2-25-16079/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-25-16079/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2025, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasja number
2-25-16079
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu
avaldus X vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu
(registrikaart 80015978)
Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman
Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post:
roman.golovenko@jewelex.ee
Puudutatud isik: X (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu avaldus.
2. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu kasuks võlgnevus
summas 1095,98 eurot, so põhinõue 1086,97 eurot ja viivised 9,01 eurot.
3. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu kasuks viivis alates
27.09.2025 kuni põhinõude (so 1086,97 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
4. Jätta menetluskulud X kanda.
5. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu kasuks
menetluskulud 304 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 248 eurot, dokumentaalse
tõendi kulu 6 eurot).
6. Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu kasuks viivis
menetluskuludelt (304 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §
113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
1(3)
kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse X vastu
võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 12
korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide
esindamiseks korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xx
ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid
arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on
rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud
arved. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult võlgnevus ja
viivis ning lisaks menetluskulud.
2. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule
toimetati kohtudokumendid kätte e-posti xxx kaudu 17.10.2025. Vastuse esitamise tähtaeg
oli 31.10.205. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita
menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja
kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab
kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta
sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et
avaldus tuleb rahuldada.
4. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand Sõpruse tn 12-xx, Kohtla-
Järve linn. Puudutatud isik on jätnud perioodil mai 2024 – august 2025 korrektselt tasumata
majanduskulude arved (vesi ja kanalisatsioon, küte, remondifond, koristaja, majahooldus,
prügivedu) kokku 1095,98 eurot, so põhinõue 1086,97 ja viivised 9,01 eurot.
5. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik
kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.
KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise
küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu
põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt
käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks
lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu
majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg
1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt
oma kaasomandi osa suurusele.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule
või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal
võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1
sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
täitmist.
7. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule
arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest ja puudutatud isikule esitatud arved.
Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1086,97 eurot perioodil mai 2024 –
august 2025. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole
korrektselt tasutud. Arvetelt nähtub osutatud teenus ja selle tariif. Seega on võlgnevuse
kujunemine jälgitav ja arusaadav. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid
esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1086,97 eurot.
8. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
2(3)
KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib
korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
suuruses. Avaldaja on arvestanud viivist 9,01 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele
vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja
sissenõutavaks muutunud viivised 9,01 eurot ning viivised alates 27.09.2025 kuni põhinõude
(so 1086,97 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud
9. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate
menetluskulude rahalise suuruse.
TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides
lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,
väite või tõendi.
10. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu,
et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse,
leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 304 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot,
õigusabikulud 248 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 6 eurot. Kohus mõistab puudutatud
isikutelt välja avaldaja kasuks menetluskulud 304 eurot. Menetluskulude suurus on
põhjendatud ja vajalik.
11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)