3-25-4057/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

6. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4057

Haldusasi

Menetlustoiming

Z.P taotlus riigi õigusabi saamiseks

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.P riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti 14. oktoobri 2025. a rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse

nr 12504170042-1 vaidlustamisel ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamisel.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Kohustada Eesti Advokatuuri määrama viivitamata taotlejale riigi õigusabi osutav

advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada seda, et rahvusvahelise kaitse asja vaatab

kohus läbi eelisjärjekorras.

4. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast

määramist oma esindatavaga.

5. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus registreeris 6. novembril 2025 Z.P (edaspidi taotleja) riigi õigusabi

taotluse. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses ning

õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on Ukraina kodanik, kes tahab vaidlustada Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) 14. oktoobri 2025. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise,

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12504170042-1.

Taotleja märgib, et ta ei valda eesti keelt, tal puuduvad õigusteadmised nõuetekohase kaebuse

koostamiseks ning samuti ei ole tema rahalised vahendid piisavad, et tasuda professionaalse

õigusabi eest.

2. HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies

ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel

kohaldatakse samas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti.

3. VRKS § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel

elamisloa taotlejal on õigus saada sama seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtu-

menetluses õigusabi RÕS § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses, arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi.

Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi VRKS alusel, kohaldub taotleja suhtes VRKS § 10

lg 2 p 9 ning tingimused riigi õigusabi andmiseks on täidetud. Kohtule ei nähtu, et PPA 14.

oktoobri 2025. a otsuse nr 12504170042-1 vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu.

4. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja

majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate

perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele

tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku

seisundi teatise kohaselt on taotleja leibkonna igakuine netosissetulek 200 eurot. Samas on taotleja

kulutused toidule 155 eurot, transpordile 20 eurot ja sidekuludele 25 eurot. Arvestades eelnevat

ning arvestades taotluse kiireloomulisust, on kohus seisukohal, et kaebaja majanduslik seisund ei

võimalda tal iseseisvalt tasuda õigusabiteenuse eest.

5. Taotleja taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses esindamiseks on

põhjendatud ning tuleb rahuldada. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal

piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega

kaasnevad kulud kanda. Samuti arvestades asjaolu, et taotleja on Ukraina kodanik, kes ei valda

eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse

õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtu-

menetlustes ning seetõttu on kohaldatav RÕS § 17 lg 1.

6. RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku

seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem

selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud

menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

7. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:

1) taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses

ei ole vaja korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud

selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Kaebuses tuleb

tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti

hinnanud;

2) kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS §-d 80–81).

Samuti selgitab kohus, et kõik dokumendid tuleb esitada vormis, mida on võimalik salvestada

koheselt e-toimikus (st kohus ei soovi dokumente muudelt digikandjatelt);

3) kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole

kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus;

4) kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku

seisundi teatis;

5) kui esindajal pole võimalik kohe esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise

lühikest tähtaega, tuleb nimetada peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et

soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise

tähtaja jooksul esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis

hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles

selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).

Selgitused taotlejale riigi õigusabi andmise määruse juurde

8. Kohus rahuldas taotleja riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks ning määratud esindaja

võtab taotlejaga esimesel võimalusel ühendust. Sel põhjusel ei tõlgi kohus taotlejale riigi õigusabi

andmise määrust. Ehkki taotlejale määrati riigi õigusabi korras esindaja, siis on taotlejal kohustus

teha esindajaga koostööd ning abistada teda, esitades talle vajadusel tema nõutud informatsiooni ja

dokumente. Edaspidine suhtlus kohtuga toimub määratud esindaja vahendusel.

9. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohustus riigilõivu tasumiseks lasub

kaebajana taotlejal, mitte esindajal ega advokaadibürool. Kui taotlejal puuduvad rahalised vahendid

riigilõivu (ja ka tõlkekulude) tasumiseks, siis on võimalus taotleda menetlusabi. Menetlusabi

taotlusega koos esitatavas majandusliku seisundi teatises on taotlejal kohustus esitada tõeseid

andmeid enda ja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ning kinnitada andmete tõesust

oma allkirjaga. Taotlusele tuleb lisada enda viimase nelja kuu pangakonto või pangakontode

filtreerimata väljavõtte. Kui taotlejal on pangakontod välisriigi pangas, siis tuleb esitada kohtule

välisriigi pangakonto väljavõtted. Pangakontode puudumisel tuleb see samuti eraldi välja tuua.

Pangakontode puudumine ei tähenda maksejõuetust juhul, kui taotlejal on piisavalt sularaha.

Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule esindaja vahendusel. Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus,

et taotluses on esitatud valeandmeid, võib kohus antud menetlusabi ja ka riigi õigusabi tühistada.

10. Oma kontaktandmete muutmisest (telefoninumber, e-post, viibimiskoha aadress) tuleb

taotlejal teavitada nii esindajat kui ka kohut viivitamatult.

11. Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks

taotlejale ja PPA-le.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/