2-23-5525/70 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-23-5525

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2025, Pärnu

Tsiviilasi

C. K. hagiavaldus I. O. vastu kaasomandi lõpetamiseks

I. O. vastuhagi C. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine,

menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C. K. (ik XXX; elukoht: XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja advokaat Laureana Telk

Kostja: I. O. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-23-5525 menetlus.

2. Kinnitada C. K. ja I. O. poolt 30.10.2025 Pärnu notar Kristjan Rohtmetsa büroos

sõlmitud ja 2.11.2025 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

Hageja ja kostja on kokku leppinud, et alates 30.10.2025 lepingu (notari

ametitegevuse raamatu register number 850) sõlmimisest ja kohasest täitmisest

puuduvad neil kinnistu osas vastastikused nõuded, sh hüvitise nõuded, mis

tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasjas nr 2-23-5525 esitatud asjaoludest.

2.2.

Hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega lõpeb

kostja õigus saada hagejalt igakuiselt vastavalt poolte ema testamendile 32 eurot.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5525.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Rahuldada C. K. taotlus riigilõivu ½ suuruses tagastamiseks.

6. Määruse jõustumise järel tagastada tasutud riigilõivust 210 eurot ja kanda see C. K.

arvelduskontole nr XXX.

7. Rahuldada I. O. taotlus riigilõivu ½ suuruses tagastamiseks.

8. Määruse jõustumise järel tagastada tasutud riigilõivust 210 eurot ja kanda see I. O.

arvelduskontole nr XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilasi nr 2-23-5525

Menetluse lõpetamise määruse peale peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg

1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse,

et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on C. K. (hageja) hagi I. O. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks

kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel ja I. O. vastuhagi C. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks

kinnistu jagamisega reaalosadeks. Pooled vaidlesid vastastikku hagile vastu.

2. Kohus poolte taotlusel TsMS § 359 lg 1 alusel peatas 16.04.2025 tsiviilasja menetluse

kompromissiläbirääkimisteks. Kostja esitas 2.11.2025 kohtule poolte vahel 30.10.2025 sõlmitud

notariaalse kinnistu müügilepingu ja 9. peatükis kompromissilepingu kinnitamiseks ja tsiviilasja

lõpetamiseks. Notariaalses lepingu 9. peatükis pooled leppisid kokku, et

9.1. Müüja ja Ostja avaldavad, et Pärnu Maakohtu menetluses on nende vastastikused hagid Pärnus,

XXX asuva kinnisasja, registriosa nr 320005 (Kinnistu), kaasomandi lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-23-

5525).

9.2. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ja kohasest täitmisest

puuduvad neil Kinnistu osas vastastikused nõuded, sh hüvitise nõuded, mis tulenevad või võivad

tuleneda tsiviilasjas nr 2-23-5525 esitatud asjaoludest.

9.3. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega lõpeb Ostja õigus saada

Müüjalt igakuiselt vastavalt poolte ema testamendile 32 eurot.

9.4. Müüja ja Ostja avaldavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

9.5. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9.6. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et nii Müüjal kui ka Ostjal on õigus esitada käesolev

kompromissileping kohtule kinnitamiseks ja tsiviilasja lõpetamiseks.

9.7. Müüja ja Ostja taotlevad kohtult hagide esitamisel tasutud riigilõivu ½ osa tagastamist: hageja C.

K. kontole nr XXX ja kostja (vastuhageja) I. O. kontole nr XXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse

poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolud on ära langenud. Tulenevalt TsMS § 361 lg-st 1 tuleb tsiviilasjas nr 2-23-5525 menetlus

uuendada, kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi. Seega on menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolud ära langenud. TsMS § 361 lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

4. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

5. Kohus on seisukohal, et 30.10.2025 sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade

kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus

lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS

Tsiviilasi nr 2-23-5525

§ 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab, et kinnitab määrusega kompromissi tingimused, milleks on punktid 9.2. ja 9.3.

Ülejäänud notariaalses kokkuleppes märgitud deklaratiivsed avaldused, taotlused ja kinnitused, kohus

määrusega kinnitama ei pea, kuid võtab menetluse lõpetamisel arvesse. Kohus muudab notariaalse

lepingu numeratsiooni vastavalt resolutsiooni numeratsiooniga ning märgib punkt 9.2. asemel 2.1. ja

punkt 9.3. asemel 2.2. Samuti viib kohus notariaalses lepingus käsitletud osaliste terminid (müüja ja

ostja) kooskõlla hagimenetluse terminitega – hageja ja kostja. Lisaks selguse huvides kohus asendab

punktis 2.1. sõna „käesoleva“ kuupäevaga „30.10.2025“ ning lisab sulgudesse notaritoimingu numbri.

Kohtu poolt tehtud muudatused ei muuda poolte kokkuleppe sisu, vaid on täpsustavad ja selgitavad,

mistõttu on kohtu poolt tehtavad muudatused lubatavad.

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Pooled avaldasid notariaalses kompromissilepingu punktis 9.4., et on teadlikud kompromissi

kinnitamise tagajärgedest. Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMS § 431 lg 1 esimene lause).

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Notariaalse kompromissilepingu punktist 9.5.

ei nähtu seaduses sätestatud erinevat kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab poolte

menetluskulud TsMS 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus on 11.9.2024 rahuldanud hageja riigi õigusabi taotluse ning andnud hagejale riigi õigusabi isiku

esindamiseks tsiviilasjas 2-23-5525. TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus selgitab, et kohus määrab hageja poolt hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud riigituludesse välja eraldi määrusega riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel.

9. Pooled taotlevad kokkuleppe punktis 9.7. poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1

ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses

tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 11.4.2023

riigilõivu 420 eurot ja kostja tasus 9.1.2024 riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab poolte taotlused ning

tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o. 210 eurot ja kostja poolt

avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik