2-23-7418/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-7418

Tsiviilasi

Q Qi hagi W W vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7418 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q Q (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Paulus

Kostja W W (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.09.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q Qi hagi W W vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja

varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Q Qi kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Q Q (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi W W (kostja) vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes.

2. Hageja esitas kohtule alljärgnevad nõuded (täpsustatud 17.04.2025 menetlusdokumendis):

Hageja palub esimese alternatiivina, ehk juhul kui kohus peab kostja väidet faktiväiteks:

2.1 esimese alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumist saatma kõigile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul

viibinud isikutele, kelleks olid A N (xxx), R N

(xxx), EP (xxx), Q Q (xxx), ebaõiget väidet ümberlükkav ükskõik missuguste täiendusteta

järgmise sisuga e-kiri: „Mina, W W, avaldasin teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx

koosolekul tõele mittevastava faktiväite, et Q Q käis mind ja minu perekonda ähvardamas.

Lükkan antud faktiväite ümber“.

2.2 teise alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumist saatma kõigile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul

viibinud isikutele, kelleks olid A N (xxx), R N 2

(xxx), EP (xxx), Q Q (xxx), kokkukutsumise teade ning avaldama eespool nimetatud isikute

juuresolekul suuliselt järgmine ükskõik missuguste täiendusteta väide: „Mina, W W, avaldasin

teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul tõele mittevastava faktiväite, et Q Q

käis mind ja minu perekonda ähvardamas. Lükkan antud faktiväite ümber“.

2.3 kolmanda alternatiivina: kohustada kostjat 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumist avaldama 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul viibinud

isikutele, kelleks olid A N (elukoha aadress xxx), R N (elukoha aadress xxx) ja EP

(elukoha aadress xxx), suuliselt järgmine ükskõik missuguste täiendusteta väide:

„Mina, W W, avaldasin teile 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekul

tõele mittevastava faktiväite, et Q Q käis mind ja minu perekonda ähvardamas.

Lükkan antud faktiväite ümber“ ning määrata, et väite ümberlükkamiseks tuleb

kostjal ilmuda iga eespool nimetatud isiku elukoha aadressil eraldi (elukoha

aadressid on kirjas sulgudes).

2.4 mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel.

2.5 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel

äranägemisel määratud mittevaralise kahjuhüvitiselt alates hagi kohtule esitamise

päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras

tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni

selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise

nõude summa.

3. teise alternatiivina, ehk juhul kui kohus peab kostja väidet väärtushinnanguks:

3.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel.

3.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel

äranägemisel määratud mittevaralise kahjuhüvitiselt alates hagi kohtule esitamise

päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras

tähtaegselt kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt kuni

selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise

nõude summa.

4. mõlema alternatiivi korral:

4.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahjuhüvitis summas 768 eurot;

4.2 mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras kindla summana

kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise

päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras

tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle

täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.

5. jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja.

3. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja ja kostja naabrid, kostja on korteriühistu

xxx juhatuse liige. Kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx koosolekut

KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.

Vastav kostja väide ei vasta tõele. Eelviidatud väitega avaldas kostja hageja kohta ebaõige

faktiväite või alternatiivselt ebakohase väärtushinnangu ning laimas seeläbi hagejat. Kostja

avaldatud väite näol on selgelt tegemist hagejat halvustava väitega, sest väite sisu on

äärmiselt negatiivne. Ei saa objektiivselt pidada neutraalseks väidet selle kohta, et KÜ liige

käib teist KÜ liiget ja tema perekonda ähvardamas.

4. Kohtule 17.04.2025 esitatud täpsustuse kohaselt osalesid 30.11.2022 KÜ xxx

koosolekul korteriühistu liikmetena A N, tema abikaasa R N, EP, W W (kostja) ja EK (hageja

elukaaslane). KÜ koosolek toimus korteris aadressil xxx ehk A ja R Nu kodus. Koosolek

toimus elutoas ning esik ei olnud elutoast uksega eraldatud (avatud planeering). Koosolekul

viibijad kuulsid kostja avaldatud väiteid kahel korral: ühel korral koosoleku ajal elutoas ning

teisel korral esikus.

5. Koosolekul osales ka hageja isiklikult, kuna hageja elab samas majas ning EKi

elukaaslasena oli ta koosolekul elukaaslase soovil talle toeks. Nimelt selgus EKi kui juhatuse

liikme uurimiste tulemusel, et majas oli tehtud ehitusvigu. Kuna hageja tegeleb ehitusega,

kaasas EK ta asjaolusid selgitama. Koosoleku käigus tekkis A Nu ja EKi vahel konflikt ning A

N nimetas EKi korruptandiks. EK lahkus pärast selliseid solvanguid KÜ koosolekult

kiirustades, hageja jäi esialgu koosolekule edasi. Hageja lahkus koosolekult pärast kostja

poolset teistkordset süüdistust, et hageja käis kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.

6. Hageja oli tõepoolest käinud enne KÜ koosolekut kostja juures, kuna soovis

ehitusvigadega seonduvast rääkida. Kostja korteri ukse avas kostja poeg ning poeg ütles

hagejale, et ema ei ole kodus ning hageja lahkus seejärel.

7. Arvestades üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au

teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist

kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema

minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga.

8. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on

tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja

edastamisega (tunnitasu 180 eurot + käibemaks). Hageja õigusabikulud kokku on 768 eurot

(summa sisaldab käibemaksu), mis sisaldasid endas hageja olukorra analüüsimist, kostjale

nõudekirja koostamist ja edastamist ning kohtutäituri tasu kostjale nõudekirja

kättetoimetamiseks.

9. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõuab kostjalt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud

päeva eest igale hagejale eraldi kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise

summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni kostja poolt.

KOSTJA VASTUVÄITED

10. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid, palub jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta omaks mitte ühtegi hagiavalduses

jm hageja esitatud dokumentides toodud hageja väidet ja asjaolu, välja arvatud need, millega

kostja oma menetlusdokumentides selgesõnaliselt nõustub.

11. Hageja on väitnud, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud korteriühistu xxx

koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja kostja perekonda

ähvardamas. Selline hageja väide on paljasõnaline ja väär, midagi sellist ei ole kostja

tegelikkuses KÜ liikmetele A Nule, R Nule ja EPele mitte ühelgi ajahetkel avaldanud. Kuna

hagi punktis 1 nimetatud väidet ei ole kostja poolt avaldatud, siis ei saa hageja kostjalt ka

nõuda sellise olematu (st avaldamata) väite ümberlükkamist.

12. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole hageja kohta mitte ühelgi

ajahetkel ei ebaõiget faktiväidet avaldanud ega hagejat laimanud ega hageja väärikust

alandanud ega hageja au teotanud ega hagejat alavääristanud. Sel põhjusel on ka hageja

väidetav varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tervikuna alusetu.

13. Hagi alusest ei selgu üldse, millega hageja kostja poolt väidetavalt avaldatu kohaselt

kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas. Sellist ebamäärast väidet (so viide ähvardamisele,

ilma selgitamata, millega on üldse ähvardatud) ei saa pidada ei faktiväiteks (mida oleks

võimalik ümber lükata) ega väärtushinnaguks, samuti ei saa selline ebamäärane väide mitte

mingil viisil kahjustada isiku au ja väärikust ega tekitada hagejale mittevaralist kahju. Jääb

arusaamatuks, kuidas sai hageja nimetatud väite avaldamise korral (millist väidet tegelikkuses

kostja poolt avaldatud ei ole) tunda väidetavat häbitunnet KÜ liikmete ees olukorras, kus ei

ole selge, millega hageja kostjat ja kostja perekonda üldse ähvardas.

14. Seoses hageja väidetava varalise nõudega summas 768 eurot (mis on eelnevast

nähtuvalt samuti tervikuna alusetu) on tegemist ebamõistliku ja põhjendamatult suure kuluga,

mis on ühtlasi tõendamata. Esiteks ei ole hageja põhjendanud, miks oli hagejal vajalik

toimetada oma nõudekiri kostjale kätte kohtutäituri vahendusel. Oma 15.12.2022 nõudekirjas/

meilis ei ole hageja kostjalt nõudnud kirja kättesaamise kinnitust. Seega täitekulu summas

120 eurot nõudekirja kättetoimetamiseks on igal juhul põhjendamatu kulu, mida ei saa kostjalt

kahju hüvitisena välja mõista.

15. Hageja on oma 17.04.2025 menetlusdokumendiga muutnud nii hagi alust kui hagi

eset. Kostja ei A oma nõusolekut hagi aluse ja hagi eseme muutmiseks. Hagi alus on hageja

17.04.2025 menetlusdokumendis muudetud, et nüüd väidab hageja, et kostja esitas väidetavalt

vastava väite (nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas, millist väidet

ei ole kostja tegelikkuses mitte ühelgi ajahetkel avaldanud) mitte pärast 30.11.2022 toimunud

korteriühistu xxx koosolekut, vaid hoopis selle koosoleku toimumise ajal ja veel väidetavalt

kaks korda (milline hageja väide ei vasta tõele).

16. Ei kostja ega A N ei ole hageja elukaaslast (so EK) solvanud ega ole temaga

ebaviisakalt suhelnud. Ei kostja ega A N ei ole mitte ühelgi ajahetkel üritanud mitte mingeid

ehitusvigasid kellegi eest varjata. Kostja ei ole 30.11.2022 koosolekul hagejale mitte midagi

karjunud, samuti ei ole kostja ei sellel koosolekul ega pärast koosoleku toimumist avaldanud

hageja väidetut – kostja ei ole mitte ühelgi ajahetkel ei hagejale ega teistele 30.11.2022

koosolekul viibinud isikutele avaldanud, nagu oleks hageja käinud kostjat ja kostja perekonda

ähvardamas. Hageja käis tõepoolest enne KÜ koosolekut kostja juures ning ukse avas

tõepoolest kostja poeg (E W). Samas on kostja poeg kostjale selgitanud, et hageja ei soovinud

rääkida mitte väidetavatest ehitusvigadest, vaid soovis rääkida hoopis kostja poja endaga,

mida hageja ka tegi. Kostja poja selgituste kohaselt soovis hageja, et kostja poeg sekkuks

majas elavate naiste (so hageja elukaaslane EK ja teised majas elavad isikud) erimeelsuste

lahendamisse (et hageja pere-elu ei oleks nii rahutu), milline soov jäi kostja pojale

arusaamatuks. Mingit ähvardamist kostja poja kinnitusel hageja ja kostja poja vestluse käigus

ei toimunud, mis täiendavalt kinnitab, et kostja ei ole hageja kohta hageja väidetut avaldanud

(selleks puudus igasugune põhjus).

17.

30.11.2022 koosoleku protokollist nähtuvalt olid koosolekul tõepoolest korteriühistu

liikmete vahel erimeelsused EKiga seonduvalt (kuna teised korteriühistu liikmed ei soovinud

heaks kiita EKile kuuluva firma xxx hinnapakkumist maja koridori remondiks), mistõttu

viimane lahkus koosolekult. Hageja ei ole korteriühistu liige ning temaga teistel korteriühistu

liikmetel (sh kostjal) mitte mingit konflikti ei ole olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus jätab hagiavalduse tervikuna rahuldamata.

19. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tema õigusi, avaldades hageja kohta ebaõige

faktiväite, alternatiivselt au teotava väärtushinnangu. Hageja on seisukohal, et esimese

alternatiivina on kostja väide ebaõige faktiväide VÕS § 1047 lg 1 mõttes ja seda saab ja

tuleb KÜ liikmete ees ümber lükata.

20. Kohus käsitleb hageja nõudeid järgnevalt: ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet (I),

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (II), varalise kahju hüvitamise nõuet (III),

viivisenõuet (IV) ning menetlusküsimusi (V).

21. Kohus leiab, et hageja täpsustas vastavalt kohtu juhistele 17.04.2025 menetlusdokumendis

asjaolusid ja nõude sõnastust (dtl 138-143). Seega ei ole tegemist hagi muutmisega, kuna

hageja parandab vaid faktilisi väiteid ning ei muuda sellega hagi aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid. Samuti on tegemist nõude sõnastuse täpsustusega (TsMS § 376 lg 4 p 1 ja p 4).

Kohus menetleb hageja nõudeid 17.04.2025 menetlusdokumendis esitatud kujul.

I Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

22. Hagis esile toodu kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta 30.11.2022 toimunud

korteriühistu xxx koosolekul KÜ liikmetele A N, R N ja EP ebaõige faktiväite, et hageja on

käinud kostjat ja kostja perekonda ähvardamas.

23. Ebaõige väite (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus

(VÕS) § 1047 lg 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise

korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja

avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 tähenduses

nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-

2-1-159-14, p 10). Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväite avaldamisel,

väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda.

24. Kohus analüüsib, kas nimetatud väide on faktiväide või väärtushinnang. Kohus leiab,

et nimetatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga, kuna seda, kas hageja on käinud

kostjat ja tema perekonda ähvardamas, ei ole võimalik jah/ei skaalal kontrollida ning ka

kohtumenetluses tõendada. Kohtu hinnangul on ka selline väide väga üldine. Kohus palus

hagejal 17.03.2025 toimunud eelistungil selgitada millega kostja hagejat täpselt ähvardas.

Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on ähvardamine sõnadega, žestidega vms.

väljendamine oma kavatsust teha kellelgi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju

või ebameeldivusi vms. või olema ohuks kellelegi või millelegi, andma põhjust kartuseks, et

võib juhtuda midagi halba, kedagi või midagi ohtu panema, ohustama (dtl 131-136). Hageja

vaatamata kohtu selgitustele nimetatud väidet ei täpsustanud ja jäi selle juurde, et kostja

ähvardas hagejat. Kohus leiab, et tegemist on subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele.

Kas keegi ähvardab kedagi või mitte on hinnanguline. Võimalik on hinnata kostja hinnangu

põhjendatust, st kas hageja on andnud alust selliseks hinnanguks. Seega on tegemist

väärtushinnanguga.

25. Kohus tuvastab, et 30.11.2022 toimus korteriühistu xxx koosolek. KÜ koosolek toimus

korteris aadressil xxx, so A ja R Nu kodus. Koosolekul osalesid korteriühistu liikmetena A N,

tema abikaasa R N, EP, W W (kostja) ja EK (hageja elukaaslane). Samuti osales koosolekul

hageja.

26. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja avaldas hageja poolt väidetud väärtushinnangu.

Seega peab hageja tõendama väärtushinnangu avaldamist. Riigikohus on selgitanud, et

avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele

isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate

isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid.

27. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja avaldas pärast 30.11.2022 toimunud

korteriühistu xxx koosolekut KÜ liikmetele A N, R N ja EP, et hageja on käinud kostjat ja

kostja perekonda ähvardamas. Hilisemas menetluses on hageja väitnud, nagu oleks kostja

eelnevat A Nule, R Nule ja EPele avaldanud korteriühistu xxx koosolekul (mitte pärast

koosolekut). Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud.

28. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei leidnud, et kostja oleks korteriühistu xxx

koosolekul või pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule ja EPle avaldanud. A

N ja R N on oma kirjalikus selgituses kinnitanud, et nende juuresolekul ei ole W W ei

Korteriühistu xxx koosolekul (mis toimus 30.11.2022 korteris xxx) ega pärast seda koosolekut

ega ka muul ajal mitte ühelgi ajahetkel avaldanud, et Q Q oleks käinud W Wt või tema

perekonda ähvardamas (dtl 91). EP on oma kirjalikus selgituses märkinud, et tema mälu järgi

ei ole W W (ei sellel koosolekul ega ka peale koosolekut) tema juuresolekul väitnud, et Q Q

oleks käinud W Wt ja tema perekonda ähvardamas (dtl 89).

29. Kohus kuulas 11.09.2025 toimunud kohtuistungil tunnistajatena üle A Nu, R Nu ja

EPe. Tunnistaja A N andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et koosolek kulges osalt

rahumeelselt, mõningad pinged olid. Kostja W W ei öelnud Q Qi kohta midagi koosolekul.

Tunnistaja A Nu sõnul ei ole W W midagi rääkinud ähvardamisest (dtl 179). Tunnistaja A N

kinnitas, et sellel ajal kui EK seal viibis ega ka peale seda kui EK sealt koosolekult lahkus, ei

ole W W midagi sellist öelnud nagu väidetakse. Väidetakse nagu W W oleks öelnud, et Q Q

käis tema perekonda ähvardamas. Sellist asja ei ole W öelnud (dtl 181). Tunnistaja R N andis

ütlusi selle kohta, et võib-olla W W) midagi ütles Q Qile, aga mitte seda mida hageja oma

hagis väidab. Tunnistaja ei mäleta küll, et W oleks öelnud, et keegi kedagi ähvardas (dtl 183).

Tunnistaja EP andis 11.09.2025 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema ei mäleta

Korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega vahetult peale seda toimunud asjaolusid (dtl 181-183).

Korteriühistu Kodu 16 30.11.2022 toimunud üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja

oleks hageja väidetut koosolekul avaldanud (dtl 144-145).

30. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste õigsuses. Kohus möönab, et tunnistajate

ütlustes on mingid vastuolud, kuid inimesed tajuvadki asju erinevalt. Samuti on nimetatud

koosolekust möödunud peaaegu kolm aastat. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja EPe

ütlustes selle kohta, et tal on peapõrutuse tõttu mälu halvenenud. Samuti selgitas EP, et tema

ettevõttele kuulub korter samas majas ehk korteriühistus. Tunnistaja kinnitas, et ta ise selles

korteris ei ela ning ta üürib korterit välja. Seega on ka eluliselt usutav, et ta kõike ei mäleta

(seda kas siis halvenenud mälu või selle tõttu, et koosolekust on möödunud ca kolm aastat.

31. Kõiki tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kõnealune koosolek oli

pingeline ning pinged olid hageja, hageja elukaaslase ning teiste koosolekul viibijate vahel.

Samas ei ole tõendamist leidnud hageja väide.

32. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks kõnealusel

korteriühistu Kodu 16 koosolekul ega pärast koosolekut hageja poolt väidetut A Nule, R Nule

ja EPele avaldanud. Seega ei ole kostja käsitatav avaldamise eest vastutava isikuna VÕS §

1047 lg 4 tähenduses.

II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

33. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõue võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga 4. Avaldajal on kahju

hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas

kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik

ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja

§ 1047 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju

hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS §

134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik

tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise

eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

34. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü (teo

toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu,

kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide

olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole

täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja

süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas

oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

35. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole avaldanud hageja poolt väidetud väidet.

Vastavalt ei ole vaja analüüsida delikti üldkoosseisu elemente ning puudub vajadus

hinnangu andmiseks teokoosseisu, õigusvastasuse ja süü osas.

36. Eeltoodust tulenevalt hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

III Varaline kahjunõue

37. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 768 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele.

38. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3

ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates tEkohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

39. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas

hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli

ebaõige hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti ebaõige faktiväite ümberlükkamist,

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 1486 eurot (dtl 13). Kohus tuvastas, et

kostja ei ole nimetatud väidet avaldanud ja jättis ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja

varaline kahjunõue ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

IV Viivise väljamõistmise nõue

40. Hageja esitas ka viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivis alates hagi esitamisest.

41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Tulenevalt asjaolust, et kohus ei

rahuldanud põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

42. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

43. Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamise

seisukohalt tähtust ning seetõttu kohus neid ei käsitlenud.

V MENETLUSKULUD

44. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

45. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

46. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik