2-25-16554/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-16554

Tsiviilasi

Võlgniku Y.N maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgnik Y.N, isikukood XXX, elukoht XXX-i,

93817, XXX, e-post XXX

Usaldusisik R.N

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.N maksejõuetusavaldus läbi vaatamata ja lõpetada käesoleva tsiviilasja

menetlus.

2. Vabastada R.N võlgniku usaldusisiku kohustustest.

3. Tühistada 07.10.2025 kohtumäärusega seatud käsutuskeeld, millega keelati võlgnikul

usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning võlgniku vara suhtes läbiviidavate

sundtäitmiste peatamine. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

4. Jätta menetluskulud Y.N kanda.

5. Määrata usaldusisiku R.N tasuks 620 eurot (sh käibemaks) ja välja mõista võlgnikult

usaldusisiku tasu, kandes selle ll OÜ arveldusarvele

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Y.N esitas 03.10.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb algatada

võlgade ümberkujundamise menetlus.

2. Kohus võttis 07.10.2025 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

R.N ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri vastavalt

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-le 17 hiljemalt 30 päeva jooksul määruse

kättesaamisest. Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma

2-25-16554

usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuvad

sundtäitmised.

3. 01.11.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles märgib, et ta on jõudnud

kohtutäituritega kokkuleppele ja loobub enda avaldusest algatada maksejõuetuse menetlus.

4. 03.11.2025 küsis kohus usaldusisiku seisukohta võlgnikku taotluse osas. 05.11.2025 teatas

usaldusisik kohtule, et avaldaja on võtnud avalduse tagasi seega esineb alus maksejõuetuse

menetlus lõpetada. 03.11.2025 avalduse kohaselt võlgnik hindab enda majandusseisu selliselt

et ta ei ole püsivalt maksejõuetu kuna jätkab laenumaksete tasumist ja võlausaldajate nõuete

tagatiseks on vara, korteriomand. Haldur on selgitanud välja et võlgnikule kuulub

korteriomand XXX, cccc OÜ nõude tagatiseks on VOLVO V70, väljalaskeaasta: 2002,

registreerimisnumber: xxxxxx, usaldusisik on esitanud võlausaldajatele teabenõude selles kas

võlausaldajad on nõus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega, Julianus Inkasso

OÜ oli nõus, need asjaolud tõendavad kaudselt et võlgnik on suuteline oma kohustusi täitma,

võlgnikul on kehtiv tööleping. Lisaks märkis usaldusisik, et ta on täitnud kohtu poolt talle

pandud ülesandeid, ja tulenevalt FIMS § 54 lg 1 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, arvestusliku tööaja kohaselt on usaldusisik esitanud

järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku panga

väljavõtetega, esitanud järelepärimisi võlausaldajatele selleks kulunud aeg – 5 tundi.

Usaldusisiku tunnitasu määr 100 eurot /tund tasu kokku 500.-eurot millele lisandub

käibemaks 24% 120.-eurot kokku 620.-eurot. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes

tegutseb xxxx OÜ kaudu. Usaldusisik palub kohtul välja mõista võlgnikult 620.-eurot

(sisaldab käibemaksu) ja välja maksta tasu xxxxxxxxxxxxxxxx

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus olles tutvunud võlgniku taotlusega ja usaldusisiku seisukohaga taotlusele, on

seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti (FIMS § 4

lg 1). FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele

vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja

PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada

TsMS-i vastavaid sätteid. 6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel,

võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2

kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

7. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soovi maksejõuetusavalduse menetlemist ja soovib

menetluse lõpetamist. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille algatamisel ja läbiviimisel

tuleb arvestada võlgniku tahet (tegemist ei ole võlausaldaja avaldusega) ning võlgnik on

kinnitanud, et ta ei soovi maksejõuetusmenetluse läbiviimist, ei ole alust käesoleva

menetlusega jätkata. FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti

väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodu tõttu kohus jätab

maksejõuetusavalduse läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 6, § 423 lg 1 p 2).

8. Kuna maksejõuetusavalduse menetlus lõppeb, vabastab kohus R.N võlgniku usaldusisiku

ülesannete täitmise kohustustest.

9. Kohus kohaldas 07.10.2025 kohtumäärusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.

2-25-16554

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates

käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause).

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.

11. FIMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab

avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse

läbivaatamist. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas

esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvunud võlgniku panga

väljavõtetega, esitanud järelepärimisi võlausaldajatele), kuna võlgnik ei olnud veel selleks

ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita.

12. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu summas 500 eurot, millele

lisandub käibemaks 24%, ehk kokku 620 eurot. Usaldusisik on teinud toiminguid mahus 5

tundi tunnitasu määraga 100 eurot/h, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on

usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata. FIMS § 54 lg 4 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

13. Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg

(PankrS § 23 lg 2). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 886 eurot vastavalt

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

14. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud

ülemmäära. Usaldusisiku taotlusest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad

ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab,

et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 5 tunni eest summas 500 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk kokku 620 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb tasuda välja büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

15. Võlgnik tasus 03.10.2025 maksejõuetusavalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot. Kohus

selgitab võlgnikule, et kuna maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuulub TsMS § 150 lg

1 p 3 alusel tagastamisele kogu tasutud riigilõiv. Hagita asjades tagastatakse selle sätte järgi

riigilõiv alati, kui avaldus jääb läbi vaatamata (TsMS I kommenteeritud väljaanne, § 150,

komm. 3.2.3.b). Võlgnikul on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3

alusel, esitades kohtule selleks avalduse. Võlgnikul tuleb avalduses märkida kelle kontole

riigilõiv tuleb tagastada.

2-25-16554

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik