2-25-973/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-973

Tsiviilasi

K.M. hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1000 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.M. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

(Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid)

Kostja Swedbank P&C Insurance (registrikood 11269248)

Kostja esindaja Külli Reinfeld

Asja läbivaatamine

Ärakuulamisel 22. oktoobril 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.M. hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

2. Menetluskulud jätta hageja K.M. kanda.

3. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

MENETLUSE KÄIK

2-25-973

Hageja nõue ja seisukohad

1. K.M. (hageja) esitas 19. jaanuaril 2025 hagi Swedbank P&C Insurance (kostja) vastu

võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hagejale kuulunud sõiduauto Opel Astra

(xxxxxx) osales 1. detsembril 2023 liiklusõnnetuses. Liiklusõnnetuse käsitlevaks

kindlustusandjaks oli kostja. Kostja 19. jaanuari 2024. a kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja

kahju hüvitamise otsuse kohaselt otsustati, et:



liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 26 lg 4 kohaselt lugeda hageja vara hävinuks,

sest sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendatud. LKindlS § 73 lg 3

kaotab kindlustusandja poolt hävinenuks loetud sõiduk kehtivatele tehnonõuetele

vastavuse;



hageja sõiduki liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks oli 1400 eurot ja sõiduki

jääkväärtuseks 900 eurot;



kostja hüvitab hagejale tekitatud kahju 500 eurot (sõiduki liiklusõnnetuse eelne

väärtus miinus sõiduki jääkväärtus);



Juhul, kui hageja soovib sõiduki üle anda kostjale, hüvitada hagejale, peale sõiduki

üleandmist, täiendavalt sõiduki jääväärtus.

1.1 Hageja ei rahuldu kostja 19. jaanuari 2024. a otsusega. Hageja sai sõiduauto remonditud

1408 euro 29 sendiga. Sarnaste sõidukite turuväärtus on auto24.ee veebilehe kohaselt 1449

eurot 40 senti. Kindlustusandjal tuleb hüvitada sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse ja

jääkväärtuse vahe. Kui sõiduki remondikulu on 1400 eurot, mis ületab kindlustusandja

hüvitatud summat (500 eurot), ei ole kahjustatud isikule tagatud seeläbi täielik kahju

hüvitamine. Kuigi kostja otsustas sõiduki lugeda hävinuks ja määras jääkväärtuse 900 eurot,

on hagejal õigus nõuda täiendavat hüvitist remondikulude alusel, kuna sõiduki remondi

maksumus (1400 eurot) ületab kostja pakutud hüvitise. Seega on kostja jätnud osa kahju

katmata. LKindlS § 28 lg 2 sätestab, kui kahju hüvitamisel jääb osa kahju katmata, on

kannatanul õigus nõuda täiendavat hüvitist.

1.2 Kuna kostjal lasub täielik vastutus hüvitada sõidukile tekkinud kahju, soovib hageja

täiendava 900 euro hüvitamist, sest kostja hüvitas vaid 500 eurot. Kostja 19. jaanuari 2024. a

otsusest ei tulene, et jääkväärtuse hüvitamine on tingimuslik ülesanne, mille täitmisele eelneb

sõiduki üleandmine. Hagejal on õigus saada täielik hüvitis, olenemata jäänuki üleandmise

küsimusest. Kindlustusandja vastutus ei sõltu sellest, mida kahjustatud isik kahju järel oma

varaga teeb, vaid sellest kas kindlustushüvitis katab tegeliku kahju ulatuses vara avariieelse

väärtuse. Hageja ei ole saanud seda hüvitist täies mahus, mistõttu on tal õigus nõuda

täiendavalt 900 eurot.

Kostja vastus hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. 19. jaanuari 2024. a kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju

hüvitamise otsuse viimases punktis on märgitud, et kui hageja soovib sõiduki üle anda

kostjale, siis kostja hüvitab täiendavalt sõiduki jääkväärtuse. Hageja sõiduki jäänukit kostjale

üle ei andnud, seega puudub kostjal kohustus maksta hagejale välja jäänuki väärtus.

2.1 LKindlS § 26 lg 8 sätestab, et kui kindlustusandja on kahjustatud isikule täies ulatuses

hüvitanud asja kindlustusjuhtumieelse väärtuse, läheb asja omandiõigus üle kindlustusandjale.

Kui kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna, on kindlustusandjal õigus

2-25-973

vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist hüvitatud asja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse

võrra. Kindlustusjuhtumijärgne asja väärtus oli 900 eurot. Hageja otsustas jäänuki endale jätta

ja remontida 1408 euro 29 sendi eest. See oli hageja õigus, kuid hagejal puudub õiguslik alus

nõuda kostjalt täiendavat hüvitist, sest hageja ei andnud jäänukit kostjale üle.

2.2 Hagejale sõiduki turuväärtuseks oli 1400 eurot. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist oli

jäänuki väärtus 900 eurot. Kostja hüvitas hagejale nende summade vahe 500 eurot (1400 –

900) eurot. Seega oli hagejal jäänuk väärtusega 900 eurot + kostja hüvitatud 500 eurot, kokku

1400 eurot, s.o sõiduki juhtumieelne väärtus, mistõttu on täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) §

127 lg-s 1 toodu.

2.3 Pärast seda kui kostja hüvitas hagejale 500 eurot, oli hagejal kokku vara väärtusega 1400

eurot, mis vastab kindlustusjuhtumieelsele olukorrale. Hageja otsustas 900 eurot maksva

jäänuki remontida 1408 euro 29 sendiga, s.o kokku 2308 eurot 29 senti, mis ei vasta sõiduki

juhtumieelsele turuväärtusele 1400 eurot. Kostjal puudub kohustus hüvitada kulu, mille

hageja ise otsustas teha selle asemel, et anda jäänuk üle kostjale, saada kostjalt ka jäänuki

väärtus 900 eurot ning soetada endale uus sõiduk juhtumieelse väärtuse ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab K.M. hagi Swedbank P&C Insurance AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldamata. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.

4. Kohus on pooltele teada andnud, et menetleb asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 405 lg 1 alusel oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 2

sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohu kuulas hageja ja kostja esindaja ära 22. oktoobril 2025.

5. Praeguses vaidluses on pooled erimeelt selles, kas kostjal tulnuks hagejale välja maksta

pärast kindlustusjuhtumit kindlustushüvitisena 1400 eurot. Hageja arvates on kostja tahtlikult

jätnud tasumata 900 eurot ja kostja 19. jaanuari 2024. a otsusest ei tulene, et jääkväärtuse

hüvitamine on tingimuslik ülesanne, mille täitmisele eelneb sõiduki üleandmine.

6. Kohus menetleb hagi lähtudes nõudest poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS §

5 lg 1). Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja on hinnanud hageja sõiduki

liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 1400 eurot ja sõiduki jääkväärtuseks 900 eurot. Kuna

kostja on hüvitanud 500 eurot, siis on hagejal saamata veel 900 eurot ning hageja nõudeks

ongi 900 euro hüvitamine.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja hinnangul sõiduki liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks

siiski 1449 eurot 40 senti (dtl 4), mis suurusjärgus ei erine kostja määratud hinnast. Hageja on

ise soovinud kohtusse pöördumisel 900 euro hüvitamist kostja 19. jaanuari 2024. a otsuse

alusel, mistõttu ei nähtu kohtule esitatud menetlusdokumentidest, et hageja ei ole

kohtumenetluses rahul kostja määratud sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtusega.

Ärakuulamisel 22. oktoobril 2025 (so 9 kuud pärast hagiavalduse esitamist) selgitas hageja, et

tema hinnangul oli sõiduki liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 1800 eurot. Sellise väitega

üllatas hageja nii kohut kui kostjat. Kohus kordab veelkord, et hagiavalduses hageja väidetu ei

kajastu.

2-25-973

8. Kohus selgitab, et kui hageja ei nõustunud kostja määratud sõiduki liiklusõnnetuse eelse

väärtusega, tulnuks tal vaidlustada kostja sellekohane otsustus 19. jaanuari 2024. a

kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuses märgitud korras (dtl 21-22).

Hageja kinnitas kohtule ärakuulamisel, et seda otsust vaidlustatud ei ole.

8.1 Kohtule on esitatud poolte kohtueelne kirjavahetus, kus kostja on korduvalt hagejale

selgitanud, miks ta ei nõustu hageja hinnanguga, et sõiduki liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks

oli 1800 eurot. Ka on kostja selgitanud, et hagejal oli võimalus kostja antud hinnangu

ümberlükkamiseks esitada ekspertiisiakt sõiduki väärtuse kindlaks tegemise kohta.

8.2 Kostja on hagejale 24. jaanuaril 2024 kirjutanud: „/…/ Antud juhul jääme oma esialgse

seisukoha juurde turuväärtuse summa (1400.-€) suuruse osas ja ei näe alust selle

muutmiseks. Juhul kui teie pole nõus meiepoolse arvamusega, siis on teil õigus tellida omalt

poolt sõltumatu ekspert arvamus teie sõiduki juhtumi aegse perioodi turuväärtuse

määramiseks. Ekspertide nimekirja leiab antud lingilt: /…/(dtl 16). Samuti on kostja 25.

jaanuari 2024. a e-kirjas hagejale kirjutanud: „Kinnitame veelkord, et oleme omapoolse otsuse

teinud (sõiduk kuulub täishävingule), andnud piisavalt lisaselgitusi ning kinnitanud, et jääme

oma otsuse juurde turuväärtuse summa suuruse osas. Juhul kui teie pole nõus meie poolse

otsusega, on teil see õigus vaidlustada seadustes ettenähtud korras või tellida omapoolne

sõltumatu ekspertarvamus sõiduki turuväärtuse määramiseks! Juhul kui soovite avariilise

sõiduki endale jätta, lahutatakse turuväärtusest maha jäänuki maksumus.“ (dtl 14).

9. Kindlustusõiguses kehtib hüvitamise printsiip, mis eeldab, et taastatakse kindlustusjuhtumi

eelne rahaline olukord, st et kindlustusvõtja/kannatanu ei peaks saama kindlustusjuhtumist

kasu. Selline olukord tekiks, kui kohus rahuldaks hagiavalduse ja hagejale makstakse välja

täiendav hüvitis. LKindlS § 26 lg 4 näeb ette, et kindlustushüvitise maksmine rahas on

lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine

on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.

Kostja on lugenud hagejale kuuluva sõiduki hävinuks, sest sõiduki taastusremont ei ole

majanduslikult põhjendatud. Sõiduki taastamine, mis ületab olulisel selle harilikku väärtust ei

oleks VÕS § 132 lg 3 mõttes majanduslikult otstarbekas.

10. Juhul kui asja taastamine on võimatu või ebamõistlik, hüvitab kindlustusandja

kannatanule asja väärtuse. Kui kindlustusandja on kahjustatud isikule täies ulatuses hüvitanud

asja kindlustusjuhtumieelse väärtuse, läheb asja omandiõigus üle kindlustusandjale. Kui

kahjustatud isik asja valdust kindlustusandjale üle ei anna, on kindlustusandjal õigus

vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist hüvitatud asja kindlustusjuhtumijärgse väärtuse

võrra (LKindlS § 26 lg 8).

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole sõidukit üle andnud. LKindlS § 26 lg 8 kohaselt

mõjutab kindlustushüvitise suurust see, kas sõiduk antakse üle või mitte. Seega on hageja

ekslikult leidnud, et kostja 19. jaanuari 2024. a otsusest ei tulene, et jääkväärtuse hüvitamine

on tingimuslik ülesanne, mille täitmisele eelneb sõiduki üleandmine. Sõiduki jäänuki

üleandmise tingimus tuleneb seadusest ning kui hageja sõidukit üle andnud ei ole, ei ole tal

õigus nõuda täiendavat 900 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-25-973

12. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb

ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi

rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitas kohtule ärakuulamisel,

et tal ei ole praeguses menetluses menetluskulusid tekkinud.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik