3-25-2303/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2303

Haldusasi

J.F-i kaebus Tallinna Vangla 24.04.2025 otsuse nr 6-7/1-

25/1081-3 ning 20.06.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/121-1

tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja J.F

Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Illimar Erich

Tender

Menetlustoiming

Kaebuse muutmisest keeldumine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

2. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2303 menetlus.

4. Tagastada käesoleva määruse jõustumisel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv

20 eurot.

5. Jätta muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

7. Tühistada 17.09.2025 kohtumäärusega määratud kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aeg 07.11.2025.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1, § 49 lg 6, § 155 lg 5). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J.F-i kaebus Tallinna Vangla 24.04.2025 otsuse nr 6-

7/1-25/1081-3 ning 20.06.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/121-1 tühistamise ning vastustaja

kohustamise nõuetes.

3-25-2303

2. J.F esitas 09.10.2025 kohtule täiendava seisukoha, mille p-s 19 tõi välja, et kuivõrd

vabaneb ta Tallinna Vanglast ennetähtaegselt 15.10.2025, palub kaebaja 12.07.2025 esitatud

kaebuse muutmist ning vastustaja otsuste õigusvastasuse tuvastamist.

3. Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 kohtunõudega paluti vastustajal esitada seisukoht kaebaja

kaebuse muutmise taotlusele hiljemalt 24.10.2025.

4. Tallinna Vangla teatas 20.10.2025 vastuses kohtunõudele, et ei pea kaebuse muutmise

taotlust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta. Vastustaja tõi välja, et

tuvastamiskaebust ei või esitada lihtsalt selleks, et mingisuguse asjaolu esinemises või selle

puudumises või haldusakti või toimingu õigusvastasuses veenduda, vaid selle asjaolu või

õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsusega peab andma kaebajale mingisuguse selge õigusliku

kasu, mida käesoleval ajal ei nähtu. Kaebajal on õigus vanglast vabanedes PIN-kalkulaatorit

kasutada ja Tallinna Vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks kuidagi kaebaja

õiguslikku olukorda.

5. Tallinna Vangla esitas 24.10.2025 kohtule taotluse jätta J.F-i kaebus läbi vaatamata,

kuivõrd ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebaja eesmärki (HKMS § 151 lg

2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2). Kaebaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ja seega puudub

vajadus vaadata kaebaja 25.03.2025 taotlus uuesti läbi. Kaebaja on oma hoiul olnud PIN-

kalkulaatori tagasi saanud ning tal on õigus seda kasutada. Seega pole kaebajal haldusasja

raames enam midagi saavutada. Samuti ei ole põhjendatud üleminek tuvastamiskaebusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Taotlus kaebuse muutmiseks

6. Kaebaja esitas 09.10.2025 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks (tühistamis- ja

kohustamisnõude asendamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega).

7. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel

loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

8. Kuivõrd esitas kaebaja kohtusse pöördudes samuti nõude vastustaja tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks, on kohus varasemalt 11.08.2025 ja 17.09.2025 määrustes

kaebaja esitatut HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendades selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamisel

on HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangud ning käesoleval juhul on tõhusam

õiguskaitsevahend tühistamis- ja kohustamisnõue. Kohus tõi nimetatud määrustes välja, et

Tallinna Vangla otsuste tühistamisnõue hõlmab ka nende õigusvastasuse tuvastamist, kuid

tühistamisnõude rahuldamisel ei märgi kohus eraldi kohtuotsuse resolutsioonis, et

vaidlusalune haldusakt on õigusvastane. Konkreetse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamine ei pane vastustajale ühtegi täiendavat kohustust. Kohus jäi seisukohale, et

kuivõrd sisaldab tühistamisnõude lahendamine vaidlusaluste otsuste õiguspärasuse hindamist,

ei ole vajadust menetleda eraldiseisvat tuvastamisnõuet.

9. Kohus jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning vajadust tuvastamisnõudele

üleminekuks ei tingi ka see, et kaebaja on vanglast vabanenud. Esmalt ei ole kaebaja

selgitanud, kuidas aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa tema õiguste kaitsele ning

selliseid asjaolusid ei nähtu ka kohtule. Seejuures ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks

õigust ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2 ls 2). HKMS § 38

lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi,

2(4)

3-25-2303

mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. Põhjendatud huvi

võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (RKHKm 23.05.2025, 3-24-

797, p 25). Preventiivne huvi seisneb selles, et isikul peab olema põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või

heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(RKHKo 14.02.2023, 3-19-2164/40, p 17). Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kui

kinnipeetav on vanglast vabanenud, ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel

eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt Riigikohtu

28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 11-12). Käesoleval juhul ei viibi kaebaja enam

vangistuses ja hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samasse olukorda ei anna piisavat alust

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti on ilmselge, et kaebajal ei ole

käesoleval juhul rehabiliteerivat huvi, kuna tema suhtes ei ole toime pandud ühtegi

inkrimineerivat toimingut, mille puhul võiks õiguskord nõuda tema rehabiliteerimist. Kohus

on seega jätkuvalt seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine ei saa antud juhul aidata kaasa

kaebaja õiguste kaitsele ning seega ei ole üleminek tuvastamiskaebusele põhjendatud.

10. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

Taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

11. Tallinna Vangla esitas 24.10.2025 kohtule taotluse jätta käesolev kaebus HKMS § 151 lg

2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

12. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kohus

märgib, et tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mis tähendab, et kohus

võib pärast kaebuse menetlusse võtmist nende aluste ilmnemisel kaebuse läbi vaatamata jätta,

kuid ei ole selleks kohustatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kaebuse tagastamise alusena hõlmab nii

kaebuse ilmselget perspektiivitust kitsamas tähenduses kui ka ebaõiget nõudeliiki, mille

tagajärjel ei ole esitatud nõuetega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMSK § 121,

komm BII2). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul selliste alustega tegemist ja ei pea seega

vastustaja taotlust põhjendatuks.

13. Eeltoodust lähtuvalt jääb vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

Menetluse lõpetamine

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks muu hulgas, kui

vastustaja on sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mis ajendas

kaebusega kohtu poole pöörduma.

15. Käesolevas asjas ajendas kaebajat kohtu poole pöörduma soov, et talle väljastataks PIN-

kalkulaator. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on alates 15.10.2025 vanglast vabanenud ning

vastustaja on kaebajale väljastanud tema hoiul olnud PIN-kalkulaatori (vt vastustaja

24.10.2025 taotlus). Eelnev tähendab, et kaebuses taotletud toiming on sooritatud.

16. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4

alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb. Kuigi kaebaja on jätkutuvastuskaebuse menetlemist taotlenud, on kohus

käesoleva määruse põhjenduste p-des 8 ja 9 selgitanud, et kaebajal ei saa olla sellist

preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebusele üleminekut. Eelnevalt viidatud

põhjendustele tuginedes ei ole seega jätkutuvastuskaebusele üleminek kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

3(4)

3-25-2303

17. Ülaltoodu kokkuvõtteks kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele.

18. Juhindudes HKMS § 155 lg-st 4 selgitab kohus, et HKMS § 155 lõike 6 kohaselt on

kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.

HKMS § 43 lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama

isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on

jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

19. HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20

eurot, mistõttu kuulub tasutud riigilõiv määruse jõustumisel kaebajale tagastamisele.

20. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul ei olnud kaebuses nõutud toimingu

tegemine tingitud kaebuse esitamisest, vaid sellest, et kaebaja vabanes vanglast. Seega peaks

menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist

taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

22. Kohus määras varasemalt 17.09.2025 kohtumäärusega kindlaks kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aja (resolutsiooni p 4). Kuivõrd kuulub käesoleva haldusasja menetlus

lõpetamisele, tuleb määratud otsuse aeg tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)