepingu KK3863473 dokumendid“. Kirjale olid lisatud Placet

Group OÜ üldtingimused, laenuleping, hinnakiri ja makseteatis.

Eeltoodust saab kohus aru nii, et kuigi kostja taotles krediiti kulukuse määraga 26,77%, esitas

hageja talle lepingudokumendid teistsugustele tingimustele ning see toimus ühes ja samas

laenu taotlemise protsessis, mitte erinevatel aegadel. Kui kostja kinnitas laenutaotluse

esitamisel, st üheaegselt nii soovi saada krediit 26,77%lise kulukuse määraga ning samas ka

nõustumist teistsuguste lepingutingimustega, siis ei ole kostja tahteavaldus selge. Seejuures

sellise ebaselguse lõi hageja ise. Seda, et kostja nõustus eeltoodud teistsuguste

lepingutingimustega, hageja tõendanud ei ole.

Seega saab öelda, et kostja tegi 01.10.2022 tahteavalduse, milles taotles krediidilimiiti 700

eurot, krediidi kulukuse määraga 26,77%, tahteavalduse ülejäänud sisu tõendatud ei ole.

On tõendatud, et hageja saatis 01.10.2022 kostjale lepingudokumendid (samad, mis on

esitatud kohtule) püsival andmekandjal. Hageja poolt pakutud krediidi tingimused erinesid

kulukuse osas oluliselt kostja poolt taotletud krediidi tingimustest. Hageja pakkus kostjale

krediiti kulukuse määraga 47,89% aastas.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja poolt

kostjale saadetud tingimused olid pakkumus (VÕS § 19), või kui lugeda kostja laenutaotlust

pakkumisega, siis oli hageja saadetud tingimused VÕS § 21 lg 1 kohane olulisi muudatusi

sisaldav vastus pakkumusele, mis kujutab endast pakkumuse tagasilükkamist ja samal ajal uut

pakkumust. Seega pidi kostja selleks, et lepingut sõlmituks lugeda, tegema nõustumuse (VÕS

§ 20). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks pärast hageja poolt kostjale

lepingutingimuste saatmist teinud otsese tahteavalduse.

VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Ilmselgelt teoga väljendatud

tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS §

408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks,

kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

4.3. Kohus tegi hagejal ettepaneku esitada pangast alla laetud maksekorraldused kostjale raha

välja maksmise kohta, kohtule on teada varasematest menetlustest, et hageja enda loodud,

„Maksekorraldus“ pealkirja kandvad failid ei pruugi ühtida tegelikult välja makstud

summadega ning ei ole seega usaldusväärsed tõendid.

Hageja esitas uued tõendid (dtl alates 326), milles osad väljamaksed on siiski kajastatud

hageja enda loodud pdf failis teadmata allikast kopeeritud ridadena (dtl 327). Sellisest tõendist

nähtub, et 03.10.2022 on kostjale kantud 700 eurot selgitusega „Väljamakse krediidikonto

lepingu KK3863473 alusel“.

Hageja ei ole selgitanud, kas ta kandis selle summa omaalgatuslikult kostjale üle või pidi

kostja selle summa väljamaksmiseks tegema veel mingi tahteavalduse. Kui ei pidanud, siis ei

saa raha väljamaksmises ka näha kostjapoolset tahteavalduse tegemist teoga

lepingutingimuste nõustumiseks.

Siiski arvestab kohus, et hageja väitel taotles kostja varsti limiidi tõstmist. Hageja ise ei ole

esile toonud, millal ning millisel viisil kostja limiidi tõstmist taotles. Hageja esitatud failis

„Krediidikonto KK3863473 sõlmimisel teostatud päringud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks“ on pealkiri Krediidikonto lepingu muutmine 28.10.2022 (dtl 128) ja

selle alla on märgitud taotluse andmed: kuupäev 28.10.2022 11:44, laenulimiit 2000, KKM

45,85%. Hageja on esitanud ka 28.10.2022 kell 11:44 kostjale saadetud e-kirja (dtl 88),

millele on lisatud lepingueelse teabe leht ning Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kirja sisus on

märgitud, et taotlus krediidikonto avamiseks on vastuvõetud ja suunatud läbivaatusele.

Eeltoodust saab kohus aru nii, et kostja taotles 28.10.2022 limiidi tõstmist. Seega arvestades,

et kostjale oli 03.10.2022 krediit 700 eurot üle kantud ning et ta seejärel taotles limiidi

tõstmist, saab öelda, et ta oli oma tegevusega nõustunud algse lepingu tingimustega.

4.4. Hageja väitel ta rahuldas limiidi tõstmise ning saatis kostjale 28.10.2022 kell 12:34 e-

kirja (dtl 65), pealkirjaga „Krediidikonto KK3863473 lepingu muutmise taotlus on

rahuldatud“. Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis krediidikonto lepingu nr KK3863473

põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 66), millel ei ole kummagi poole allkirju. Leping

sisaldab kostja nime, isikukoodi ja kuupäeva 28.10.2022. See dokument oli lisatud kostjale

28.10.2022 saadetud e-kirjale.

Nii nagu ka algse lepingu sõlmimise osas, ei ole hageja ka limiidi tõstmise, s.o

lepingutingimuste muutmise osas esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks teinud otsese

tahteavalduse muudetud lepingu tingimustega nõustumiseks.

Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostjale on 4.01.2023 üle kantud 800,20 eurot

selgitusega „Väljamakse krediidikonto lepingu KK3863473 alusel“.

Kokku nähtub hageja esitatud tõenditest krediidi välja maksmine järgmiselt:

03.10.2022 700 eurot

13.11.2022 500 eurot

04.01.2023 800,20 eurot

13.02.2023 130 eurot

13.03.2023 60 eurot

04.05.2023 43 eurot

03.06.2023 39 eurot

25.07.2023 50 eurot

30.09.2023 110 eurot

20.12.2023 120 eurot

13.03.2024 70 eurot

24.05.2024 130 eurot

26.08.2024 120 eurot

Kokku 2872,20 eurot.

4.5. Krediidi kulukuse määr algselt saadetud lepingus oli 47,89% ning peale limiidi tõstmist

47,77%. Kohus märgib, et kuigi laenutaotluses oli hageja tõendi kohaselt krediidi kulukuse

määraks märgitud 26,77%, oli kostjale e-kirjaga saadetud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes

krediidi kulukuse määraks märgitud 47,89%.

Kohus kontrollis hageja esitatud krediidi kulukuse määra arvestamiseks olnud tagasimaksete

arvestuse (dtl 82 ja 90) alusel, et krediidi kulukuse määr oli arvestatud õigesti ning jäi 2022. a

oktoobris kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (48,90%) piiresse.

4.6. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et leping on sõlmitud kohtule esitatud tingimustel,

eeltoodud summas on krediit kostja kasutusse antud ning leping ei olnud tühine krediidi

kulukuse määra ületamise tõttu.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõte

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis

2.2. toodud väited.

Hageja esitatud failis

„Krediidikonto KK3863473 sõlmimisel teostatud päringud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks“ (dtl 124) on pealkirja „Taotluse andmed“

all hageja poolt väidetud andmed sissetuleku, majapidamiskulude ja ülalpeetavate kulude

kohta. Samas failis pealkirja „otsuse tegemise aluseks olevad päringud“ all on välja toodud

tulud aprill kuni oktoober hageja väidetud summades. Päringute all on 01.10.2022

kuupäevaga creditinfo.ee päring, taust.ee päring, elamisloa kontroll, maksuamet,

rahvastikuregister, kinnistusraamat, Ametlikud Teadaanded.

Creditinfo päringust nähtub, et kostjal on olnud 6 maksehäiret, Era Liisingu Inkassoteenused

AS ees (maksehäire lõpetatud 06.05.2022), Inbank AS ees (maksehäire lõpetatud 10.04.2019),

Coop Finants AS ees (maksehäire lõpetatud 07.03.2019), PlusPlus Baltic OÜ ees (maksehäire

lõpetatud 21.09.2021), Gelvorasergel OÜ ees (maksehäire lõpetatud 16.05.2022.

Võlgnevused Era Liisingu Inkassoteenused ja Gelvorasergel ees nähtuvad ka hageja poolt

tõendina esitatud kostja konto väljavõttest, Era Liisingu Inkassoteenused AS-le on kostja

aprillis 2022 tasunud 84,21 eurot ning GelvoraSergel OÜ-le mais 2 makset, kokku 140 eurot.

Hageja on tõendina esitanud kostja konto nr XXXXXXXX väljavõtte (dtl 95-123), mis

sisaldab kirjeid perioodi 04.04.2022-01.10.2022 kohta.

Hageja esitatud väidetest ja tõenditest nähtub, et kostja sai palka algul HL OÜ-lt, hiljem

HLCS AB-lt R.A hageja poolt välja toodud summades. Kostja konto väljavõttelt nähtub ka

hageja poolt välja toodud finantskohustus BB Finance OÜ ees.

Kui kostja ise märkis hageja väitel laenutaotlusse kuludeks ülalpeetavale 150 eurot, siis konto

väljavõttelt nähtub, et kostja on igakuiselt teinud ülekandeid teisele sama perekonnanimega

naissoost isikule 300-350 eurot kuus, selgitusse märkides kuu nimetuse. Kohtu hinnangul on

alust arvata, et tegemist oli lapse ülalpidamiskuluga.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja tegelikud väljaminekud olid sissetulekust suuremad ning

kostja vajas igal kuul lisaraha.

Täpsemalt nähtub konto väljavõttest, et kostja palgapäev aprillis oli 20.04.2022, laekus palk

3654 eurot. Kohe peale palgapäeva on ta teisele eraisikule L.L.T-le teinud ülekande

selgitusega „tagasimakse“ (enne palgapäeva oli ta samalt isikult saanud ülekandeid vähemalt

260 euro ulatuses). 5. maiks oli kostjal teenitud palk (ja lisaks laekunud summad, nt Eesti

Lotolt) ära kulutatud ning ta sai L.L.T-lt ülekanded 10 eurot ja 40 eurot, mille eest sai mõned

päevad poes käia, kuni laekus uus palk.

Järgmine palgapäev oli 12.05, laekus 2400 eurot. Peale palgapäeva maksis L.L.T-le tagasi

enne palgapäeva laenatud 50 eurot. 2. juunil, kui tal oli palgast (ja vahepealsetest

lisalaekumistest) väljaminekuid arvestades alles 28,02 eurot, sai kostja L.L.T-lt 140 eurto, 8

juunil veel 30 eurot, 11.-13. juunil kokku 22 eurot, 15. juunil 100 eurot ja 16. juunil 100 eurot.

Saadud summad kulusid iga kord peale poes käimisi ära.

Järgmine palgapäev oli 17.06, laekus 3300 eurot. Kui arvestada vahepealseid laekumisi

muudelt eraisikutelt ja kostja enda teiselt kontolt, oli 10. juuliks neist ja palgast alles 106,84

eurot ning kostja võttis BB Finance OÜ-lt laenu 500 eurot. Kui sellest oli järel 70,85 eurot,

võttis kostja 19.07 BB Finance OÜ-lt 100 eurot.

Järgmine palgapäev oli 22.07, mil laekus 2035 eurot. Kui palgast oli 25.07 järgi 272,43 eurot,

võttis kostja BB Finance OÜ-lt laenu 100 eurot ja L.L.T-lt 50 eurot. Kui sellest oli alles 57,45

eurot, sai L.L.T-lt 28.07 veel 50 eurot. Kui ka see raha oli ära kulunud, võttis 31.07 BB

Finance OÜ-lt 300 eurot. Ka see kulus ära ning 15.08 sai L.L.T-lt 500 eurot, vahetult enne

palgapäeva veel 50 eurot.

Järgmine palgapäev oli 24.08, laekus 2535 eurot. 10. septembriks oli palk ära kulunud ning

kostja sai L.L.T-lt 50 eurot. Kui seegi ära kulutatud, sai L.L.T-lt 120 eurot, mis kulus ära,

seejärel 30 eurot ning vahetult enne palgapäeva veel 30 eurot.

Septembri palgapäev oli 22.09, mil laekus 2985 eurot. 1. oktoobriks oli palgast kostja

väljaminekuid arvestades alles 321,15 eurot ning kostja taotles laenu hagejalt.

Eeltoodust nähtub selgelt, et kostjal jätkus palgast reeglina pooleks kuuks, edasi vajas ta

lisaraha, mida laenas eraisikult ja krediidiandjalt. Arvestades lisaks, et kostjal olid olnud ka

mitmed maksehäired, millest viimased võlad olid tasutud aprillis ja mais, ei saanud hagejal

kohtu hinnangul tekkida mõistlikku veendumust selles, et kostja suudab võetud

finantskohustused täita. See eeldanuks kostja tarbimisharjumuste või kulude muutust, mida

aga konto väljavõttelt ei nähtu. Igakuiselt rahahädas olevale inimesele tarbimislaenude

andmine järgmise kuu palgani ära elamiseks olukorras, kus tarbija oma kulutusi ei muuda (või

ei saa muuta), ei ole jätkusuutlik. Igakuiseid kulusid ei saa püsivalt finantseerida laenudega.

Selline laenamine viib varem või hiljem ülelaenamiseni ning võlaorjusesse.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja andis kostjale laenu tuginedes

teoreetilistele arvutustele ning ignoreerides kostja konto väljavõttelt nähtuvat püsivat

ülekulutamist koosmõjus varasemate maksehäiretega. Vastutustundliku laenamise

regulatsiooni eesmärk on, et laenu ei antaks inimestele, kes seda tagasi maksta ei suuda.

Seadusandja on kehtestanud miinimummeetmed selle kohustuse täitmiseks, mis aga ei

tähenda, et kui krediidiandja teeb nõutud formaalsed toimingud, on ta vastutustundlikult

laenanud. Vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita sisuliselt, nii, et see teeniks

eesmärki. Hageja on tarbimislaenude andmisele spetsialiseerunud ettevõte, kes on ilmselgelt

väga hästi kursis tarbijate laenuvõtmiskäitumisega. Seega pidi hageja ka väga hästi kostja

kulutamis- ja laenuvõtmiskäitumise alusel aru saama kostja profiilist ning adekvaatselt

hindama selle profiili alusel ka edasist tarbija käitumist ja maksevõimet.

Kohu hinnangul näitab eeltoodu, et hageja poolt rakendatud metoodika on puudulik ega taga

vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärgi täitmist. Kohtu hinnangul on hageja seega

laenanud vastutustundetult, st rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Kohus tegi hagejale tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest

03.10.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, ning arvestades,

et leping oli tähtajatu, st ei ole tähtaegselt lõppenud, siis määrata ka tagasimaksed uuesti.

Seejuures selgitas kohus hagejale väga selgelt ja konkreetselt, et tagasimaksete uuesti

määramisel tuleb lähtuda lepingus olnud tingimustest (põhiosamakse 2% krediidilimiidi

summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot kuus).

Hageja esitas 31.10.2025 ümberarvestuse ja määras tagasimaksed uuesti. Hageja ei ole uuesti

määratud tagasimaksetes arvestanud lepingu tingimuste kohast igakuist minimaalset

kuumakset 20 eurot, on vaid arvestatud intressi seadusjärgses määras, lähtuvalt kostjale raha

väljamaksmise ja kostja poolt teostatud tagasimaksete tegelikest kuupäevadest ja summadest.

Uuesti määratud tagasimaksete tabelis on arvestatud kostjale välja makstud krediidina 2872

eurot ning tagasimaksetena 2157,43 eurot.

Hageja ei ole seega tagasimakseid määranud vastavuses lepingutingimustega. Eeltoodud

minetus (st igakuise minimaalse tagasimakse määramata jätmine) ei mõjuta intressiarvestust,

sest intressiarvestus sõltub sellest, mille katteks millal mingi tagasimakse on arvestatud.

Tasutu on hageja arvestanud seadusjärgses määras arvestatud intresside katteks ning

ülejäänud osas tasumise kuupäeval krediidi põhiosa katteks. Hageja sai arvestada kostja poolt

tasutu intressi ületavas osas põhiosa katteks ka siis, kui see ületanuks lepingus nõutud

minimaalset osamakset, sest see on kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 6.1. (mille

kohaselt minimaalsest tagasimaksest suurema makse tegemisel suureneks vaba limiit, millest

tuleneb, et hageja arvestas järelikult enammaksu põhiosa katteks) ning VÕS §-ga 411.

Kostja poolt tehtud viimane makse, 103,81 eurot, on hageja arvestanud 26.08.2024 seisuga

101,86 euro ulatuses põhiosa katteks (põhiosa jääk seejärel 795,01 eurot) ning ülejäänud osas,

1,95 eurot intressi katteks. Perioodi 03.10.2022- 01.09.2024 eest on hageja arvestanud kostja

poolt tasutust intresside katteks 80,44 eurot.

Hageja on tõendanud, et on e-kirjaga 20.11.2024 (dtl 147) saatnud kostjale üles ütlemise

hoiatuse, selles on antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks kuni 04.12.2024. Üles ütlemise

teade on saadetud e-kirjaga 08.01.2025 (dtl 150).

Arvestades, et üles ütlemise ajal 2025. a jaanuaris oli kostjal tasumata ka uuesti määratud

tagasimaksete järgi intress alates 01.09.2024, oli kostjal üles ütlemise ajal võlgnevus vähemalt

kolme järjestikuse kuumaksega ning üles ütlemise eeldused oleksid täidetud ka nõude

ümberarvestuse korral. Sellest tulenevalt on üles ütlemine kehtiv ning tagastamata laen on

muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.

Kohus on seisukohal, et kuigi hageja ei määranud tagasimakseid kooskõlas

lepingutingimustega, ei kahjusta see kostjat, kuna kohus tuvastas, et ka üksnes intressimaksete

võla tõttu tuleb leping niikuinii lugeda kehtivalt üles öelduks.

6.2. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et hageja ütles lepingu üles 08.01.2025, selle kuupäevaga

lõppes seega ka seadusjärgses määras intressi arvestamine. Kostja poolt hagejale tasutud

2157,43 eurost on arvestatud lepingu kehtivuse ajal intresside katteks 80,44 eurot ning 2076,9

eurot põhiosa katteks. Seega on lepingu üles ütlemise seisuga põhiosa jääk 795,1 eurot.

Kohus mõistab VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja

tasumata intressid uuesti määratud tagasimaksete alusel perioodi 01.09.2024 – 08.01.2025

eest kokku 12 eurot ning tagastamata laenu 795,01 eurot.

6.3. Hageja nõuab hagis viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 09.01.2025

põhivõlalt 2000 eurolt 0,11 % päevas kuni hagi esitamiseni (kokku 248,60 eurot) ning alates

02.05.2025 nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise seadusjärgses

määras 795,01 eurolt alates 09.01.2025. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga mõistab kohus

välja viivise kindla summana, so 70,53 eurot.

Hageja on hagiavalduses arvestanud ajavahemiku 09.01.2025-01.05.2025 eest hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaks 248,60 eurot. 01.05.2025

seisuga on kohus rahuldanud sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,44 eurot. Seega

jääb rahuldamata hagiavalduses 01.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivis summas

221,16 eurot.

6.4. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 01.10.2024 (5 eurot) ja 29.10.2024 (5 eurot)

kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võla sissenõudmiskulude 10 eurot

hüvitamist. Hageja on välja toonud, et eelnevalt olid saadetud tasuta meeldetuletuskirjad, et

lepingu üldtingimustes ja hinnakirjas oli välja toodud võlateate kulu 5 eurot. Kuivõrd kohus

asus seisukohale, et kostjal oli intressivõlgnevus ka uuesti määratud tagasimaksete kohaselt,

rahuldab kohus hageja nõude hüvitada võla sissenõudmiskulud 10 eurot.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja on välja toonud, et tema menetluskulud olid riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 150

eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega.

Hageja esindaja on Darina Koivunen. Menetlusdokumentidest nähtub, et lepinguline esindaja

jurist Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS §

175 lg 2 kohaselt, menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

Hagilt tasutud riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud

ja vajalik menetluskulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind on 2814,34 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 795,01 eurot,

intressinõude 12 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 10 eurot, viivisenõude perioodi

09.01.2025-01.05.2025 eest 27,44 eurot ja viivise põhivõlalt alates 02.05.2025 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on

88,64 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 933,09 euro ulatuses, mis on hagi

esitamisel arvestatud hagihinnast (2814,34 eurot) 33,15%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivu 33,15% ulatuses kostja kanda ja 66,85% ulatuses

hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab

kostja menetluskulud 66,85% ulatuses hageja kanda ja 33,15% ulatuses kostja enda kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 33,15% hageja riigilõivust (385 eurot), millele

vastab summa 127,63 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus ei

anna lahendi edasikaebamiseks luba.

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik